|
 |
Eesti Loodus 04/2004 | SISUKORD
| kaitseala EL 04/2004 |
|
Vardi looduskaitseala |
| Enne liitumist Euroopa Liiduga on meil oodata tihedat uute kaitsealade „sadu“ ning muutusi senistes. Üks selle aasta esimesi pääsukesi oli Vardi looduskaitseala, mille kaitse-eeskiri kinnitati 5. |
|
| EL KÜSIB EL 04/2004 |
|
Mida annab optiliste meetodite rakendamine looduslike veekogude uurimisel? |
| Eesti teaduspreemia geo- ja bioteaduste valdkonnas pälvisin uurimistööde tsükli eest “Mitmekomponendiliste looduslike vete optilised omadused ja veealune valgusväli”. Veekogude optiliste omaduste ja veealust valgusvälja kujundavate tegurite tundmine aitab hinnata nende antropogeenset koormust ja ökoloogilist seisundit. |
Kas kevadel rändelt koju naasvad linnud võivad kaasa tuua linnugripi? |
| Gripp on maailmas üks enim levinud viirushaigusi, mida põevad nii inimene kui ka eri liiki loomad. Grippi põhjustavad viirused kuuluvad sugukonda Orthomyxoviridae, antigeensete omaduste alusel eristatakse kolme tüüpi: A, B ja C. |
|
| artiklid EL 04/2004 |
|
Aasta lind – valge-toonekurg |
| Valge-toonekurg on meil tavaline kodulähedane lind, ometi on ta siin uustulnukas: saabunud poolteist sajandit tagasi. Ta polegi veel jõudnud asustada ühtlaselt kogu Eestit ning meile jäävad tema teadaolevad põhjapoolseimad pesad. |
Kunstniku viga upitas aasta lindu |
| Eesti Post andis 6. aprillil välja järjekorras juba neljanda aasta linnu margi, mis pälvis enneolematu avalikkuse tähelepanu. |
Koostame Eesti haudelindude uue levikuatlase! |
| Eesti seni ainuke linnuatlas ilmus üksteist aastat tagasi, kuid selle andmed koguti märksa varem: 1977–1982. Vahepeal on muutunud nii Eesti maastik kui ka linnustiku koosseis ning vajadus koostada uus atlas on ilmne. |
Riigikontroll hoiab jääkreostusel silma peal |
| Fosforiidisõdade aegadest saati on halb keskkonnaseisund, tekkiva ja eriti jääva reostuse probleem paljusid inimesi otseselt mõjutanud. Oleme aastate vältel kuulnud süttivast kaevuveest ja kõlbmatust kraaniveest, ent väiksemad ja vähem silmatorkavad reostusobjektid on samuti endiselt Eestimaa pinnal. |
Kauge külaline guaraana |
| Peale klassikaliste ergutite on viimastel aastatel turule tunginud veel üks eksootiline loodustoode – guaraana. Meil võib seda osta tablettidena, kapslitena, taimsete teesegudena või manustada teatud energiajookide koostises. |
|
| in memoriam EL 04/2004 |
|
Kotkapuu murdumine |
Einar Tammur
9. oktoober 1960–4. |
Eesti vanim hüdrobioloog |
Õilme Tõlp
5. juuli 1913– 5. |
|
| PANIN TÄHELE EL 04/2004 |
|
Tatra allikasoo – varjus püsinud haruldustemaa |
Juba paarikümne meetri kaugusel maanteetammist avaneb hoopis isesugune maailm: tundub, nagu oleksid sattunud Viidumäe allikasoosse, kuigi tegelikult asud vaid 15 kilomeetri kaugusel Tartust.
Tatra allikasoo on väike lapike maad Lõuna-Tartumaal, kus kasvab hulk kaitsealuseid taimeliike. Ent mitte üksnes haruldased taimed ei tee seda paika eriliseks. |
Huvitav orhideeleid: kannel-ööviiul |
| 16. juunil 2003 pildistasin käpalisi Kuressaare lähedal Loode tammikus. |
|
| reisikiri EL 04/2004 |
|
Maailma liigirikkuse keskmes Kesk-Ameerikas |
| Ligi 70 aastat tagasi kirjutas maailmakuulus loodusuurija Nikolai Vavilov [4]: “.. iga looduseuurija peab kordki olema troopikas, et tunnetada elu tormilist arengut, et tunda looma- ja taimeriigi kogu värvigammat, et mõista keerukaid suhteid elava ja elutu vahel – epifüütidest parasiitideni, et taibata elu loovat jõudu.” |
|
| euroharuldus EL 04/2004 |
|
Rabakonn |
Kuigi rabakonn on meil üsna tavaline loomake, peame tedagi kaitsma, sest mujal Euroopas on tema elupaigad enamasti hävitatud.
Rabakonn (Rana arvalis) on üsna väike (umbes kaheksa sentimeetri pikkune), terava ninamiku ning valkja kõhuga konn, kelle heaks eristustunnuseks peetakse veel suurt ja tugevat pöiaköbrukest tagajala esimesel varbal. Teda võib üsna kergesti segi ajada rohukonnaga [1], ent see on rabakonnast suurem, ümara ninamiku, kirju kõhu ning väikese pöiaköbrukesega [2].
|
|
| aasta puu EL 04/2004 |
|
Lepajuurte seened |
Lepp on sümbioosis nii kiirikbakterite kui ka arbuskulaar- ja ektomükoriissete seentega: mükoriisa aitab tal omastada fosforit ning kaitseb haigustekitajate eest. Lepp valib väga oma ektomükoriisaseentest partnereid ning need seened on ka ise tugevalt lepaomased.
Kõikide taimede juuri asustavad paljud seeneliigid, olgu nad siis head või halvad manulised [6]. |
|
| intervjuu EL 04/2004 |
|
Ettevaatust – õhus on õietolmu! |
| Maret Saar on sündinud 1946. aastal Tabiveres. |
|
| summary EL 04/2004 |
|
|
The bird of the year – the white stork
Margus Ots introduces the bird of the year, the white stork. Nowadays the white stork is very common in Estonia; however, it settled here only about 150 years ago. |
|
| retsensioon EL 04/2004 |
|
Tõlkeõnnetus ehk kohutav lugu sellest, kuidas katoliiklased angerjaid vägistavad |
DR TATJANA SEKSINÕUANDED IGASUGUSTELE OLENDITELE
Olivia Judson. Tõlkinud Helje Heinoja, toimetanud Külli Suurevälja, konsultant Peeter Vissak. |
|
| TÖÖJUHEND EL 04/2004 |
|
Teravustamine mitme fookuspunktiga |
| Lähivõtete ja eriti makrovõtete üks peamisi probleeme on säriajast ja ava suurusest tulenev kombinatsioon – sügavusteravus. Tahame ju kolmemõõtmelises maailmas olevat objekti jäädvustada ühele tasapinnale võimalikult tõetruult. |
|
| essee EL 04/2004 |
|
Tasa kaaluda |
| Ettekujutus tasakaalust on üks võtmeid, et mõista maailma struktuuri ja liikumisvorme. Mõiste “tasakaal” toob silme ette võrdsele kõrgusele rihitud kaalukausid, ühel neist kaalupomm ja teisel kuhjake head-paremat. |
|
|
|
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
![[SUMMARY]](images/gb_s.gif)
