3/2003



Toimetaja veerg

Eesti kodanik vajab metsaharidust
Meil tuleks senisest selgemat vahet teha kahel mistel: metsandusharidus ja metsaharidus. Metsandusharidus on haridus, mis saadakse metsanduse eriala ppides.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Siit metsast

    Okaspuumetsi on vaja ssta
    Juuli lpus justus keskkonnaministri mrus, mis kehtestab raiepiirangud alla 100-aastastes mnnikutes ja 80-aastastes kuusikutes.
    Mrus lubab okaspuumetsades lageraiet teha vaid puistu vanuse ja tiuse jrgi.
  • Loe lähemalt...

  • Balti vrtuslike metsade kaardistamise projekt sai joone alla
    Juunis Tartus peetud rahvusvahelise metsaseminariga lppes Balti suure loodusvrtusega metsade kaardistamise (Baltic Forest Mapping BFM) projekt.
    Eestimaa Looduse Fondi metsaspetsialisti Rainer Kuuba snul oli BFM-i projekti eesmrk leida ja kaardistada metsad, mis on keskmisest suurema loodusvrtusega vi mis suure tenosusega vivad areneda suure loodusvrtusega metsadeks.
  • Loe lähemalt...

  • Puuinfo koduleheklg tienes tunduvalt
    Alates 1. juulist on Puuinfo kodulehekljel vimalik lugeda ja maha laadida puitu puudutavaid eesti keelde tlgitud RT-kaarte.
  • Loe lähemalt...

  • RMK eelmisel majandusaastal joon all
    Juuli algul kinnitas Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) nukogu RMK 2002. aasta majandusaasta auditeeritud aruande.
  • Loe lähemalt...

  • RMK teabepunktid on lahti kogu ndala
    RMK avas juunis le Eesti kuus teabepunkti. RMK investeerib sel aastal loodushoidu kokku 20 miljonit krooni, RMK loodusmajade juurde asutatud teabepunktid on suvekuudel huvilistele avatud seitsmel peval ndalas 1018, septembris jvad punktid avatuks ndalalppudel.
  • Loe lähemalt...

  • Stora Enso Packaging avab Tnassilmas uue tehase
    AS Stora Enso Packaging avab tnavu novembris Tnassilma tehnopargis uue tehase, mis hakkab tootma lainepapist pakendeid Eesti turule. Stora Enso Packaging AS-i tootmisjuht Vahur Herm tles, et ehitus antakse le 1.
  • Loe lähemalt...

  • Hinnaline harvester saadeti parklasse
    Juunis veti Ida-Virumaal rajalt maha ebaseaduslikku raiet teinud harvester. Keskkonnainspektsiooni Virumaa osakonna ttajad tabasid ebaseadusliku metsaraie tegijad Vaivara vallas.
  • Loe lähemalt...

  • Kurjategijad laastasid Piusa rgorgu
    Vrumaal kaunil Piusa je kaitsealal laastasid vargad kolme miljoni krooni eest metsa ning jtsid endast maha segamini pratud maa.
    Viimase poolteise aasta jooksul on see suurim kahjusumma, mis ebaseadusliku lageraiega Eestis tekitatud.
  • Loe lähemalt...

  • Eesti Metsataim kasvatab istikuid kasvuhoones
    AS Eesti Metsataim tutvustas Prnumaal Marana tootmiskeskuses uut taimekasvatustehnoloogiat, tootmisprotsessi ja oma esimest taimetoodangut.
    2001.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Sealt metsast

    Lti tselluloosiprojekt lheb Mets-Botnia ktte
    Ltisse plaanitava tselluloositehase projekt lheb UPMKymmene ja M-real kontrolli all oleva Mets-Botnia ktte, kuna Lti riik keeldub tehasesse investeerimast.
    Aastaid projekti vedanud Metsliitto loodab, et Mets-Botnia vtab investeeringu le.
  • Loe lähemalt...

  • Baltimaade metsaomanikud teevad hise mgifirma
    Leedu, Lti ja Eesti metsaomanikud otsustasid asutada hise mgifirma, et saada suuremat kasumit, mes suurtes kogustes marpalki.
    Lti metsaomanike liidu esimees Eriks Zakis tles, et uus firma asutatakse ning registreeritakse Leedus, aga sellel on esindused kigis kolmes Balti riigis.
  • Loe lähemalt...

  • FEBO usub, et turu madalseis jtkub
    Euroopa Puidukaubanduse Assotsiatsioon
    (FEBO) arvas oma ldkogul Klni Interzumi messil, et Lne-Euroopa saetstuse
    madalseis jtkub kogu 2003. a.
  • Loe lähemalt...

  • Linud aasta maailma puiduturul valitses ebastabiilsus ja lepakkumine
    Juulis ilmunud maailma suurima professionaalset rinustamise teenust pakkuva firma Pricewaterhouse Coopers (PwC) maailma metsa- ja paberitstuse levaatest selgub, et mullu avaldasid tstusharule endistviisi negatiivset mju kasvuseisak, lepakkumine ja majanduslik ebastabiilsus.
    PwC metsa- ja paberitstuse levaade koondab selle tstusharu saja maailma suurima ettevtte finantsnitajad.
  • Loe lähemalt...

  • Soomes liiga palju ptru
    Paljud Soome metsaomanikud ei usu enam jahimeeste vimesse reguleerida ptrade arvu. Peetakse plaani anda asi kohalike metsahooldushistute ktte.
  • Loe lähemalt...

  • Viimased Euroopa rgmetsad kaovad
    BBC teatel ligatakse Euroopa viimased rgmetsad looduskaitsjate protestidest hoolimata ikkagi maha.
    Poola kuulus Bialowieza laas kaotab oma loodusliku iseloomu, kuna tal ei lasta looduslikult uueneda.
  • Loe lähemalt...

  • Stora Enso puhaskasum vhenes
    Metsatstusgrupi Stora Enso puhaskasum vhenes teises kvartalis vrreldes mullusega le kahe korra: 56,3 miljoni euroni (880,5 miljoni kroonini).
    Eelmise aasta samal perioodil oli kasum 138 miljonit eurot (2,2 mld.
  • Loe lähemalt...

  • Venemaa tusis serditud metsade hulgalt seitsmendaks
    Suve alguseks judis Venemaal serditud metsade pindala le miljoni hektari: prast seda, kui tendi sai 800 000-hektarine Priluzje nidismajand, on neid kokku 1 046 000 hektarit.
    Kige rohkem oli FSC-serditud metsi sel Rootsis 10 133 000 hektarit, jrgnesid Poola (5 980 000 ha) ja Horvaatia (1 988 000 ha). Venemaast olid ees ka Lti (1 686 000 ha), Eesti (1 064 000 ha) ja Suurbritannia (1 063 000 ha).
  • Loe lähemalt...

  • Odava mbli importijaid hvardavad Venemaal tollimaksud
    Venemaa majandusliku arengu ministeerium plaanib kehtestada tollimaksud riiki sisseveetavale odavale mblile. Eelkige puudutavad suurenevad tollimaksud valmismblit ja mbliosi, mille hind jb alla kahe dollari kilogrammi kohta.
  • Loe lähemalt...

  • GPSid sedastavad Adgee rvraieid
    Phja-Kaukaasias asuva Adgee Vabariigi Pervomaiski metskonnas on illegaalne ja poollegaalne raiumine kestnud aastaid, nd on vahele astunud keskkonnaaktivistid.
    Paraku pole ei kohalikud vimud ega Venemaa loodusvarade ministeerium siiani midagi tsisemat nende raiete peatamiseks ette vtnud. Philiselt raiutakse piirkonnas kastanit, aga ka tamme, pki ja pirnipuid.
  • Loe lähemalt...

  • Metsaplengukahju Austraalias
    Austraalias 2002.2003. aasta suvel mllanud vsatulekahjud tekitasid riigile kigi aegade suurima keskkonnakahju.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Artiklid

    Metsatalu nagu mis
    Tnavusel Eesti talumetsade konkursil tuli vitjaks Ruth ja Aivar Venele kuuluv Taltsi talu Prnumaal Tstamaa vallas Kastna klas. Erinevalt tavalisest talumetsast on siinne llatavalt suur.
  • Loe lähemalt...

  • Varimetsandust tuleb ksitleda avaramas kontekstis
    Varimetsandus ei piirdu kaugeltki vaid metsavargustega. Rahvusvaheliselt tunnustatud ksitluse alusel hlmab varimetsandus kike, mis on suunatud metsasektorist ebaseadusliku kasumi saamisele.
  • Loe lähemalt...

  • Eesti lhiajaloos on mets plde vallutanud kaks korda
    Eesti ajaloos on mets pldude, heinamaade ja karjamaade arvel laienenud korduvalt. Lhiajaloos on see juhtunud kahel korral.
  • Loe lähemalt...

  • Eesti ja maailma metsakasutuses peaks suurenema tstusliku puidu osakaal
    Maailma ja Eesti metsa- ja puidutstuse kohta ldistusi teha pole kerge. On kll palju mitmekesist teavet, kuid eri allikates on see sageli lahknev.
  • Loe lähemalt...

  • Puidu kvaliteet oleneb noorendiku tihedusest ja kasvuoludest
    Endistel pllumajandusklvikutel paikneva metsamaa pindala suureneb pidevalt. Osa karjamaid jeti pllumajanduslikust kasutusest vlja juba prast sda.
  • Loe lähemalt...

  • Okaspuu-vrsevhk on ohtlik ja salakaval mndide haigus
    le paarikmneaastase vaheaja jrel leidsime 2002. aasta kevadel Kirde-Eestist mnni vrliikidelt prinevatest haigusproovidest taas okaspuu-vrsevhi sugulise arengujrgu viljakehi.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Raamatud

    AJALOOLISED METSAKORRALDUSMATERJALID JA NENDE KASUTAMISE VIMALUSED
    Sel suvel ilmunud 89- lehekljelises ksiraamatus antakse levaade meie arhiivides ja raamatukogudes silinud ajaloolistest metsakorraldusmaterjalidest. htlasi on vaatluse all nende mningad kasutusvimalused ja les kerkivad probleemid.
  • Loe lähemalt...

  • FOREST AND GARDEN
    ISBN: 0813921597
    University of Virginia Press
    Kvakide, 302 lk.
    Hind 540 kr.
    Usutavasti on iga majanduslikult mtlev metsaomanik kaalutlenud vimalust kujundada mni atraktiivne metsanurk pargiks vi aiaks, eriti siis, kui on tegemist vaheldusrikka reljeefiga ning kui sellega piirneb mni kaunis veekogu, jrv vi jgi. Melanie Simo raamatust saame teada, kuidas on kujunenud ndisaegse maastikuarhitektuuri phimtted poole sajandi jooksul.
  • Loe lähemalt...
  •  


    15/11/2012
    23/04/2012
    23/04/2012
    02/04/2012
    19/04/2010
    19/04/2010
    18/12/2009



    Mis see on?
    E-posti aadress:
    Liitun:Lahkun: 
    Serverit teenindab EENet