11/2003



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
artiklid EL 11/2003
Alexander von Bunge tuntust kinnitavad temanimelised taimed

Mdunud sajanditel oli kombeks, et teenekate loodusuurijate auks andsid teised teadlased enda avastatud uutele liikidele kolleegi nime. Alexander von Bunge nimi on nnda jdvustunud rohkem kui sajas taimenimetuses.

Alexander von Bunge (18031890) ttas suurema osa oma elust Eestis. Ta on andnud thusa panuse botaanika arendamisse Tartu likoolis. Et 6. oktoobril titus kakssada aastat selle vljapaistva botaaniku snnist, tasuks heita pilk tema elut mningatele tahkudele ja tema nime jdvustusele taimenimetustes. Teadlase elukigust on andnud hea levaate Vello Kaavere [3].

Apteekri pojast sai botaanikaprofessor. Alexander von Bunge sndis Kiievis apteekri pojana. Prast isa surma kolis kolmelapseline pere 1815. aastal Tartusse. Alexander oli siis 11-aastane, vend Friedrich Georg 13-aastane ja de Rosalie nelja-aastane. Lapsed kisid Tartus koolis, vennad ppisid hiljem siinses likoolis. Alexandri elukutsevalikut mjutas ilmselt see, et Kiievis oli nende isal olnud botaanikaaed ning poisikeseplves olid mlemad vennad kirglikud taimehuvilised [1]. Teine mjutaja Alexandri huvide kaldumisel loodusteaduste poole oli tema likooliaegne juhendaja professor Carl Christian Friedrich von Ledebour.

Alexander von Bunge lpetas Tartu likooli 1825. aastal meditsiinidoktori kraadiga. Prast lpetamist asus ta tle arstina Altais, kus hines Ledebouri botaanilise ekspeditsiooniga aastatel 18261827. Seejrel, 18301831, kis ta Peterburi teaduste akadeemia lesandel Vene diplomaatilise missiooniga Hiinas. Jrgnesid taastad Kaasani likooli botaanikaprofessorina (18331836), sel ajal (1835) korraldas Bunge uurimisreisi Volga je alamjooksule.

1836. aastal valiti Bunge oma petaja Ledebouri jrglasena Tartu likooli korraliseks botaanikaprofessoriks ja likooli botaanikaaia juhatajaks. Neis ameteis tegutses teadlane kolmkmmend ks aastat (kuni 1867). See oli pikk ja viljakas loomeperiood. Aastail 18571858 kis ta Vene geograafiaseltsi korraldatud pikal uurimisreisil Prsias (praegune Iraan), samuti tegi botaanilisi uurimisreise Baltimaades. Neist on paraku vhe teada.

Alexander von Bunge oli nii Tartu loodusuurijate seltsi kui ka Riia looduseuurijate seltsi asutajaliige. Tema teadusliku tegevuse tulemustest annavad tunnistust rohked austusavaldused. Teadlane oli valitud Peterburi teaduste akadeemia, Linn hingu, Londoni kuningliku seltsi ja Tartu likooli auliikmeks. Ta oli Baeri ja DeCandollei auhinna laureaat. Alexander Theodor von Middendorff nimetas oma Siberi ekspeditsioonil Bunge jrgi he oja Alam-Taimri je lemjooksul [9].


Suureprane taimesstemaatik. Peale enda kogutud ekspeditsioonimaterjali uuris Bunge mitme teise botaaniku herbaariumeid. he suurema sellekohase ettevtmisena ttas ta lbi noorelt surnud botaaniku Alexander Lehmanni tohutu suure Kesk-Aasia herbaariumi ning avaldas tulemused. Phjalikult uuris ta ka abielupaar Aleksei ja Olga Fedtenko botaanilisi kollektsioone.

Alexander von Bunge avaldatud tde arv ei ole eriti suur, ulatudes teadaolevalt umbes seitsmekmneni [6], ent see-eest kaalukas.

Tema aktiivne loomeperiood kestis viiskmmend kuus aastat (18251880), viimane teadaolev teadust Peterburi herbaariumi Hiinas, Jaapanis ja Manduurias kogutud tollase ogamaltsaliste sugukonna taimed ilmus kolm aastat prast teadlase surma (1893).

Erilist thelepanu vrivad taksonoomilised monograafiad mitme taimeperekonna kohta, millest enamik kuulub nn. raskete hulka: sisaldavad hulga ksteisest vikeste ja varieeruvate tunnuste poolest erinevaid taimeliike. Selliste taimerhmade taksonoomiline anals eeldab materjali vga head tundmist ja ka botaanilist vaistu, mida Bungel ilmselt jtkus. Kuigi praegusajal saavad taimesstemaatikud kasutada hoopis tiuslikumaid analsimeetodeid kui Bunge ajal, ei ole raskete taimeperekondade sstemaatika lplikult valmis ka nd. Jrgides flogeneetilise ssteemi phimtet, jb osa liikide sugulussuhteid ikka hpoteetiliseks ning liikide arv ise mnevrra kokkuleppeliseks (olenevalt, kas pooldatakse vikese- vi suuremahulisi liike). Kui uuritavad liigid ei sobinud htegi seni tuntud perekonda, siis li Bunge uusi taimeperekondi (niteks roosieliste sugukonnas perekond Chamaerhodos 11 liigiga; ristieliste sugukonnas perekond Chartoloma he liigiga; huulielistest Hypogomphia nelja liigiga; amarllilistest Ungernia kuue liigiga).

Bunge koostatud taksonoomiliste monograafiate (kokku 12) tmahtu iseloomustab Bunge ksitletud liikide arv vastavates taimerhmades [8]: niteks hundihammas 971 liiki (tnapeval tuntakse 2000 liiki), siilirohi 83 liiki (tnapeval 120 liiki), lipphernes 181 liiki (tnapeval 300 liiki).

Bunge-nimelised taimed. Laiemale lugejaskonnale pakuvad Alexander von Bunge botaanilisest prandist ehk kige rohkem huvi temanimelised taimed. Mdunud sajanditel oli kombeks, et mne teeneka taimeuurija auks ja tema nime jdvustamiseks andsid teised botaanikud nende avastatud uutele taimeliikidele kolleegi nime. Gennadi Gukov [2] kirjutab, et Bunge auks on nimetatud perekond Bungea ja ligi nelikmmend liiki. Laasimeri [5] jrgi on Bunge nimi jdvustatud 50 taksoni nimetuses vi snonmis. Pdsin selgitada, kui palju on maailmas Bunge-nimelisi taimi tegelikult.

Autoriteetses rahvusvahelises taimede nimestikus [10], mille aluseks on maailmas tuntud taimekollektsioonid ja -loendid, leidub Bunge nime liigiepiteedina sisaldavaid taimenimetusi kokku 155. See on kolm korda rohkem, kui seni eestikeelsetes allikates teada. Peale selle leidub nimestikus viis liiginimetust taimeperekonnast Bungea taimed, mille perekonnanimetus on tuletatud Bunge nimest. Teadaolevalt on kik need taimenimetused antud just Aasia taimede uurija Alexander von Bunge nime jdvustamiseks, mitte teiste samanimeliste uurijate jrgi.

Knesolevas maailma taimede nimestikus on toodud kik taimenimetused jrgmistest loenditest: Index Kewensis Kew botaanikaaia taimenimetuste register, kasutatuist suurim; Gray Card Index Asa Gray herbaariumi kataloog, Australian Plant Names Index Austraalia taimenimetuste loend.

Mned Bunge nime sisaldavad taimenimetused on maailma taimede loendisse kantud mitu korda, seda juhul, kui neil on erisugune kirjutusviis (soolpp, nt. bungeana ja bungeanus) vi autorilhend. Nimekiri sisaldab eraldi kannetena ka alamliikide nimetusi ning snonme, leidub ka ilmseid kirjavigu.

Prast kogu materjali korrastamist sugukondadesse ja snonmika kontrollimist selgus, et Bunge-nimelisi taimeliike on maailmas kokku 106 (kaasa arvatud kaks liiki Bungeaid ja vlja arvatud ks tuvastamata taimenimetus teadmata sugukonnast) [8, 11]. Nii kahanes esialgne maailma taimeliikide nimekirjast vetud Bunge-nimeliste taimede loend ligi kolmandiku vrra. Eespool nimetatud arv 155 thistab Bunge nime sisaldavaid taimenimetusi (pluss viis nimetust Bungeaid), teine arv 106 aga snonmsete taimenimetuste hendamisel saadud Bunge-nimeliste taimeliikide arvu. Siiski on vimalik, et mni snonmne nimetus on jnud vlja selgitamata ja samasse liiki hendamata.

Niisiis on Eestis ttanud botaaniku Alexander von Bunge nimelisi taimeliike maailmas tegelikult kaks korda rohkem kui eestikeelses kirjanduses varem kirjas. Bunge-nimeliste taimeliikide seas on nii rohttaimi, psaid kui ka puid (kastanipuu, mnd, saar, tamm, trompetipuu). Paraku ei kasva kski neist taimeliikidest looduslikult Eestis, tegemist on valdavalt Aasia ariidsete siseosade taimedega.


1. Eichwald, Karl 1940. Bunge, Alexander v. Tarvel, Peeter jt. (toim.) Eesti biograafilise leksikoni tienduskide. Tartu, Tallinn, Loodus: 3738.

2. Гуков Геннади 1989. Чье имя ты носишь, растение? Сто кратких биографий (Из истории ботанических исследований на Дальнем Востоке). Хабаровск.

3. Kaavere, Vello 1977. Alexander von Bunge (vanem), Venemaa, Prsia ja Eesti floora uurija. Eesti Loodus 28 (1): 2629.

4. Kaavere, Vello 1978. Alexander von Bunge 18511930. Eesti Loodus 29 (8): 517520.

5. Laasimer, Liivia 1971. Taimenimed Tartu teadlaste auks. Eesti Loodus 22 (7): 424426.

6. Липшиц Сергей (сост.) 1947. Русские ботаники. Биографо-библиографический словарь, I. Moсковское Общество Испытателей Природы, Moсква: 301304.

7. Lnelaid, Alar 1994. Kellenimelised taimed? Eesti Loodus 45 (1): 1315.

8. Mabberley, David 1993. The plant-book. A portable dictionary of the higher plants. Cambridge Univ. Press. Cambridge.

9. Raik, Katri; Tammiksaar, Erki 2002. 19. sajandi ja 20. sajandi alguse Tartu likooli kasvandike ja ppejudude nimed maailmakaardil. Ajalooline Ajakiri 1/2 (116/117): 291308.

10. The Plant Names Project 1999. International Plant Name Index Query http://www.ipni.org/ipni/query_ipni.html

11. Черепанов Сергей 1981. Сосудистые растения СССР. Наука, Ленинград.


Alar Lnelaid (1951) on botaanik, Tartu likooli geograafia instituudi lektor.



Alar Lnelaid
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet