Koalitsioonilepingus sisalduv punkt, mis näeb ette rangelt kaitstavate metsade pindala suurendamist, vähendab metsaomanike metsamajandusest saadavat kasu.
Koalitsioonilepingus pole konkreetselt kirjas, kui palju kavatsetakse suurendada rangelt kaitstavate metsade pindala. Eeldatavasti on silmas peetud eelmise aasta novembris vastu võetud Eesti metsanduse arengukava, mis näeb ette aastaks 2010 suurendada rangelt kaitstavate metsade osa kogu metsalaamast 10 protsendini, st. et metsamajanduse kasutusest läheb välja veel ligi 70 000 hektarit metsamaad.
Praegu on range kaitse all 7,2 protsenti Eesti metsadest ehk 162 000 hektarit. Selle näitajaga on Eesti Euroopa riikide hulgas kindlalt esirinnas. Rangelt kaitstavas metsas on igasugune metsamajandustegevus keelatud. Peale punase raamatu liikide ja muude harulduste püütakse kaitsta loodusmetsi, kus on eri vanuses puid ja järelikult ka rohkem elupaiku ning suurem liigiline mitmekesisus.
Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja Olav Etverki kinnitusel määras rangelt kaitstavate metsade osatähtsuse metsanduse arengukava töörühm, kus ülekaalus olid teadlased. “Samas oli see kompromissi leidmine majandustegevuse ja keskkonnakaitse vahel,” ütles ta. “Võidab Eesti loodus ja mingil määral kaotab majandus.”
Eesti Metsatööstuse Liidu tegevdirektor Andres Talijärv ei osanud öelda, kui palju konkreetselt võiks rangelt kaitstavate metsade osakaalu tõus mõjutada metsatööstust. “Fakt on see, et iga tihumeeter, mis metsast vähem välja tuuakse, tähendab seda, et keegi saab vähem tööd teha,” lausus Talijärv. “Praegu saab Eesti metsades tööd ligi 30 000 inimest ja iga puidutihumeeter tähendab umbes 1500 käibekrooni.”
Samas lisas Talijärv, et kui puidutööstused ei saa kohalikku tooret piisavalt, toovad nad vajamineva palgi sisse väljastpoolt ning suurte tööstuste tootmismahud ei vähene.