Mäletan elevust, kui tulin 1999. aastal Jõgevamaale Puurmanni valda Pikknurme metskonda mõõtma arvatavat Eesti jämedaimat haaba. Tollal olime Eesti põlispuid otsides jõudnud Jõgevamaale. Mul ei tulnud pettuda. Pikknurme metskonna kvartalil 165 kasvas suisa haavahiiglaste tukk. Paraku olid mõned väga jämedad puud murdunud. Kännult oli selgesti näha murdumise põhjus: tüved olid seest õõnsad ja mädanenud. Mitu teistest selgesti suuremat haaba haljendasid siiski elujõuliselt edasi. Nende tüsedad tüved sirutusid kõrgusesse, ilma et nad ligi 20 meetri jooksul väga palju oleksid peenenenud. Paljude hiigelpuude alaosa nägi välja nagu troopilistel puudel: see oli jämenenud ja kaetud paksu rohelise samblavammusega. Mõõtmisel osutus kõige jämedamaks üks hiiglane, mille võra oli enamjaolt kuivanud. Siiski leidus võras rohelisi oksi ja polnud kahtlust, et puus hingitseb elusäde. See puu kasvas kvartalil 165, eralduste 2 ja 3 piiril. Eesti rekordhaava ümbermõõduks rinnakõrguselt saime 431 sentimeetrit. Puu kõrgus oli 33 meetrit.

Pikknurme hiidhaabu on esimesena põhjalikult uurinud Ülo Tamm. 1970. aastate algul avaldatud kirjutistes teatas ta, et suuremate puude vanus on ligi 130 aastat ja haabu, mille tüve diameeter on üle 90 sentimeetri, leidub kokku kaheksa. Uurija selgitas ka haabade
hiidkasvu põhjuse. Siinsete haabade
kromosoomide arv polnud nagu tavapäraselt
38, vaid hoopis 57. See tähendab,et Pikknurme haavad kuuluvad triploidsete haabade hulka.

Triploidsed haavad avastasid teaduse jaoks Rootsi uurijad 1935. aastal. Juba neil aastatel selgitati ka, et kui haava kromosoomide arv on kolmandiku võrra suurem (siit nimetus triploidne), sirgub ta kiiremini ja on mädanikukindlam kui tavaline haab. Hiidhaava tüvi kasvab enamasti väga võimsaks. Nagu ilmnes ka Pikknurme haabade uurimisel, on triploidse haava lehed ja urvad suuremad kui normaalse kromosoomide arvuga haabadel. Hiljem on Eestist hiidhaabu leitud mujaltki. Kuid nad pole olnud nii eakad ja võimsad kui Pikknurme puud.

Tänavu veebruaris otsustasin kontrollida Eesti rekordhaava seisundit. Kahtlused osutusid tõeks: jämedaim haab oli kuivanud. Uurisin läbi kogu metsatuka ning leidsin, et vanuse ülempiirile jõudnud triploidsetest haabadest oli mitu hävinud. Ligi 30 aastat tagasi mõõdetud kaheksast puust, mille rinnasdiameeter oli üle 90 sentimeetri, on praegu alles vaid neli. Mõõtsin ka kõige jämedama elus oleva haavapuu. Selle ümbermõõt rinnakõrguselt oli 317 sentimeetrit (diameeter 101 sentimeetrit), kõrgus 28 meetrit.

Pikknurme hääbuvate hiidhaabade tukast lahkudes jäi kripeldama kahtlus, et võib-olla ei ole Pikknurme haavad enam Eesti rekordpuud. Kusagil Eestis leidub arvatavasti haabasid, mille tüve ümbermõõt rinnakõrguselt on üle 320 sentimeetri. Kui kellelgi on andmeid niisuguste haavahiiglaste kohta, siis palume sellest teatada ajakirja Eesti Mets toimetusele. Tuleks välja selgitada, milline on Eesti jämedaim haab!