|
 |
| toimetaja veerg |
|
Mets ühendab põlvkondi, kuid põlvkonnad ei taha seda mäletada |
| Aprillis toimunud metsanädala moto oli küll “Mets ühendab põlvkondi”, kuid sageli tundub, et põlvkonnad ei taha seda mäletada. Mõneski metsanädala sõnavõtus rõhutati, et lõigates praegu raieküpseid männikuid ja kuusikuid, lõikame vaarisade töö vilju. |
|
| Siit Metsast |
|
Metsaomanikke ähvardab kaitstavate metsade osakaalu kasv |
Koalitsioonilepingus sisalduv punkt, mis näeb ette rangelt kaitstavate metsade pindala suurendamist, vähendab metsaomanike metsamajandusest saadavat kasu.
Koalitsioonilepingus pole konkreetselt kirjas, kui palju kavatsetakse suurendada rangelt kaitstavate metsade pindala. |
Valgamaa palkmajatootja Ritsu käivitas esimese palkmajaliini |
Üks Eesti suurim palkmajatootja AS Ritsu on ehitanud ja käivitanud Balti riikides esimese automatiseeritud ümarpalkmaja tootmisliini.
Tootmisliin suurendab võimsust kuni kolm korda ning ühtlasi tunduvalt tööoperatsioonide täpsust ja parandab palkamajade kvaliteeti. |
Eesti Metsataim suurendas aktsiakapitali |
| Aktsiaseltsi Eesti Metsataim aktsionäride üldkoosolek kinnitas 23. aprillil aktsiakapitali suurendamise 8,5 miljoni krooni võrra. |
Rohelised toetasid keskkonnaministrit |
Viis Eesti keskkonnavabaühendust – Eesti Roheline Liikumine, Eestimaa Looduse Fond, ornitoloogiaühing, Tartu üliõpilaste looduskaitsering ja pärandkoosluste kaitse ühing – toetasid 1. mail tehtud ühisavalduses keskkonnaminister Villu Reiljani ettepanekut reguleerida metsakasutust ja vähendada raiemahtusid.
Avalduse autorid peavad seda koalitsioonilepingusse kirja pandud sammu esimeseks hädavajalikuks teoks nii metsade loodusliku väärtuse säilitamisel kui ka jätkusuutliku metsakasutuse tagamisel. |
Stora Enso investeerib 50 miljonit |
| Pärast enamusosaluse omandamist Sylvesteris selle aasta veebruaris teatas Stora Enso Timber, et kavatseb saematerjali tootmise asemel suurendada eelkõige saetoodangu järeltöötlemise võimsust ning investeerib tänavu sellesse üle 50 miljoni krooni. Juba juunikuus on AS-is Sauga Saeveski käivitunud höövelliin, mis võimaldab hööveldada umbes 80 000 kuupmeetrit peent okaspuulauda, ja AS-is Viljandi Liimpuit 23,5 miljonit krooni maksev liimkomponentide tootmisliin. |
Kunda sadam ehitab tselluloosiveoks uue kai |
Kunda Nordic Tsemendile kuuluv Kunda sadam ehitab lähiaastatel uue kai, mille kaudu hakkab samasse rajatav tselluloositehas AS Estonian Cell oma toodangut välja vedama.
Kunda sadama kapten Aadu Nurmsalu ütles, et praegu on algatatud uue kai rajamise ja sellega kaasnevate süvendustööde keskkonnamõju hindamine ning loodetavasti saab detailplaneering valmis juunis või juulis.“
Tselluloositehase ehitus peaks algama aprillis ning see kestab poolteist kuni kaks aastat,” rääkis Nurmsalu. “Selleks ajaks peame siis ka meie juba mehed olema, kui see toodang hakkab tulema.”
Nurmsalu sõnul pressitakse haavapuitmass Estonian Celli tehases kokku kahesajakilosteks pakkideks ning veetakse siis sadamalattu laevale laadimist ootama. |
RMK istutas metsa |
Riigimetsa majandaja RMK korraldas neljas Eesti eri kohas metsa istutamist riigi omandis asuvatel raielankidel.
RMK pöördus tänavu märtsis kirjaliku infosooviga kõigi kohalike omavalitsuste poole, et nende kaasabil välja selgitada endiselt riigile kuuluvate metsade ulatus, asukoht ning seisukord üle Eesti. |
Ühiselt metsavaraste vastu |
25.aprillil oli eri ametkondade juhtide nõupidamine, kus arutati, kuidas tõhustada võitlust metsarikkumiste ja puiduvarguste vastu.
Keskkonnaministeeriumis olid koos keskkonnaminister Villu Reiljan, siseminister Margus Leivo, politsei peadirektor Harry Tuul, riigiprokurör Jüri Pikma, keskkonnainspektsiooni peadirektor Ain Purga ja justiitsministeeriumi asekantsler Priit Kama.
Keskkonnaminister Villu Reiljani sõnul leiti ümarlaual, et seadusandlik baas paremate tulemuste saavutamiseks on peaaegu piisav, kuid tunduvalt tuleks parandada eri ametkondade koostööd.
“Eesmärk on protsesse senisest palju intensiivsemalt mõjutada ja kontrollida. |
|
| sealt metsast |
|
Allkirjad sai Euroopa metsadeklaratsioon |
Aprilli lõpus Viinis peetud neljandal Euroopa ministrite metsakaitsekonverentsil allkirjastasid ministrid deklaratsiooni “Euroopa metsad – ühine tulu, jagatud vastutus” koos viie resolutsiooniga.
Allkirjastatud dokumendid käsitlevad metsanduse arengu võtmeküsimusi. |
Tarantlid päästavad vihmametsa |
Viiskümmend kirurgiliselt märgistatud tarantlit annavad teadlastele teavet Belize'i vihmametsade hävimise kohta.
Paljusid piirkondi, teiste seas Belize'i vihmametsi Kesk-Ameerikas, on suuresti mõjutanud üksteisele järgnenud inimkultuurid: küll puid raiudes, küll põletades. |
Küberaktivistid peatasid metsaraie |
Lühikese aja jooksul Soome puidutarbijate arvuteid ummistanud elektronkirjad avaldasid loodetud mõju.
Greenpeace'i algatatud kampaania Soome viimaste vanade metsade säästmiseks raietest tõi vaid ühe nädala jooksul põhjanaabrite puidukompaniide arvuteisse 3000 protestisõnumit. |
Shoti kogukonnad saavad vabaks jäänud maade ostu esmaõiguse |
| Shotlased on otsustanud väga resoluutsel moel reformida metsamaade jagunemist.Õigused maale ja maa ebavõrdne jaotus on probleem ka mujal, mitte ainult troopilistel aladel. Shotimaal kuulub ligi kaks kolmandikku maast umbes 1200 maaomanikule ja alla seitsme protsendi elanikkonnast evib üle 84 protsendi maad. |
Ikea Läti firma ehitab uue saeveski |
Ikea mööblitootmis- ja puidutööstusgruppi kuuluv Swedwood Latvia ehitab uue saeveski ning laiendab mööblitootmist.
Tootmise laiendamiseks, uute seadmete ostmiseks ning varasemate investeeringute taasfinantseerimiseks võttis firma Nordealt lisalaenu 12,46 miljonit eurot. |
Stora Enso ja UPM-Kymmenen on ühed maailma suurimad |
| Stora Enso ja UPM-Kymmenen on ühed maailma suurimad metsatööstusettevõtted, kellel on tehaseid ja metsi neljal mandril. Kuigi firmad on Soome päritoluga, on nad nüüdseks muutunud rahvusvahelisteks. |
Kinkos ütleb geenimanipulatsioonidele "ei" |
Tubli kolm aastat väldanud võitlus geenmuundatud puude vastu saavutas Ameerika Ühendriikides suure võidu: koopiagigant Kinkos keeldus kasutamast geneetiliselt manipuleeritud puitu tarnivate firmade teeneid.
Geenmuundatud puud tõotavad töönduslikes istandustes vastupidavust kahjureile, kiiret kasvu ja vähest ligniinisisaldust. |
Vene metsatööstus on reservid ammendanud |
| Nii pealkirjastas oma kokkuvõtte 2002. aastast Lesprom Industry Consulting, kes kasutas peale ametlike andmete 32 regiooni 120 olulisema ettevõtte küsitlustulemusi. |
|
| artiklid |
|
Erametsaomanike ühistegevus kiratseb |
| Enne Teist maailmasõda oli erametsaomanike huvi ühistegevuse vastu suur. Metsaühingud õhutasid talunikke mitmesuguste riiklike soodustustega rajama metsakultuure ning aitasid neil korraldada metsamaterjalide müüki. |
Metsaülemana metsanduslike muutuste tuultes |
| Aadu Koll töötas pärast EPA lõpetamist aastail 1966–1972 Rakvere metsamajandis abimetsaülemana ja metsaülemana ning 1972–1981 Kohtla-Järve Rohelise Vööndi metsamajandi peametsaülemana. 1981. |
Puidutööstus jätab kasutamata vaid niiskuse |
| Eesti Metsatööstuse Liit (EMTL) on võtnud nõuks metsaasju käsitlevad ajakirjanikud paremini kurssi viia sellega, mis juhtub metsast minema sõidutatud puiduga. Mullusuvisel õppereisil (vt. |
Eestis on palju sertifitseeritud metsa, kuid vähe sertifitseeritud puitu |
| Sertifitseerimise kandev idee on metsade säästev majandamine. Ostes sertifitseeritud kaupa, teab tarbija, et selle tootmisel on kinni peetud teatud reeglitest. |
Metsa ja ümarpuidu mõõtmise uusi kontrollivõimalusi |
Ümarpuidu ja kasvava metsaga tehtavates tehingutes on sageli keerukas teha kindlaks tegelikku puidumahtu. Nii ostjal kui ka
müüjal oleks vaja mõõtetulemusi kontrollida. |
Pargid on ökoloogiliselt väärtuslikud |
| Eestis on ohtralt vanu parke. Tihtipeale pööratakse liiga vähe tähelepanu nende ökoloogilisele väärtusele. |
|
| raamatud |
|
LUUAMETSANDUSKOOL ARTIKLID JA UURIMUSED II |
2003. aastal ilmunud 106-leheküljelise raamatu
väljaandja on Luua metsanduskool.
Kogumik sisaldab Luua metsanduskooli
õpetajate ja õpilaste artikleid ning uurimusi.
Käsitletud on üldisemaid ja kitsalt metsanduslikke teemasid. |
ANDRES MATHIESEN |
Selle aasta metsanädalaks tuli trükist 158-leheküljeline raamat ühest eesti metsateaduse ja -hariduse alusepanijast Andres Mathiesenist. Raamat on ilmunud sarjas “Eesti metsanduse suurmehed” Eesti Metsaseltsi
väljaandena. |
|
|
|
|
