Eesti Post andis 6. aprillil välja järjekorras juba neljanda aasta linnu margi, mis pälvis enneolematu avalikkuse tähelepanu. Seda mitte küll niivõrd margi vaieldamatult kena kujunduse, kuivõrd kunstnik Vladimir Taigeri näpuvigade tõttu, mida ajakirjandus ülemäära võimendama ruttas.
Kaks esimest aasta linnu marki – 2001. aastal kiivitajaga ja 2002. aastal varblasepaariga – on kujundanud pärnulased Signe Viilik ja Janno Poopuu, kes tegid tihedat koostööd Eesti ornitoloogiaühinguga. Mõlema postimaksevahendi kavandeid muudeti päris mitu korda, et kujutised saaksid võimalikult loomutruud.
Mullu hakkas aasta linnu marke joonistama laiemale avalikkusele eelkõige Eesti paberrahade kujundajana tuntud Vladimir Taiger. Üleüldise arvamuse kohaselt sai harakamark eelnenud väljaandeist tublisti ilusam ja pälvis filatelistidelt koguni Eesti aasta kauneima margi tiitli. Paraku läks aga kaotsi postmargitegijate koostöö ornitoloogidega – ja kohe oli ka kuri karjas: kunstnik eksis ladinakeelsete nimetuste kirjareeglite vastu ja kirjutas Pica Pica pro Pica pica...
Sellest veast kahjuks õppust ei võetud ja seekordsed näpuvead on tõsisemad. Esiteks on eksitud linnu nimetuses: valge toonekurg pro valge-toonekurg. Teiseks avastasid toonekureuurijad juba enne margi ilmumist Eesti Posti veebilehelt, et kunstnik on muutnud meelevaldselt poegade ja vanalinnu proportsioone: linnutundjate kinnitusel peaksid nii väikesed pojad olema veel hallis sulekuues ja mitte suutma püsti seista. Margi ebaadekvaatsus on eriti hästi tajutav ilmselt otse foto järgi tehtud ja seetõttu täpsete kehamõõtmetega linde kujutaval maksimumkaardil (pildil).
Kes teab mis kanaleid pidi jõudsid asjatundjate omavahelised arutlused ajakirjandusse ja 26. märtsi Eesti Päevaleht kuulutas alapealkirjas “Linnuteadlased tahavad, et Eesti Post hävitaks margiseeria toonekurest”. Ses väites on vähemalt kaks viga: esiteks pole tegemist margiseeria, vaid üksikmargiga, teiseks ei tule artiklist miskil moel välja, et mõni “linnuteadlane” sellist tahet avaldanud oleks – ja ega ei olegi. Teised kanalid aitasid ajakirjandusmullil aina paisuda, aga eks selle tegevuse käigus tulnud ka toonekurest endast pikemalt kõnelda ja järgmisel päeval hõõrusid linnukaitsjad heameelest käsi: nii head ja laialdast tutvustuskampaaniat poleks ornitoloogiaühing oma aasta linnule iialgi teha suutnud...
Siiski oleks kena, kui Eesti Posti marke väljaandva allettevõtte Eesti Postmark juhid taastaksid vana traditsiooni ega arvestaks edaspidi loodusmarkide kujundamisel mitte ainult kunstniku fantaasia lennukust, vaid ka asjatundjate näpunäiteid.
|