|
 |
Eesti Loodus 11/2003 | SISUKORD
| TÖÖJUHEND EL 11/2003 |
|
Kuidas arhiveerida slaidikogu? |
| Igaühel, kes tegeleb fotograafiaga, tekib aja jooksul pidevalt suurenev fotokogu. Ka see vajab süstematiseerimist, et saaks tarviliku pildi kogust kiiresti üles leida. |
|
| euroharuldus EL 11/2003 |
|
Rohe-tondihobu |
| Rohe-tondihobu on üks neist kiilidest, kelle käekäigu vastu tuntakse huvi Lääne-Euroopas. Sellepärast, et sealt on ta koos talle omaste elupaikadega kadumas. |
|
| essee EL 11/2003 |
|
Varessaare lugu |
Ärge pöörduge sinna tagasi,
kus olite kord õnnelik. Kui soovite,
et kõik seal läbielatu elaks teie mälestustes edasi.
Agathe Christie
Õnn on nagu tervis – kui seda ei märka, on ta olemas. |
|
| kaitseala EL 11/2003 |
|
Muraka looduskaitseala |
| Üht Eesti suuremat ja väärtuslikumat ürgset maastikukompleksi hoidev kaitseala varjab endas eri arengujärgus soid, loodusmetsi ning kaitstavaid liike ja nende elupaiku |
|
| reisikiri EL 11/2003 |
|
Igaüks on ekspert, kes ei ole sellest linnast |
| Ka mina olen seekord ekspert. Õnneks mitte ainuke. |
|
| intervjuu EL 11/2003 |
|
Maa ja mets ei saa olla üksnes eraasi |
| Kevadel sõlmitud koalitsioonilepingu keskkonnaosa toonitab jätkusuutlikku arengut – igas valdkonnas. Ministriks naastes tõttasite kohe päästma metsa ülemäärase raie käest, sellest tõusis üpris suur kära. |
|
| EL KÜSIB EL 11/2003 |
|
Kas Lihula jääb maailma (loodus)filmifestivalide kaardile püsima? |
| Nüüd on siis ka Eestimaal oma loodusfilmide festival: 3.–5. oktoobril toimus Lihulas Matsalu I rahvusvaheline loodusfilmide festival “Roheline värav”. |
Kas igasügisesed traditsioonilised Birdwatch’i linnuvaatlused on teaduslikud või pigem loodusharidus |
| Tegemist on kindlasti pigem loodusharidusliku kui teadusliku üritusega. Selliseid rahvusvahelisi linnuvaatluspäevi on iga aasta sügisel oktoobri esimesel nädalavahetusel peetud juba vähemalt kaksteist aastat. |
|
| artiklid EL 11/2003 |
|
Alexander von Bunge tuntust kinnitavad temanimelised taimed |
| Möödunud sajanditel oli kombeks, et teenekate loodusuurijate auks andsid teised teadlased enda avastatud uutele liikidele kolleegi nime. Alexander von Bunge nimi on nõnda jäädvustunud rohkem kui sajas taimenimetuses. |
Jõekarp elab ka Saaremaal |
See on enam kui kummaline – kuidas sattus see liimukas siia saarele?
See hävitab kogu mu teooria, pagan võtaks!
(August Gailit, “Karge meri”)
|
Haldjaking, tükike troopikat põhjalas |
| Lumi sulas vaid kolm nädalat tagasi, ja kaselehed juba rohelised! See on võimalik polaarjoone laiustel, kus kevadet ja sügist peaaegu polegi. |
Turbakihid Keava linnuse veerel mäletavad muistseid olusid |
| Muistne Keava võis olla Eestimaa tähtsamaid keskusi. Siia rajati seni tuntuist suurim viikingiaegne asula Baltimaades. |
|
| PÕLEVKIVI EL 11/2003 |
|
Ainulaadne põlevkivi ootab kaevandamist |
| Läinud sajandi esimesest poolest on jäänud rahva mällu müüt põlevkivist kui rahvuslikust rikkusest. Nüüd väidetakse, et see on lõpukorral. |
Kas Eesti jääbki kliimat soojendama? |
| Eesti energeetikaalastes tulevikuvisioonides räägitakse põlevkivile tugineva elektritootmise järkjärgulisest asendamisest keskkonnahoidlike alternatiividega. Looduskeskkonda ja inimese tervist väärtustavas rahvusvahelises olukorras ei saakski teisiti mõelda, kuid Eestis on kahjuks tegu sisutühja poliitilise väljaütlemisega, mille rakendumist tegelikult ei soovita. |
Kivistunud päikesevalgus ja kunstlilled |
| Fossiilne energiaallikas pole muud kui kivistunud päikesevalgus. Seda miljonite aastate jooksul tihendatud päikest ammutades ning oma seaduste järgi arenevale loodusele selga pöörates satume plastlillede maailma. |
Kaitseala kardab kaevandust |
Enne kui lubada kaevandust looduskaitseala alla või naabrusesse, peab olema täiesti kindel, et veereþiim maapinnal tõepoolest ei muutu.
Kahtluseta tuleb nõustuda, et soovides Eestis elu edendada, peame hoolitsema majanduse, seega kindlasti ka energiamajanduse arengu eest. Ent samal ajal peame leidma rahuldava vastuse ka küsimusele, millisena soovime näha oma looduskeskkonda.
|
Põlevkivienergiast niipea ei pääse |
| Üle 90% elektrist toodetakse Eestis praegu põlevkivist. Kas on alternatiive põlevkivi põletamisele? |
|
|
|
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
