| artiklid |
 |
Erametsaomanike ühistegevus kiratseb |
| Enne Teist maailmasõda oli erametsaomanike huvi ühistegevuse vastu suur. Metsaühingud õhutasid talunikke mitmesuguste riiklike soodustustega rajama metsakultuure ning aitasid neil korraldada metsamaterjalide müüki. |
Metsaülemana metsanduslike muutuste tuultes |
| Aadu Koll töötas pärast EPA lõpetamist aastail 1966–1972 Rakvere metsamajandis abimetsaülemana ja metsaülemana ning 1972–1981 Kohtla-Järve Rohelise Vööndi metsamajandi peametsaülemana. 1981. |
Puidutööstus jätab kasutamata vaid niiskuse |
| Eesti Metsatööstuse Liit (EMTL) on võtnud nõuks metsaasju käsitlevad ajakirjanikud paremini kurssi viia sellega, mis juhtub metsast minema sõidutatud puiduga. Mullusuvisel õppereisil (vt. |
Eestis on palju sertifitseeritud metsa, kuid vähe sertifitseeritud puitu |
| Sertifitseerimise kandev idee on metsade säästev majandamine. Ostes sertifitseeritud kaupa, teab tarbija, et selle tootmisel on kinni peetud teatud reeglitest. |
Metsa ja ümarpuidu mõõtmise uusi kontrollivõimalusi |
Ümarpuidu ja kasvava metsaga tehtavates tehingutes on sageli keerukas teha kindlaks tegelikku puidumahtu. Nii ostjal kui ka
müüjal oleks vaja mõõtetulemusi kontrollida. |
Pargid on ökoloogiliselt väärtuslikud |
| Eestis on ohtralt vanu parke. Tihtipeale pööratakse liiga vähe tähelepanu nende ökoloogilisele väärtusele. |
|
