3/2012



artiklid
Raidmete ja kndude varumise mju puiduelustikule

Bioenergia tootmine peab vastama sstva majanduse kriteeriumidele. Jrgnevalt anname levaate Phjamaades tehtud asjakohastest teadustdest ning tutvustame Eesti teadusprojekti sjaseid tulemusi.

Peenemtmelise kdupuidu ja kndude thtsus majandatavas metsamaastikus
Taastuvenergia tootmine on kiirelt arenev majandussuund. Selleks varutakse ha ulatuslikumalt raiesmikele jnud raidmeid (puude latvu ja oksi) ning knde, eriti arenenud metsatstusega riikides (nt. Rootsis ja Soomes, aga ka Eestis vt. Rosin 2010; Uri jt. 2012). Samas on Euroopa Komisjoni seisukoht, et bioenergia tootmine peab vastama sstva majanduse kriteeriumidele, sh. arvestama mju bioloogilisele mitmekesisusele (Anonymous 2009). Seda uurida ja hinnata on keeruline, kuna biomitmekesisusega seotud koloogilised phiprotsessid (nt. liikide levimine, vljasuremine) toimuvad maastiku mastaabis ja on pikaajalised. Seetttu lhtuvad senised keskkonnamju uuringud enamasti lihtsamast ja kiiremast viisist, selgitades vlja raidmetes ja kndudes elavad liigid ning nende elupaiganudluse (Jonsell 2007). Jrgnevalt anname levaate Phjamaades tehtud asjakohastest teadustdest ning tutvustame Eesti teadusprojekti sjaseid tulemusi.

Autorid:
Piret Lhmus, T looduskaitsebioloogia teadur
Ann Kraut, T loomakoloogia doktorant
Asko Lhmus, T looduskaitsebioloogia vanemteadur

Intensiivse ja pikaajalise metsandusega piirkondades, kuhu vib kauaaegse lageraiepraktika phjal arvata ka Eesti, moodustab alla 10 cm lbimduga fraktsioon mrkimisvrse osa metsade kdupuidust, kuna jmeda kdupuidu maht on looduslikuga vrreldes kmneid kordi vhenenud (Siitonen 2001; Lhmus, Kraut 2010). Lageraie langile jvast kdupuidust hlmavad suure osa just raidmed ja knnud (Erj jt. 2010; Lhmus jt. 2012). Seetttu vheneb raidmete ja kndude ulatuslikul kasutuselevtul kdupuidu hulk majandatavas metsamaastikus veelgi, ohustades peamiselt sellest (ja/vi kdukoorest) sltuvaid liike. Niisuguseid liike arvatakse Rootsis olevat 65007000 ja Soomes 40005000 (Dahlberg jt. 2011), Eestis on esialgsetel andmetel sama suurusjrk. Peen kdupuit toetab majandataval metsamaastikul eriti oluliselt kott- ja kandseente, samblike, sammalde ja puidumardikate liigirikkust (Kruys, Jonsson 1999; Nordn jt. 2004; Dahlberg jt. 2011), knnud pakuvad aga elupaika paljudele samblikele, puidumardikatele ja torikseentele (Abrahamsson, Lindbladh 2006; Caruso, Rudoplphi 2009; Hjltn jt. 2010; Toivanen jt. 2012). Samas on kndudes elutsevad metsakahjurid (nt. juurepess, harilik mnnikrsakas) just heks phjuseks, miks kndude juurimist peetakse metsakasvatuslikult vajalikuks (Walmsley, Godbold 2010; Cleary jt. 2012). Raidmete ja kndude varumise mju. Rootsi ja Soome uuringud Spetsiaalseid bioenergia varumise mju uuringuid koore- ja puiduseoselisele elustikule on ilmunud juba vhemalt tosin (enamik Rootsis). Need ksitlevad peamiselt kuusikuid ja esimesi raiejrgseid aastaid. Td sammaldest ja samblikest nitavad maksasammalde liigirikkuse vhenemist raidmete varumisel, samas ei tule vlja erilisi muutusi teiste lehtsammalde ja samblike juures (strm jt. 2005; Caruso jt. 2008). Ka kndude juurimine vhendab sammalde mitmekesisust tagasihoidlikult (Rudolphi jt. 2011), ent samblike mitmekesisusele peetakse ohtu mrkimisvrseks: kndudel (eriti vanematel) kasvab rohkelt neile iseloomulikke ning piirkondlikult haruldasi liike (Caruso jt. 2008). Paarikmne aasta skaalas ei mjuta raidmete koristus tavaliste puitulagundavate seente liigirikkust ja sagedust (Allmr jt. 2009), nagu ka lhemas ajaskaalas tavaliste saprotroofsete lehikseente liigirikkust (Toivanen jt. 2012). Siiski vhendas raidmete, eriti kndude, eemaldamine mrgatavalt torikseente liigirikkust ja esinemissagedust 0,2 ha suurustes prooviruutudes 45 aasta jrel prast raiet, kuigi raiesmiku mastaabis see mju ei vljendunud (Toivanen jt. 2012). Ka kolmeteistkmne torikseente elupaiganudluse modelleerimine piki metsakasutuse intensiivsuse gradienti ti vlja, et raidmete ja kndude ulatuslik liikide arvukuse langust (Berglund jt. 2011). Enim bioktte kasutamise mju uuringuid on tehtud putukatest, sh. puidumardikatest. Niteks akenpnistesse sattunud mardikate koosseis ei erinenud oluliselt vanadel (2128 aastat) koristatud ja koristamata kndudega raiesmikel ning ka ldise liigirikkuse erinevus oli vike. Seene- ja kdutoiduliste mardikate liigirikkus kll vhenes, aga ikkagi olid mbritseva metsamaastiku omadused (nt. noorte metsade rohkus ja suurem lehtpuude maht) tunduvalt olulisemad (Andersson jt. 2012). Hjltn ja kaasautorid (2010) selgitasid aga, et raiesmike kndudes elutsevad putukakooslused erinevad lamatvedes olevatest ning omavahel erinevad isegi madalalt ja krgelt ligatud knnud. Autorid jreldasid, et kuivrd madalad knnud moodustavad umbes 80% raiesmikele jvast kdupuidust, siis nende juurimine vib puidumardikate mitmekesisusele ja arvukusele mjuda negatiivselt. Raidmetest vlja kasvatatud mardikate koosseisu phjal rhutatakse aga raidmete puuliigi ja vanuse rolli puidumardikate liigirikkuse silitamisel. Liigirikkaimad, sealhulgas ohustatud liikide poolest, on niteks haava, tamme ja prna 35 aasta vanused raidmed (Nitterus jt. 2004; Jonsell jt. 2007). Okaspuuraidmete puhul aga vivad heaastased olla nelja aasta vanustest liigirikkamadki (Nitterus jt. 2004). Lisaks arvab Jonsell (2008), et liigirhmadest mjutab raidmete kasutus enam just pikesele avatud peent fraktsiooni asustavaid mardikaid (nt. hundlasi). Ehkki bioktte kasutuse mju hinnanguid oleks kige olulisem anda maastiku mastaabis, on taolisi uuringuid keeruline lbi viia. Esimeses sedalaadi ts prognoositi kuuse raidmete kasutuse mju Rootsi majandusmetsa maastikul 577 koore- ja puiduseoselise liigi jaoks (Dahlberg jt. 2011). Arvesse veti iga liigi elupaiganudlust ning mju modelleeriti kolme erineva majandamisintensiivsuse kohta (sltuvalt ra viidavast raidmete ja jmedamtmelise kdupuidu hulgast) kogu raieringi jooksul. Raidmekoristusest tulenev elupaiga kadu prognoositi suurimaks kandseentele ja sna ulatuslikuks ka mardikatele, ent samblikud hinnati vhem mjutatuks kui ldse. Kokkuvttes on Rootsis umbes 250 koore- ja puiduseoselist liiki, kellede elupaik on seotud kuusega ja kellede potentsiaalseid elupaiku vhendab raiejtmete varumine enam kui 20%. Siiski arvavad autorid, et kdupuiduga seotud liikide regionaalne vljasuremisrisk pole mrkimisvrne isegi juhul, kui pooltelt raiesmikelt tarbitakse bioktteks 70% raidmetest, mis kuuse enamusega puistus tekivad. R aidmete ja kndude varumise mju. E esti uuring RMK rahastamisel viis Tartu likooli looduskaitsebioloogia trhm lbi kolmeaastase teadusprojekti, mille raames koostati mahuka originaalandmestiku ja kaasaegse teaduskirjanduse phjal raidmeid ja knde asustavate sambla-, sambliku-, torikseente ning mardikaliikide nimestik (sh. eristati vimalusel raidmetele ja kndudele ainuomaseid liike). Lisaks analsiti raidmetele iseloomulike liikide elupaiganudlust ja hinnati raidmete eemaldamise vimalikku mju. Seeni ja samblaid mjutab raidmete mdukas varumine vhe, aga kndude ulatuslik vljajuurimine palju. Selline ldjreldus phineb ulatuslikul torikseente, sammalde ja samblike originaalmaterjalil, mille oli trhm varem Mandri-Eesti riigimetsadest kogunud ja mrati nd liikideni (joonis 1). Sadakond uuritud prooviala jaotusid htlaselt viie tbirhma (palu, laane, salu, rohusoo, kdusoo) ja nelja erineva majandusintensiivsusega ttluse (plised ja kpsed metsad, kuni kmneaastased lagedad ja silikpuudega raiesmikud) vahel. Igal kahe hektari suurusel proovialal viis Asko Lhmus lbi torikseente ning Piret Lhmus samblike ja sammalde neljatunnised liigiinventuurid, mille kigus registreeriti ka kasvusubstraadid, eristati puuliigid ja -tbid (sh. knnud, raierisu) ning suurusklassid ja kduastmed. Lisaks tegi A. Lhmus torikseente eraldisphise kiirinventuuri le terve he majandusmetsamaastiku (2,7 km2 Meeksi metskonnas), mis peegeldab erinevate substraatide elustikku kogu raieringi jooksul (Lhmus 2011 a,b). Paar aastat kestnud mahuka materjali liikideni mramisel olid abiks T doktorant Kadri Runnel (torikseened) ja Eesti maalikooli broloog Mare Leis (samblad). Vliandmete alusel tehti nende liigirhmade osas lbi kaheetapiline protseduur. Esmalt mratleti iga liik hte jrgmisest viiest kategooriast: 1) laia elupaiganudlusega generalistid, kes asustasid paljusid substraaditpe nii raiesmikel kui ka metsades; 2) sagedased liigid, kelle phisubstraat raiesmikel polnud ei raidmed ega knnud vi kelle phielupaigaks on metsad; 3) tavalised liigid, kes asustasid lageraiel tekkinud substraate vga arvukalt ja/vi asustasid sageli (vi isegi eelkige) hooldusraietel tekkivaid substraate, mistttu nende elujulisus majandusmetsades on tenoliselt tagatud ka siis, kui lageraietel eemaldatakse valdav osa raidmetest; 4) haruldased ja/vi looduskaitseliselt thelepanuvrsed liigid, kes asustasid raiesubstraate (esmajoones knde) kll ainult ksikjuhtudel, aga populatsiooni elujulisuse seisukohalt vivad need elupaigad siiski osutuda oluliseks; 5) liigid, kelle elujulistest asurkondadest arvestatav osa asustab lageraiel tekkinud substraate. Vike osa leitud sambla- ja samblikuliikidest jid eelnimetatud kategooriatesse jaotamata, sest nende vaatluste ldarv oli selleks ebapiisav. Teise etapina mratleti 4. ja 5. kategoorias olevate liikide tpsemal ksitlemisel raidmetest ja kndudest olenevad liigid. Selleks jeti vlja ainult ksikutel juhtudel raiesmikelt leitud liigid (niteks plismetsadele tpiliste liikide erandlikud leiud, mis tenoliselt peegeldavad raie-eelse metsa prandit). Eestis mratleti 18 liiki raidmetest ja kndudest olenevaid torikseeni levaate tulemustest annab tabel 1. Torikseente seas oli kige rohkem kaheksa niisuguseid liike, kes viljuvad mitmesugusel tugevasti kdunenud puidul. Neist niteks lakkvaabik (Ganoderma lucidum) ilmus enamasti alles vga vanadele suurtele kndudele noortes (3045-ne aasta vanustes) puistutes. Tuleb siiski arvestada, et torikseente puhul on silmaga nha ksnes viljakehi ning seeneniidistikud vivad substraadi sees elada juba mrksa varem. Neli liiki torikseeni on jmedamat sorti (510 cm lbimduga) raidmete spetsialistid, kes asustavad just raiesmikke (ja mitte metsi) ilmselt soojalembuse tttu. Neist silmatorkavaim on erkpunane, vheneva arvukusega punapoorik (Pycnoporus cinnabarinus), kes elab mitmesugustel lehtpuuraidmetel. lejnud raiesmikest olenevad torikseeneliigid asustavad peamiselt knde: mitu vga haruldast ja nhtavasti pikaealist liiki viljuvad suurtel okaspuukndudel ja kaks nhtavasti soojalembest liiki eesktt keskmiselt kdunenud lehtpuukndudel. Niteks haruldase palgikrbiku (Gloeophyllum trabeum) kik seitse viimaseaegset leidu prinevad raiesmike kase ja haava kndudelt, palkidelt vi jmedatelt lamapuudelt. Kokkuvttes on raiesmike torikseente koosseis eriprane ning selles leidub eriomaseid soojalembeseid liike, haruldusi ja neid vanade metsade liike, millele raiejrgne kdupuit vimaldab ala jtkuvat asustamist. Niisuguseid liike vib leida kigist viljakatest metsatpidest ning erinevatelt okas- ja lehtpuudelt, mistttu substraatide hulga krval on nende jaoks oluline raiutava puistu liigiline mitmekesisus. Eestis teada olevast ligi 250-st metsasamblast ja ligi 500-st metsasamblikust asustas uuritud raiesmikel raiega tekitatud substraati vastavalt 127 ja 188 liiki. Mlema rhma jaoks oli raierisu liigivaeseim substraat (tabel 1). Sammalde jaoks kujutab raierisu koloniseerimiseks vaba kasvupinda, mille tavalised puude koorel/puidul ja maapinnal kasvavad liigid sna kiirelt asustavad. Ka raierisul esinenud samblikud on Eestis tavalised, kuid ldjuhul on nad jnukid raiutud metsa vrastikust. Maapinnale jnuna nad tenoliselt hukkuvad. Raiesmikel olevaid knde ja lamapuid (nii saetud kui looduslikke) asustab aga liigirikkam sambla- ja samblikuelustik (tabel 1). Neist heksa sambla- ja 26 samblikuliigi asurkondade seisundit vib kndude ulatuslik varumine bioktteks (ja sellega sageli kaasnev jmedate lamapuude purustamine raietde kigus) olulisel mral mjutada. Enamiku moodustasid tavalisemad lehtsamblad (vaid ks helviksammal), samblikest aga porosamblikud (14 liiki) ja kdupuiduga seotud pisisamblikud. Nad kasvasid kas ainult lehtpuude kndudel vi lamapuudel (peamiselt kasel, sanglepal ja haaval) vi okaspuude ja nii leht- kui okaspuude kndude ning lamapuude kdupuidul (harvemini koorel). Ehkki looduskaitseliselt thelepanuvrsete sambla- ja samblikuliikide esinemine raiesmikel osutus enamasti juhuslikuks, vivad kdunenud knnud ja lamapuud olla mnele neist siiski oluliseks. Raiejtmeid asustab veerand Eesti puidumardikaliikidest, kuid mdukas raidmete eemaldamine neid ei ohusta Eestis on kdupuiduga seotud ligi 900 mardikaliiki. Et teada saada, kui paljud neist oma elutegevuseks just peenemtmelist ja pikesele avatud kdupuitu vajavad, uuris Ann Kraut esmalt kirjanduses leiduvaid andmeid. Selgus, et selliseid liike on Eestis vhemalt 244, kusjuures 28 elavad ainult peenes vi raiesmikul olevas puidus ning ligi kolmandik (71 liiki) on kantud meie vi lhiriikide punastesse nimestikesse. Paraku ei vimalda napp uuritus (substraadi omadusi ei teata rohkem kui pooltel liikidel) elda, milliste puuliikide vi kui jmeda raierisu jtmine mardikakooslusi soosiks. Kll nitas kirjanduses olevate andmete anals, et kuigi suurem osa liike vib asustada mitut leht- vi okaspuuliiki, on peenemtmelist kdupuitu asustavatest mardikatest 16% jaoks sobivad ainult ks vi kaks (tihtipeale niteks tamm ja haab). Toimuva tpsemaks uurimiseks viisid Ann Kraut ja Valentina Zolotarjova lbi pilootkatse kuuel raiesmikupaaril, millest ks ala oli tavaprane lageraie, teisel aga olid raidmed edasiseks kasutamiseks kokku kogutud. Mardikaid pti nii akenpnistega, et tuvastada vimalikult palju liike, kui vljakasvatamisega. Viimase kaudu saadi tpset elupaigainfot 51 liigi kohta. Erinevusi koristatud ja koristamata alade liikide arvus ei leitud tenoliselt seetttu, et saadud materjal esindas ainult vikest osa nende alade mardikate koguliigirikkusest. Kuid llatuslikult ei olnud ka akenpniste andmetel (le 10 000 isendi) mardikate ldarvukuses ja -liigirikkuses koristatud ja tavaliste raiesmike vahel erinevust (Zolotarjova 2012). See thendab, et tenoliselt ei piira raidmete vhenemine praeguses mahus (joonis 2) kuigivrd mardikate elutegevust. Seda leevendab niteks allesjva risu muutumine elustikule rohkem kttesaadavaks, sest osa puitu ei ole enam raievallide sisse mattunud. Liiginimekirjade vrdlemisel selgus, et alad eristusid vga selgelt hoopis kasvukohatbi jrgi naadiraiesmikud olid kige mardikaliigirikkamad, kuid seal ei leidunud jllegi paljusid liike, kes elasid muidu mardikavaesematel paluraiesmikel. Pilootprojekti raames mratud 474 liigist kuus leiti Eestist esmakordselt. See annab eelkige tunnistust meie metsade teadaolevast suuremast liigirikkusest, kuna pea kik neist on levinud meist nii luna- kui phjapool. Erilist thelepanu vrib kinaver-punanaksur (Ampedus cinnaberinus), keda leiti lausa kolmelt uurimisalalt, ehkki seni peeti seda liiki meil vljasurnuks. B iomitmekesisust toetavad soovitused raidmete ja kndude varumisel Meie uuring nitas, et Eestis asustab raietekkelisi substraate vhemalt 664 uuritud liigirhmade liiki (sh. ligi 80 haruldast ja/vi ohustatud ja 12 meil varem leidmata liiki). Nendest 81 liigi tervikasurkondade seisundit vib raidmete ja kndude eemaldamine oluliselt mjutada. Siiski saab Phjamaade ja Eesti andmete phjal jreldada, et raidmete mdukas kasutus avaldaks puiduseoselisele elustikule kllalt vikest mju. Kndude ulatuslik vljajuurimine koos jmedamtmelise lamapuidu eemaldamisega, vib aga torikseeni, samblikke ja samblaid mrgatavalt ohustada. Praeguste bioktte varumise mahtude juures on koore- ja puiduseoselise elustiku toetamiseks oluline jtta raiesmikele vimalikult mitmest puuliigist kdupuitu: kdupuidumardikatele olulistena haava, tamme jt. harvem esinevate lehtpuude raierisu ning kindlasti ka jmedamaid notte; torikseentele, samblikele ja sammaldele nii okas- kui ka lehtpuude (kase, haava) suuri knde ning jmedaid kdunenud ja purustamata lamapuid (sh. ka raie kigus tekitatuid). Raidmete senisest ulatuslikumal kasutuselevtul on aga vajalik raidmetest ja kndudest sltuvate valitud liikide pikaajaline seire, sh. ka uuringud, mis selgitaksid kas (ja millises mahus) kdupuidu lokaalne rohkus on neile oluline.

Kirjandus
Abrahamsson, M., Lindbladh, M. 2006. Comparison of saproxylic beetle occurrence between man-made high- and low-stumps of spruce (Picea abies). For. Ecol. Manage. 226: 230237.
Allmr, J., Stenlid, J., Dahlberg, A. 2009. Logging-residue extraction does not reduce the diversity of litter layer saprotrophic fungi in three Swedish coniferous stands after 25 years. Scand. J. For. Res. 39: 17371748.
Andersson, J., Hjltn, J., Dynesius, M. 2012. Long-term effects of stump harvesting and landscape composition on beetle assemblages in the hemiboreal forest of Sweden. For. Ecol. Manage. 271: 7580.
Anonymous, 2009. Directive 2009/28/EC of the European Parliament and of the Council of 23 April 2009 on the promotion of the use of energy from renewable sources and amending and subsequently repealing Directives 2001/77/ EC and 2003/30/EC.
strm, M., Dynesius, M., Hylander, K., Nilsson, C. 2005. Effects of slash harvest on bryophytes and vascular plants in southern boreal forest clear-cuts. J. Appl. Ecol. 42: 11941202.
Berglund, H., Hottola, J., Penttil, R., Siitonen, J. 2011. Linking substrate and habitat requirements of wood-inhabiting fungi to their regional extinction vulnerability. Ecography 34: 864875.
Caruso, A., Rudolphi, J. 2009. Influence of substrate age and quality on species diversity of lichens and bryophytes on stumps. Bryologist 112: 520531.
Caruso, A., Rudolphi, J., Thor, G. 2008. Lichen species diversity and substrate amounts in young planted boreal forests: a comparison between slash and stumps of Picea abies. Biol. Conserv. 141: 4755.
Cleary, M.R., Arhipova, N, Morrison, D.J., Thomsen, I.M., Sturrock, R.N., Vasaitis, R., Gaitnieks, T., Stenlid, J. 2012. Stump removal to control root disease in Canada and Scandinavia: a synthesis of results from long-term trials. For. Ecol. Manage. (Ilmumas.)
Dahlberg, A., Thor, G., Allmr, J., Jonsell, M., Jonsson, M., Ranius, T. 2011. Modelled impact of Norway spruce logging residue extraction on biodiversity in Sweden. Can. J. Forest Res. 41: 12201232.
Erj, S., Halme, P., Kotiaho, J.S., Markkanen, A., Toivanen, T. 2010. The volume and composition of dead wood on traditional and forest fuel harvested clear-cuts. Silva Fennica 44: 203211.
Hjltn, J., Stenbacka, F., Andersson, J. 2010. Saproxylic beetle assemblages on low stumps, high stumps and logs: Implications for environmental effects of stump harvesting. For. Ecol. Manage. 260: 11491155.
Jonsell, M. 2007. Effects on biodiversity of forest fuel extraction, governed by processes working on a large scale. Biomass Bioenerg. 31: 726732.
Jonsell, M. 2008. Saproxylic beetle species in logging residues: which are they and what do they prefer? Nor. J. Entom. 55: 109122.
Jonsell, M., Hansson, J., Wedmo, L. 2007. Diversity of saproxylic beetle species in logging residues in Sweden comparisons between tree species and diameters. Biol. Conserv. 138: 8999.
Kruys, N. , Jonsson, B.G. 1999. Fine woody debris is important for species richness on logs in managed boreal spruce forests of northern Sweden. Can. J. Forest Res. 29: 12951299.
Lhmus, A. 2011a. Aspen-inhabiting Aphyllophoroid fungi in a managed forest landscape in Estonia. Scan. J. For. Res. 26: 212220.
Lhmus, A. 2011b. Silviculture as a disturbance regime: the effects of clear-cutting, planting and thinning on polypore communities in mixed forests. J. For. Res. 16: 194202.
Lhmus, A., Kraut, A. 2010 Stand structure of hemiboreal old-growth forests: characteristic features, variation among site types, and a comparison with FSC-certified mature stands in Estonia. For. Ecol. Manage. 260: 155165.
Lhmus, A., Kraut, A., Rosenvald, R. 2012. The first post-clearcut decade in managed seminatural forests: a biodiversity perspective on the amounts, diversity and continuity of dead wood. Eur. J. Forest Res. (Ksikiri vastuvtmisel.)
Nitterus, K., Gunnarsson, B., Axelsson E. 2004. Insects reared from logging residue on clear-cuts. Entom. Fennica 15: 5361.
Nordn, B., Ryberg, M., Gtmark, F., Olausson, B. 2004. Relative importance of coarse and fine woody debris for the diversity of wood-inhabiting fungi in temperate broadleaf forests. Biol. Conserv. 117: 110.
Rosin, . 2010. Energiapuidu varumisest RMK-s. Eesti Mets 4: 2227
Rudolphi, J., Caruso, A., Crautlein, M., Laaka-Lindberg, S., Ryoma, R., Berglund, H. 2011. Relative importance of thinned and clear-cut stands for bryophyte diversity on stumps. For. Ecol. Manage. 261: 19111918.
Siitonen, J. 2001. Forest management, coarse woody debris and saproxylic organisms: Fennoscandian boreal forests as an example. Ecol. Bull. 49: 1141.
Zolotarjova, V. 2012. Raiejtmete kogumise mju mardikakooslustele raiesmikel. Magistrit. Tartu likool.
Toivanen, T. , Markkanen, A., Kotiaho, J.S., Halme, P. 2012. The effect of forest fuel harvesting on the fungal diversity of clear-cuts. Biomass Bioenerg. 39: 8493.
Uri, V., Varik, M., Aosaar, J. 2012. Kuuseknnud senikasutamata ressurss. Eesti Mets 2: 3233.
Walmsley, J.D., Godbold, D.L., 2010. Stump harvesting for bioenergy a review of the environmental impacts. Forestry 83: 1738.


Loe kommentaare (1)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet