1/2003



Toimetaja veerg

Hoia metsa, mitte iga puud!
Eesti metsandus peab olema jtkusuutlik. Selles on hel nul kik metsaga tegelevad huvirhmad.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Siit Metsast

    Metsandusprogrammid saavad 10 miljonit
    Keskkonnainvesteeringute keskuse KIK nukogu otsusega on metsandusprogrammide tnavune
    eelarve 10,2 miljonit krooni. 16.
  • Loe lähemalt...

  • Satelliit fotografeeris metsade lageraiet
    23.jaanuaril tutvustati keskkonnaministeeriumis
    Eesti metsadest tehtud satelliidipilte, kust on
    nha paari viimase aasta jooksul tehtud lageraied. Kaardistamise projekti juhtis keskkonnaministeeriumi tellimusel Tartu observatoorium.
  • Loe lähemalt...

  • Looduskaitse esimene maaost
    LIFE-Nature metsaelupaigatpide kaitse projekti raames osteti novembris esimest korda
    looduskaitse sihiga maad: loodavale
    kaitsealale jv eramaa lks Metsahoiu sihtasutuse omandusse. Metsahoiu sihtasutuse juhataja Kaili Viilma ning maaomanik slmisid
    Rapla notari juures ostu-mgilepingu
    16,7 hektari metsamaa ostuks loodava Pajaka looduskaitseala sihtkaitsevndis.
    Tegu oli teadaolevalt esimese maaostuga looduskaitse eesmrkidel.
  • Loe lähemalt...

  • RMK eelarve kinnitatud
    16.jaanuaril kiitis riigimetsa majandaja RMK nukogu heaks RMK 2002. aasta eelarve titmise aruande, kinnitas 2003.
  • Loe lähemalt...

  • Vistlus Eesti parimate puitehitiste leidmiseks
    Metsatstuse liidu juures tegutsev
    puidukasutust propageeriv Puuinfo kuulutas jaanuaris vlja vistluse, mille eesmrk on Eesti parimate puitehitiste leidmine aastaist 19972002. Eesti metsatstuse liit loodab
    vistlusel oma liikmete kaasabile nii
    teadete hankimisel nnestunud puitehitistest
    kui ka eriauhindade vljapanekul niteks parima puitfassaadi, parima liimpuidu vi vineeri kasutuse eest.
    Vistluse tulemused tahetakse vlja kuulutada messil "Eesti ehitab"
    2.
  • Loe lähemalt...

  • ELF ostab rstatud metsamaad
    Eestimaa Looduse Fond alustas linud aastal projekti, mille kigus ostetakse lageraielanke ja rstatud metsamaad ning antakse inimestele vimalus puid istutades lunastada loodusele
    tehtud kahju.
    Eestimaa Looduse Fondi
    (ELF) projektijuhi Jri-Ott Salmi snul kavatsetakse ostetud lageraielangid taasmetsastada.
  • Loe lähemalt...

  • Saematerjali tootmine kasvas heksa protsenti
    Statistikaameti andmeil suurenes
    Eesti puiduttlemisfirmade saematerjalitoodang
    2002. aastal heksa protsenti ja ulatus kokku
    1,39 miljoni kuupmeetrini.
    Vineeri tootmine kasvas mdunud aastal 31 protsenti 38 400 kuupmeetrini.
    Puitlaastplaatide toodang psis umbes 2001.
  • Loe lähemalt...

  • Sylvesteri enamusosaluse mk Stora Ensole lpusirgel
    Eesti suurim metsatstusettevte AS Sylvester allkirjastas 19. detsembril aktsiate mgilepingu Soome-Rootsi metsatstuskontsernile Stora Enso.

    Mki lksid kik Sylvesteri metsavarumisfirmad ja 66 protsenti metsatstusettevtete aktsiatest.
  • Loe lähemalt...

  • Eesti metsatstuse liidu juhatusel uus juht
    Eesti metsatstuse liidu (EMTL)juhatus valis detsembris oma esimeheks AS-i Rait ja AS-i Aegviidu Puit juhatuste esimehe Ivar
    Dembovski.
    Metsatstuse liidu juhatuses on 15 liiget, peale liikmeskonna esindajate
    kuuluvad sinna veel keskkonnaministeeriumi,
    majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi
    ning Riigimetsa Majandamise Keskuse esindajad.
    Eesti metsatstuse liit on mittetulundushing,
    kes esindab 58 metsatstusega tegeleva ettevtte huve soodsa ning stabiilse ettevtluskliima kujundamisel.
  • Loe lähemalt...

  • Julupuud riigimetsast
    Riigimetsade majandaja RMK eelmise aasta lpul korraldatud teavituskampaania tttu mdi riigimetskondadest eraisikutele le 4500 julukuuse. Kampaania eesmrk oli selgitada, et julukuuski peab metsast varuma kokkuleppel omanikuga.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Sealt Metsast

    Lti riik loobub osalusest tselluloosiprojektis
    Lti valitsus otsustas loobuda osalusest
    tselluloositehase projektis ja ma 33-protsendilise osaluse Baltic Pulpis vhemalt nominaalse 66 000 lati eest. Lti loobub projektist eeldatavate suurte investeeringute tttu tulevikus, ka ei ole firmade asutamine valitsuse peamine lesanne, tles asepeaminister Ainars Slesers.
    Baltic Pulpi aktsiakapital on 198 000 latti, Lti riigi osalus selles on 33 protsenti, 33 protsenti aktsiatest on Rootsi Sdra Cellil ja 34 protsenti Soome Metsliittol, kes jb tenoliselt projekti ainsaks teostajaks.

    Metsliittol ei ole vastuviteid Lti riigi loobumisele.
  • Loe lähemalt...

  • Palkide hind Saksamaal tuseb
    Internationale Holzbrse teatel phjustas suurte okaspuusaeveskite suurenenud puidunudlus Saksamaal palgihindade tusu.

    Phja-Saksamaa metsaomanike arvates letab 25-sentimeetrise keskmise lbimduga kuusepalkide hind 2003. aasta esimeses kvartalis 60 euro (939 krooni) taseme.

    Kuigi Saksamaa ehitusturg on rahulik, on suurtel saeveskitel palju eksporttellimusi.
    Saksamaa saetoodang koos hveldatud materjaliga kasvas mullu jaanuarist septembrini ligi 600 000 tihumeetrit ehk le veerandi.
  • Loe lähemalt...

  • Rootslased ajavad Ltis ausat metsari
    Kaks looduskaitseorganisatsiooni,Taiga Rescue Network (TRN) ja maailma looduse fond WWF, avaldasid raporti ja broshri Responsible trade in the shadow of illegal logging, milles ksitletakse Rootsi puidu ja puidutoodete importi Ltist.
    Rootslaste puidu ja puidutoodete vljaveo maht Ltist on viimase viie aasta jooksul tublisti kasvanud.
  • Loe lähemalt...

  • Hinnatuim, aga kahjumit teeniv
    Jaanuar ti puidu- ja paberikontserni
    Stora Enso kohta nii hid kui ka halbu uudiseid.
    Nii selgus Financial Times'i jaPriceWaterHouseCoopers'i ksitlusest, et Stora Enso on maailma hinnatuim metsandusfirma.
  • Loe lähemalt...

  • Kriitikat AFS ja FSC sertimisskeemide kohta
    Peaaegu hel ja samal detsembripeval judsid keskkonnaajakirjandusse teated sgavatest kahtlustest kahe puidu ja metsade sertimise skeemi, sealhulgas ka meil populaarsust vitva FSC suhtes.
    Esmalt andis maailma looduse fondi WWF metsaspetsialist Michael Rae hvitava hinnangu Rohelise Mandri metsatstuse ettepandud skeemile AFS(Australian Forestry Standard): see "ei vrivat paberit, millele ta on kirja pandud".
  • Loe lähemalt...

  • Udehed kaitsevad pssidega metsa
    Sihhote-Alini mgede taigapiirkonna plisrahva udehe ktid ei ole sedapuhku relvi haaranud mitte ainult jahile minekuks, vaid ka oma territooriumi kaitseks teeehitajate eest. Metsa vljaveoks vajalikku tuhandekilomeetrist teed rannikult Ida-Siberi sisemaale on alustatud kahest otsast.
  • Loe lähemalt...

  • Venemaal saab LID-Er tuletrjujate abimeheks
    Firmas Multitech Ltd. ttavad Vene teadlased on konstrueerinud laserseadme, mis teatab puhkenud metsatulekahjust varakult.
    Teadagi on plengule seda lihtsam piiri panna, mida varem talle jaole saadakse.
  • Loe lähemalt...

  • Istuta planeedi heaks
    8.veebruaril oli Kenyas suure puuistutuskampaania Plant for the Planet (Istuta planeedi heaks) avaritus, millel lid kaasa poolsada 16- kuni 25-aastast noort inimest 45 riigist ning RO keskkonnaprogrammi UNEP valitsusnukogusse kuuluvad keskkonnaministrid.
    Juba jaanuari lpus Kenya pealinnas Nairobis alanud noorte keskkonnakohtumine polnud sugugi juhuslikult plaanitud keskkonnaministrite arupidamisega samasse kohta ja samale ajale, sest UNEP-i juhtide seekordsete arutusteemade seas oli ka laste ja noorte kaasamine keskkonnaalgatustesse.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Artiklid

    Juubelihnguline metsandal
    Tnavu mdub 85 aastat metsateenistuse loomisest, 75 aastat metsapeva ja metsandala traditsiooni algusest ning 10 aastat
    metsandalate algusest taasiseseisvunud Eestis. 1928.
  • Loe lähemalt...

  • VRISELUPAIGAD: mets putuka ja rohulible pilguga
    Vriselupaikade inventeerimine vltas neli aastat. Nd on vimalik teha esimesi kokkuvtteid.
  • Loe lähemalt...

  • Patrick Moore: Hoidkem metsa, mitte iga puud
    Viimasel ajal on avalikkuses palju rgitud Bjrn Lomborgist ja tema raamatust Skeptiline keskkonnakaitsja. B.
  • Loe lähemalt...

  • Pikknurme hiidhaavad hvimas
    Mletan elevust, kui tulin 1999. aastal Jgevamaale Puurmanni valda Pikknurme metskonda mtma arvatavat Eesti jmedaimat haaba.
  • Loe lähemalt...

  • Hbriidhaab armastus ja hirmud
    Katseid aretada hariliku haava ja ameerika haava ristand hbriidhaab alustati Saksamaal 1920. aastal.
  • Loe lähemalt...

  • ERAMETSAOMANIK kas metsakasvataja vi hepevarimees?
    Praegust metsaomanikku viks vrrelda kingituseks saadud uue auto omanikuga. Ta ei pruugi teada, et paaki tuleb aeg-ajalt
    tita ning autot hooldada.
  • Loe lähemalt...

  • Milliseid lehtpuukultuure rajada endistele pllumajandusmaadele?
    ks Eesti metsanduse probleeme on pllumajandusmaade metsastamine. Kase, tamme ja saare kultiveerimisel on saadud
    pikaajalisemaid kogemusi, hbriidhaavaga alustati 1999.
  • Loe lähemalt...

  • Okaspuukultuure hvardab mnnikrsakas
    Algamas on kevad, parim aeg metsaistutuseks. Kige tsisemad vrskelt istutatud okaspuukultuuride ohustajad raiesmikel on
    mnnikrsakad.
  • Loe lähemalt...

  • METSATAIMEKASVATAJAD peaksid hoomama perspektiive
    Metsataimlate toodangut vajavad vrsked ja vanad raiesmikud, kus metsauuendus puudub. Kuid metsastamist ootavad ka pllumajanduslikust kasutusest vlja
    jnud maad.
  • Loe lähemalt...
  •  

    In Memoriam

    Aadetega metsamees ANTS KASE 03.194408.12.2002
    Otep kaunite kuplite vahel paiknev Mustaltte talu suutis vaevu mahutada lhedasi, spru ja kolleege, kes julueelsel ajal olid tulnud hvasti jtma eluplise metsamehe Ants Kasega.
    Haridusevajadus oli talle selge juba noorena ja nii siirduski Ants prast keskkooli lpetamist EPA-sse metsandust
    ppima.
  • Loe lähemalt...

  • Kauaaegne metsalem UUDO PILTS 30.12.193008.01.2003
    Uudo Pilts sndis 30. detsembril 1930.
  • Loe lähemalt...
  •  


    15/11/2012
    23/04/2012
    23/04/2012
    02/04/2012
    19/04/2010
    19/04/2010
    18/12/2009



    Mis see on?
    E-posti aadress:
    Liitun:Lahkun: 
    Serverit teenindab EENet