|
 |
| Toimetaja veerg |
|
Hoia metsa, mitte iga puud! |
| Eesti metsandus peab olema jätkusuutlik. Selles on ühel nõul kõik metsaga tegelevad huvirühmad. |
|
| Siit Metsast |
|
Metsandusprogrammid saavad 10 miljonit |
Keskkonnainvesteeringute keskuse KIK nõukogu otsusega on metsandusprogrammide tänavune
eelarve 10,2 miljonit krooni. 16. |
Satelliit fotografeeris metsade lageraiet |
23.jaanuaril tutvustati keskkonnaministeeriumis
Eesti metsadest tehtud satelliidipilte, kust on
näha paari viimase aasta jooksul tehtud lageraied. Kaardistamise projekti juhtis keskkonnaministeeriumi tellimusel Tartu observatoorium. |
Looduskaitse esimene maaost |
LIFE-Nature metsaelupaigatüüpide kaitse projekti raames osteti novembris esimest korda
looduskaitse sihiga maad: loodavale
kaitsealale jääv eramaa läks Metsahoiu sihtasutuse omandusse. Metsahoiu sihtasutuse juhataja Kaili Viilma ning maaomanik sõlmisid
Rapla notari juures ostu-müügilepingu
16,7 hektari metsamaa ostuks loodava Pajaka looduskaitseala sihtkaitsevööndis.
Tegu oli teadaolevalt esimese maaostuga looduskaitse eesmärkidel. |
RMK eelarve kinnitatud |
| 16.jaanuaril kiitis riigimetsa majandaja RMK nõukogu heaks RMK 2002. aasta eelarve täitmise aruande, kinnitas 2003. |
Võistlus Eesti parimate puitehitiste leidmiseks |
Metsatööstuse liidu juures tegutsev
puidukasutust propageeriv Puuinfo kuulutas jaanuaris välja võistluse, mille eesmärk on Eesti parimate puitehitiste leidmine aastaist 1997–2002. Eesti metsatööstuse liit loodab
võistlusel oma liikmete kaasabile nii
teadete hankimisel õnnestunud puitehitistest
kui ka eriauhindade väljapanekul näiteks parima puitfassaadi, parima liimpuidu või vineeri kasutuse eest.
Võistluse tulemused tahetakse välja kuulutada messil "Eesti ehitab"
2. |
ELF ostab rüüstatud metsamaad |
Eestimaa Looduse Fond alustas läinud aastal projekti, mille käigus ostetakse lageraielanke ja rüüstatud metsamaad ning antakse inimestele võimalus puid istutades lunastada loodusele
tehtud kahju.
Eestimaa Looduse Fondi
(ELF) projektijuhi Jüri-Ott Salmi sõnul kavatsetakse ostetud lageraielangid taasmetsastada. |
Saematerjali tootmine kasvas üheksa protsenti |
Statistikaameti andmeil suurenes
Eesti puidutöötlemisfirmade saematerjalitoodang
2002. aastal üheksa protsenti ja ulatus kokku
1,39 miljoni kuupmeetrini.
Vineeri tootmine kasvas möödunud aastal 31 protsenti – 38 400 kuupmeetrini.
Puitlaastplaatide toodang püsis umbes 2001. |
Sylvesteri enamusosaluse müük Stora Ensole lõpusirgel |
Eesti suurim metsatööstusettevõte AS Sylvester allkirjastas 19. detsembril aktsiate müügilepingu Soome-Rootsi metsatööstuskontsernile Stora Enso.
Müüki läksid kõik Sylvesteri metsavarumisfirmad ja 66 protsenti metsatööstusettevõtete aktsiatest. |
Eesti metsatööstuse liidu juhatusel uus juht |
Eesti metsatööstuse liidu (EMTL)juhatus valis detsembris oma esimeheks AS-i Rait ja AS-i Aegviidu Puit juhatuste esimehe Ivar
Dembovski.
Metsatööstuse liidu juhatuses on 15 liiget, peale liikmeskonna esindajate
kuuluvad sinna veel keskkonnaministeeriumi,
majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi
ning Riigimetsa Majandamise Keskuse esindajad.
Eesti metsatööstuse liit on mittetulundusühing,
kes esindab 58 metsatööstusega tegeleva ettevõtte huve soodsa ning stabiilse ettevõtluskliima kujundamisel. |
Jõulupuud riigimetsast |
| Riigimetsade majandaja RMK eelmise aasta lõpul korraldatud teavituskampaania tõttu müüdi riigimetskondadest eraisikutele üle 4500 jõulukuuse. Kampaania eesmärk oli selgitada, et jõulukuuski peab metsast varuma kokkuleppel omanikuga. |
|
| Sealt Metsast |
|
Läti riik loobub osalusest tselluloosiprojektis |
Läti valitsus otsustas loobuda osalusest
tselluloositehase projektis ja müüa 33-protsendilise osaluse Baltic Pulpis vähemalt nominaalse 66 000 lati eest. Läti loobub projektist eeldatavate suurte investeeringute tõttu tulevikus, ka ei ole firmade asutamine valitsuse peamine ülesanne, ütles asepeaminister Ainars Slesers.
Baltic Pulpi aktsiakapital on 198 000 latti, Läti riigi osalus selles on 33 protsenti, 33 protsenti aktsiatest on Rootsi Södra Cellil ja 34 protsenti Soome Metsäliittol, kes jääb tõenäoliselt projekti ainsaks teostajaks.
Metsäliittol ei ole vastuväiteid Läti riigi loobumisele. |
Palkide hind Saksamaal tõuseb |
Internationale Holzbörse teatel põhjustas suurte okaspuusaeveskite suurenenud puidunõudlus Saksamaal palgihindade tõusu.
Põhja-Saksamaa metsaomanike arvates ületab 25-sentimeetrise keskmise läbimõõduga kuusepalkide hind 2003. aasta esimeses kvartalis 60 euro (939 krooni) taseme.
Kuigi Saksamaa ehitusturg on rahulik, on suurtel saeveskitel palju eksporttellimusi.
Saksamaa saetoodang koos hööveldatud materjaliga kasvas mullu jaanuarist septembrini ligi 600 000 tihumeetrit ehk üle veerandi. |
Rootslased ajavad Lätis ausat metsaäri |
Kaks looduskaitseorganisatsiooni,Taiga Rescue Network (TRN) ja maailma looduse fond WWF, avaldasid raporti ja broshüüri Responsible trade in the shadow of illegal logging, milles käsitletakse Rootsi puidu ja puidutoodete importi Lätist.
Rootslaste puidu ja puidutoodete väljaveo maht Lätist on viimase viie aasta jooksul tublisti kasvanud. |
Hinnatuim, aga kahjumit teeniv |
Jaanuar tõi puidu- ja paberikontserni
Stora Enso kohta nii häid kui ka halbu uudiseid.
Nii selgus Financial Times'i jaPriceWaterHouseCoopers'i küsitlusest, et Stora Enso on maailma hinnatuim metsandusfirma. |
Kriitikat AFS ja FSC sertimisskeemide kohta |
Peaaegu ühel ja samal detsembripäeval jõudsid keskkonnaajakirjandusse teated sügavatest kahtlustest kahe puidu ja metsade sertimise skeemi, sealhulgas ka meil populaarsust võitva FSC suhtes.
Esmalt andis maailma looduse fondi WWF metsaspetsialist Michael Rae hävitava hinnangu Rohelise Mandri metsatööstuse ettepandud skeemile AFS(Australian Forestry Standard): see "ei väärivat paberit, millele ta on kirja pandud". |
Udehed kaitsevad püssidega metsa |
| Sihhote-Alini mägede taigapiirkonna põlisrahva udehe kütid ei ole sedapuhku relvi haaranud mitte ainult jahile minekuks, vaid ka oma territooriumi kaitseks teeehitajate eest. Metsa väljaveoks vajalikku tuhandekilomeetrist teed rannikult Ida-Siberi sisemaale on alustatud kahest otsast. |
Venemaal saab LID-Er tuletõrjujate abimeheks |
Firmas Multitech Ltd. töötavad Vene teadlased on konstrueerinud laserseadme, mis teatab puhkenud metsatulekahjust varakult.
Teadagi on põlengule seda lihtsam piiri panna, mida varem talle jaole saadakse. |
Istuta planeedi heaks |
8.veebruaril oli Kenyas suure puuistutuskampaania Plant for the Planet (Istuta planeedi heaks) avaüritus, millel lõid kaasa poolsada 16- kuni 25-aastast noort inimest 45 riigist ning ÜRO keskkonnaprogrammi UNEP valitsusnõukogusse kuuluvad keskkonnaministrid.
Juba jaanuari lõpus Kenya pealinnas Nairobis alanud noorte keskkonnakohtumine polnud sugugi juhuslikult plaanitud keskkonnaministrite arupidamisega samasse kohta ja samale ajale, sest UNEP-i juhtide seekordsete arutusteemade seas oli ka laste ja noorte kaasamine keskkonnaalgatustesse. |
|
| Artiklid |
|
Juubelihõnguline metsanädal |
Tänavu möödub 85 aastat metsateenistuse loomisest, 75 aastat metsapäeva ja metsanädala traditsiooni algusest ning 10 aastat
metsanädalate algusest taasiseseisvunud Eestis. 1928. |
VÄÄRISELUPAIGAD: mets putuka ja rohulible pilguga |
| Vääriselupaikade inventeerimine vältas neli aastat. Nüüd on võimalik teha esimesi kokkuvõtteid. |
Patrick Moore: “Hoidkem metsa, mitte iga puud” |
| Viimasel ajal on avalikkuses palju räägitud Björn Lomborgist ja tema raamatust “Skeptiline keskkonnakaitsja”. B. |
Pikknurme hiidhaavad hävimas |
| Mäletan elevust, kui tulin 1999. aastal Jõgevamaale Puurmanni valda Pikknurme metskonda mõõtma arvatavat Eesti jämedaimat haaba. |
Hübriidhaab – armastus ja hirmud |
| Katseid aretada hariliku haava ja ameerika haava ristand – hübriidhaab – alustati Saksamaal 1920. aastal. |
ERAMETSAOMANIK – kas metsakasvataja või ühepäevaärimees? |
Praegust metsaomanikku võiks võrrelda kingituseks saadud uue auto omanikuga. Ta ei pruugi teada, et paaki tuleb aeg-ajalt
täita ning autot hooldada. |
Milliseid lehtpuukultuure rajada endistele põllumajandusmaadele? |
Üks Eesti metsanduse probleeme on põllumajandusmaade metsastamine. Kase, tamme ja saare kultiveerimisel on saadud
pikaajalisemaid kogemusi, hübriidhaavaga alustati 1999. |
Okaspuukultuure ähvardab männikärsakas |
Algamas on kevad, parim aeg metsaistutuseks. Kõige tõsisemad värskelt istutatud okaspuukultuuride ohustajad raiesmikel on
männikärsakad. |
METSATAIMEKASVATAJAD peaksid hoomama perspektiive |
Metsataimlate toodangut vajavad värsked ja vanad raiesmikud, kus metsauuendus puudub. Kuid metsastamist ootavad ka põllumajanduslikust kasutusest välja
jäänud maad. |
|
| In Memoriam |
|
Aadetega metsamees ANTS KASE 03.1944–08.12.2002 |
Otepää kaunite kuplite vahel paiknev Mustalätte talu suutis vaevu mahutada lähedasi, sõpru ja kolleege, kes jõulueelsel ajal olid tulnud hüvasti jätma elupõlise metsamehe Ants Kasega.
Haridusevajadus oli talle selge juba noorena ja nii siirduski Ants pärast keskkooli lõpetamist EPA-sse metsandust
õppima. |
Kauaaegne metsaülem UUDO PILTS 30.12.1930–08.01.2003 |
| Uudo Pilts sündis 30. detsembril 1930. |
|
|
|
|
