1/2003



Sealt Metsast

Lti riik loobub osalusest tselluloosiprojektis
Lti valitsus otsustas loobuda osalusest
tselluloositehase projektis ja ma 33-protsendilise osaluse Baltic Pulpis vhemalt nominaalse 66 000 lati eest. Lti loobub projektist eeldatavate suurte investeeringute tttu tulevikus, ka ei ole firmade asutamine valitsuse peamine lesanne, tles asepeaminister Ainars Slesers.
Baltic Pulpi aktsiakapital on 198 000 latti, Lti riigi osalus selles on 33 protsenti, 33 protsenti aktsiatest on Rootsi Sdra Cellil ja 34 protsenti Soome Metsliittol, kes jb tenoliselt projekti ainsaks teostajaks.

Metsliittol ei ole vastuviteid Lti riigi loobumisele.
  • Loe lähemalt...

  • Palkide hind Saksamaal tuseb
    Internationale Holzbrse teatel phjustas suurte okaspuusaeveskite suurenenud puidunudlus Saksamaal palgihindade tusu.

    Phja-Saksamaa metsaomanike arvates letab 25-sentimeetrise keskmise lbimduga kuusepalkide hind 2003. aasta esimeses kvartalis 60 euro (939 krooni) taseme.

    Kuigi Saksamaa ehitusturg on rahulik, on suurtel saeveskitel palju eksporttellimusi.
    Saksamaa saetoodang koos hveldatud materjaliga kasvas mullu jaanuarist septembrini ligi 600 000 tihumeetrit ehk le veerandi.
  • Loe lähemalt...

  • Rootslased ajavad Ltis ausat metsari
    Kaks looduskaitseorganisatsiooni,Taiga Rescue Network (TRN) ja maailma looduse fond WWF, avaldasid raporti ja broshri Responsible trade in the shadow of illegal logging, milles ksitletakse Rootsi puidu ja puidutoodete importi Ltist.
    Rootslaste puidu ja puidutoodete vljaveo maht Ltist on viimase viie aasta jooksul tublisti kasvanud.
  • Loe lähemalt...

  • Hinnatuim, aga kahjumit teeniv
    Jaanuar ti puidu- ja paberikontserni
    Stora Enso kohta nii hid kui ka halbu uudiseid.
    Nii selgus Financial Times'i jaPriceWaterHouseCoopers'i ksitlusest, et Stora Enso on maailma hinnatuim metsandusfirma.
  • Loe lähemalt...

  • Kriitikat AFS ja FSC sertimisskeemide kohta
    Peaaegu hel ja samal detsembripeval judsid keskkonnaajakirjandusse teated sgavatest kahtlustest kahe puidu ja metsade sertimise skeemi, sealhulgas ka meil populaarsust vitva FSC suhtes.
    Esmalt andis maailma looduse fondi WWF metsaspetsialist Michael Rae hvitava hinnangu Rohelise Mandri metsatstuse ettepandud skeemile AFS(Australian Forestry Standard): see "ei vrivat paberit, millele ta on kirja pandud".
  • Loe lähemalt...

  • Udehed kaitsevad pssidega metsa
    Sihhote-Alini mgede taigapiirkonna plisrahva udehe ktid ei ole sedapuhku relvi haaranud mitte ainult jahile minekuks, vaid ka oma territooriumi kaitseks teeehitajate eest. Metsa vljaveoks vajalikku tuhandekilomeetrist teed rannikult Ida-Siberi sisemaale on alustatud kahest otsast.
  • Loe lähemalt...

  • Venemaal saab LID-Er tuletrjujate abimeheks
    Firmas Multitech Ltd. ttavad Vene teadlased on konstrueerinud laserseadme, mis teatab puhkenud metsatulekahjust varakult.
    Teadagi on plengule seda lihtsam piiri panna, mida varem talle jaole saadakse.
  • Loe lähemalt...

  • Istuta planeedi heaks
    8.veebruaril oli Kenyas suure puuistutuskampaania Plant for the Planet (Istuta planeedi heaks) avaritus, millel lid kaasa poolsada 16- kuni 25-aastast noort inimest 45 riigist ning RO keskkonnaprogrammi UNEP valitsusnukogusse kuuluvad keskkonnaministrid.
    Juba jaanuari lpus Kenya pealinnas Nairobis alanud noorte keskkonnakohtumine polnud sugugi juhuslikult plaanitud keskkonnaministrite arupidamisega samasse kohta ja samale ajale, sest UNEP-i juhtide seekordsete arutusteemade seas oli ka laste ja noorte kaasamine keskkonnaalgatustesse.
  • Loe lähemalt...
  •  


    15/11/2012
    23/04/2012
    23/04/2012
    02/04/2012
    19/04/2010
    19/04/2010
    18/12/2009



    Mis see on?
    E-posti aadress:
    Liitun:Lahkun: 
    Serverit teenindab EENet