Peaaegu ühel ja samal detsembripäeval jõudsid keskkonnaajakirjandusse teated sügavatest kahtlustest kahe puidu ja metsade sertimise skeemi, sealhulgas ka meil populaarsust võitva FSC suhtes.
Esmalt andis maailma looduse fondi WWF metsaspetsialist Michael Rae hävitava hinnangu Rohelise Mandri metsatööstuse ettepandud skeemile AFS(Australian Forestry Standard): see "ei väärivat paberit, millele ta on kirja pandud". AFS loonud tehnilisse komiteesse kuulunud Rae sõnul soosivat AFS täiesti sobimatuid metsandusvõtteid, sealhulgas näiteks suure looduskaitseväärtusega metsade raiumist ning loodusmetsade muutmist puupõldudeks.
WWF pooldab teatavasti metsahooldenõukogu FSC (Forestry Stewardship
Council) sertifikaati, kuna FSC ei ole kasumit taotlev ega tööstuselt toetust saav organisatsioon. Ka laia avalikkust on pandud uskuma, et FSC-sertifikaadiga
tooted on saadud keskkonnahoidlikul ning sotsiaalselt ja majanduslikult jätkusuutlikul viisil.
Paraku seab Rainforest Foundation (RF) FSC usaldatavuse kahtluse alla oma üle 150-leheküljelises raportis Trading in Credibility: the myth and reality of the
Forest Stewardship Council ("Kaubeldes usutavusega: FSC
müüt ja tegelikkus",vt.ttp://www.rainforestfoundationuk.org
/FSC/FSCReport.html), mille koostamist on rahastanud RF Ühendkuningriigi ja Norra kohalikud organisatsioonid. Raporti autorite väitel on FSC nime all tehtud sertimiste puhul ette tulnud nii tõsiseid möödalaskmisi, et nemad ei
julgevat enam kinnitada, et FSC logoga puit või puidutoode tuleb tõesti jätkusuutlikult majandatud metsast. Süsteemi
mõrad seisnevad uurijate kinnitusel FSC teatavates struktuurinõrkustes, mõnedes organisatsiooni-sisestes poliitilistes otsustes ja tõhusa kontrollsüsteemi puudumises. Kokkuvõttes kinnitatakse, et oma maine säilitamiseks tuleks FSC-il ette võtta kiired ja põhjapanevad reformid.