Gripp on maailmas üks enim levinud viirushaigusi, mida põevad nii inimene kui ka eri liiki loomad. Grippi põhjustavad viirused kuuluvad sugukonda Orthomyxoviridae, antigeensete omaduste alusel eristatakse kolme tüüpi: A, B ja C. A-tüüpi gripiviirused tekitavad grippi inimesel, hobustel, sigadel ja lindudel, B- ja C-tüüpi viirused ainult inimesel. Seega on A-tüüpi viirused evolutsioonis kohastunud parasiteerima eri liikidel, nii et nendega nakatumise korral ei kaitse liike geneetilis-bioloogiline barjäär.

Gripiviirused on antigeenselt ehituselt väga plastilised, võivad mitmesuguste tegurite toimel anda rohkeid rekombinatsioone. Neil on suur kohastumisvõime. Kui gripiepideemia ajal nakatuvad viirusega ka koduloomad, võib viirus jääda teatud ajaks nende organismi ringlema. Et inimese, teiste imetajate ja lindude gripi viirused on antigeensetelt omadustelt väga lähedased, siis võib arvata, et looduses toimub nende ühine tsirkulatsioon.

Gripiviirused levivad populatsioonis väga kiiresti. Siin ongi põhjus, miks gripp muutub sageli epideemiaks ja vahel isegi pandeemiaks. Looduses püsivad gripiviirused ulukveelindudes, eriti partides. Kui tekivad viiruse uued antigeensed erimid, mille suhtes populatsioon pole immuunne, sugeneb gripi puhangu oht.

Lindude grippi diagnoositi Euroopas viimati mullu aprillis Hollandis ja Belgias, maikuul Saksamaal. Haiguse ulatuslikuma leviku tõkestamiseks tapeti kolm miljonit lindu. Eesti Looduse lugejat huvitab, kas linnugripp, mis selle aasta alguses hakkas levima Kagu-Aasias, võib koos rändlindudega jõuda ka Eestisse? Meil toimub lindude ränne peamiselt põhja–lõuna suunal, kuid ornitoloogide andmetel liigub neid mõningal määral siiski ka ida–lääne suundades. Niisiis ei ole risk küll eriti arvestatav, ent teatud oht, et gripiviirus võib Eestisse jõuda rändlindude vahendusel, siiski jääb. Ka Maailma Tervishoiuorganisatsioon (WHO) on andnud vastava hoiatuse: prognoosi kohaselt võib gripiviirus jõuda Euroopasse just lindude rände aegu.