|
 |
| Toimetaja veerg |
|
Eesti kodanik vajab metsaharidust |
| Meil tuleks senisest selgemat vahet teha kahel mõistel: metsandusharidus ja metsaharidus. Metsandusharidus on haridus, mis saadakse metsanduse eriala õppides. |
|
| Siit metsast |
|
Okaspuumetsi on vaja säästa |
Juuli lõpus jõustus keskkonnaministri määrus, mis kehtestab raiepiirangud alla 100-aastastes männikutes ja 80-aastastes kuusikutes.
Määrus lubab okaspuumetsades lageraiet teha vaid puistu vanuse ja täiuse järgi. |
Balti väärtuslike metsade kaardistamise projekt sai joone alla |
Juunis Tartus peetud rahvusvahelise metsaseminariga lõppes Balti suure loodusväärtusega metsade kaardistamise (Baltic Forest Mapping – BFM) projekt.
Eestimaa Looduse Fondi metsaspetsialisti Rainer Kuuba sõnul oli BFM-i projekti eesmärk leida ja kaardistada metsad, mis on keskmisest suurema loodusväärtusega või mis suure tõenäosusega võivad areneda suure loodusväärtusega metsadeks. |
Puuinfo kodulehekülg täienes tunduvalt |
| Alates 1. juulist on Puuinfo koduleheküljel võimalik lugeda ja maha laadida puitu puudutavaid eesti keelde tõlgitud RT-kaarte. |
RMK eelmisel majandusaastal joon all |
| Juuli algul kinnitas Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) nõukogu RMK 2002. aasta majandusaasta auditeeritud aruande. |
RMK teabepunktid on lahti kogu nädala |
| RMK avas juunis üle Eesti kuus teabepunkti. RMK investeerib sel aastal loodushoidu kokku 20 miljonit krooni, RMK loodusmajade juurde asutatud teabepunktid on suvekuudel huvilistele avatud seitsmel päeval nädalas 10–18, septembris jäävad punktid avatuks nädalalõppudel. |
Stora Enso Packaging avab Tänassilmas uue tehase |
| AS Stora Enso Packaging avab tänavu novembris Tänassilma tehnopargis uue tehase, mis hakkab tootma lainepapist pakendeid Eesti turule. Stora Enso Packaging AS-i tootmisjuht Vahur Herm ütles, et ehitus antakse üle 1. |
Hinnaline harvester saadeti parklasse |
| Juunis võeti Ida-Virumaal “rajalt maha” ebaseaduslikku raiet teinud harvester. Keskkonnainspektsiooni Virumaa osakonna töötajad tabasid ebaseadusliku metsaraie tegijad Vaivara vallas. |
Kurjategijad laastasid Piusa ürgorgu |
Võrumaal kaunil Piusa jõe kaitsealal laastasid vargad kolme miljoni krooni eest metsa ning jätsid endast maha segamini pööratud maa.
Viimase poolteise aasta jooksul on see suurim kahjusumma, mis ebaseadusliku lageraiega Eestis tekitatud. |
Eesti Metsataim kasvatab istikuid kasvuhoones |
AS Eesti Metsataim tutvustas Pärnumaal Marana tootmiskeskuses uut taimekasvatustehnoloogiat, tootmisprotsessi ja oma esimest taimetoodangut.
2001. |
|
| Sealt metsast |
|
Läti tselluloosiprojekt läheb Metsä-Botnia kätte |
Lätisse plaanitava tselluloositehase projekt läheb UPMKymmene ja M-real kontrolli all oleva Metsä-Botnia kätte, kuna Läti riik keeldub tehasesse investeerimast.
Aastaid projekti vedanud Metsäliitto loodab, et Metsä-Botnia võtab investeeringu üle. |
Baltimaade metsaomanikud teevad ühise müügifirma |
Leedu, Läti ja Eesti metsaomanikud otsustasid asutada ühise müügifirma, et saada suuremat kasumit, müües suurtes kogustes ümarpalki.
Läti metsaomanike liidu esimees Eriks Zakis ütles, et uus firma asutatakse ning registreeritakse Leedus, aga sellel on esindused kõigis kolmes Balti riigis. |
FEBO usub, et turu madalseis jätkub |
Euroopa Puidukaubanduse Assotsiatsioon
(FEBO) arvas oma üldkogul Kölni Interzumi messil, et Lääne-Euroopa saetööstuse
madalseis jätkub kogu 2003. a. |
Läinud aasta maailma puiduturul valitses ebastabiilsus ja ülepakkumine |
Juulis ilmunud maailma suurima professionaalset ärinõustamise teenust pakkuva firma Pricewaterhouse Coopers (PwC) maailma metsa- ja paberitööstuse ülevaatest selgub, et mullu avaldasid tööstusharule endistviisi negatiivset mõju kasvuseisak, ülepakkumine ja majanduslik ebastabiilsus.
PwC metsa- ja paberitööstuse ülevaade koondab selle tööstusharu saja maailma suurima ettevõtte finantsnäitajad. |
Soomes liiga palju põtru |
| Paljud Soome metsaomanikud ei usu enam jahimeeste võimesse reguleerida põtrade arvu. Peetakse plaani anda asi kohalike metsahooldusühistute kätte. |
Viimased Euroopa ürgmetsad kaovad |
BBC teatel lõigatakse Euroopa viimased ürgmetsad looduskaitsjate protestidest hoolimata ikkagi maha.
Poola kuulus Bialowieza laas kaotab oma loodusliku iseloomu, kuna tal ei lasta looduslikult uueneda. |
Stora Enso puhaskasum vähenes |
Metsatööstusgrupi Stora Enso puhaskasum vähenes teises kvartalis võrreldes mullusega üle kahe korra: 56,3 miljoni euroni (880,5 miljoni kroonini).
Eelmise aasta samal perioodil oli kasum 138 miljonit eurot (2,2 mld. |
Venemaa tõusis serditud metsade hulgalt seitsmendaks |
Suve alguseks jõudis Venemaal serditud metsade pindala üle miljoni hektari: pärast seda, kui tõendi sai 800 000-hektarine Priluzje näidismajand, on neid kokku 1 046 000 hektarit.
Kõige rohkem oli FSC-serditud metsi sel Rootsis – 10 133 000 hektarit, järgnesid Poola (5 980 000 ha) ja Horvaatia (1 988 000 ha). Venemaast olid ees ka Läti (1 686 000 ha), Eesti (1 064 000 ha) ja Suurbritannia (1 063 000 ha). |
Odava mööbli importijaid ähvardavad Venemaal tollimaksud |
| Venemaa majandusliku arengu ministeerium plaanib kehtestada tollimaksud riiki sisseveetavale odavale mööblile. Eelkõige puudutavad suurenevad tollimaksud valmismööblit ja mööbliosi, mille hind jääb alla kahe dollari kilogrammi kohta. |
GPSid sedastavad Adõgee röövraieid |
Põhja-Kaukaasias asuva Adõgee Vabariigi Pervomaiski metskonnas on illegaalne ja poollegaalne raiumine kestnud aastaid, nüüd on vahele astunud keskkonnaaktivistid.
Paraku pole ei kohalikud võimud ega Venemaa loodusvarade ministeerium siiani midagi tõsisemat nende raiete peatamiseks ette võtnud. Põhiliselt raiutakse piirkonnas kastanit, aga ka tamme, pööki ja pirnipuid. |
Metsapõlengukahju Austraalias |
| Austraalias 2002.–2003. aasta suvel möllanud võsatulekahjud tekitasid riigile kõigi aegade suurima keskkonnakahju. |
|
| Artiklid |
|
Metsatalu nagu mõis |
| Tänavusel Eesti talumetsade konkursil tuli võitjaks Ruth ja Aivar Venele kuuluv Taltsi talu Pärnumaal Tõstamaa vallas Kastna külas. Erinevalt tavalisest talumetsast on siinne üllatavalt suur. |
Varimetsandust tuleb käsitleda avaramas kontekstis |
| Varimetsandus ei piirdu kaugeltki vaid metsavargustega. Rahvusvaheliselt tunnustatud käsitluse alusel hõlmab varimetsandus kõike, mis on suunatud metsasektorist ebaseadusliku kasumi saamisele. |
Eesti lähiajaloos on mets põlde vallutanud kaks korda |
| Eesti ajaloos on mets põldude, heinamaade ja karjamaade arvel laienenud korduvalt. Lähiajaloos on see juhtunud kahel korral. |
Eesti ja maailma metsakasutuses peaks suurenema tööstusliku puidu osakaal |
| Maailma ja Eesti metsa- ja puidutööstuse kohta üldistusi teha pole kerge. On küll palju mitmekesist teavet, kuid eri allikates on see sageli lahknev. |
Puidu kvaliteet oleneb noorendiku tihedusest ja kasvuoludest |
| Endistel põllumajanduskõlvikutel paikneva metsamaa pindala suureneb pidevalt. Osa karjamaid jäeti põllumajanduslikust kasutusest välja juba pärast sõda. |
Okaspuu-võrsevähk on ohtlik ja salakaval mändide haigus |
| Üle paarikümneaastase vaheaja järel leidsime 2002. aasta kevadel Kirde-Eestist männi võõrliikidelt pärinevatest haigusproovidest taas okaspuu-võrsevähi sugulise arengujärgu viljakehi. |
|
| Raamatud |
|
AJALOOLISED METSAKORRALDUSMATERJALID JA NENDE KASUTAMISE VÕIMALUSED |
| Sel suvel ilmunud 89- leheküljelises käsiraamatus antakse ülevaade meie arhiivides ja raamatukogudes säilinud ajaloolistest metsakorraldusmaterjalidest. Ühtlasi on vaatluse all nende mõningad kasutusvõimalused ja üles kerkivad probleemid. |
FOREST AND GARDEN |
ISBN: 0813921597
University of Virginia Press
Kõvaköide, 302 lk.
Hind 540 kr.
Usutavasti on iga majanduslikult mõtlev metsaomanik kaalutlenud võimalust kujundada mõni atraktiivne metsanurk pargiks või aiaks, eriti siis, kui on tegemist vaheldusrikka reljeefiga ning kui sellega piirneb mõni kaunis veekogu, järv või jõgi. Melanie Simo raamatust saame teada, kuidas on kujunenud nüüdisaegse maastikuarhitektuuri põhimõtted poole sajandi jooksul. |
|
|
|
|
