2/2003



toimetaja veerg

Mets hendab plvkondi, kuid plvkonnad ei taha seda mletada
Aprillis toimunud metsandala moto oli kll Mets hendab plvkondi, kuid sageli tundub, et plvkonnad ei taha seda mletada. Mneski metsandala snavtus rhutati, et ligates praegu raiekpseid mnnikuid ja kuusikuid, likame vaarisade t vilju.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Siit Metsast

    Metsaomanikke hvardab kaitstavate metsade osakaalu kasv
    Koalitsioonilepingus sisalduv punkt, mis neb ette rangelt kaitstavate metsade pindala suurendamist, vhendab metsaomanike metsamajandusest saadavat kasu.
    Koalitsioonilepingus pole konkreetselt kirjas, kui palju kavatsetakse suurendada rangelt kaitstavate metsade pindala.
  • Loe lähemalt...

  • Valgamaa palkmajatootja Ritsu kivitas esimese palkmajaliini
    ks Eesti suurim palkmajatootja AS Ritsu on ehitanud ja kivitanud Balti riikides esimese automatiseeritud marpalkmaja tootmisliini.
    Tootmisliin suurendab vimsust kuni kolm korda ning htlasi tunduvalt toperatsioonide tpsust ja parandab palkamajade kvaliteeti.
  • Loe lähemalt...

  • Eesti Metsataim suurendas aktsiakapitali
    Aktsiaseltsi Eesti Metsataim aktsionride ldkoosolek kinnitas 23. aprillil aktsiakapitali suurendamise 8,5 miljoni krooni vrra.
  • Loe lähemalt...

  • Rohelised toetasid keskkonnaministrit
    Viis Eesti keskkonnavabahendust Eesti Roheline Liikumine, Eestimaa Looduse Fond, ornitoloogiahing, Tartu lipilaste looduskaitsering ja prandkoosluste kaitse hing toetasid 1. mail tehtud hisavalduses keskkonnaminister Villu Reiljani ettepanekut reguleerida metsakasutust ja vhendada raiemahtusid.
    Avalduse autorid peavad seda koalitsioonilepingusse kirja pandud sammu esimeseks hdavajalikuks teoks nii metsade loodusliku vrtuse silitamisel kui ka jtkusuutliku metsakasutuse tagamisel.
  • Loe lähemalt...

  • Stora Enso investeerib 50 miljonit
    Prast enamusosaluse omandamist Sylvesteris selle aasta veebruaris teatas Stora Enso Timber, et kavatseb saematerjali tootmise asemel suurendada eelkige saetoodangu jrelttlemise vimsust ning investeerib tnavu sellesse le 50 miljoni krooni. Juba juunikuus on AS-is Sauga Saeveski kivitunud hvelliin, mis vimaldab hveldada umbes 80 000 kuupmeetrit peent okaspuulauda, ja AS-is Viljandi Liimpuit 23,5 miljonit krooni maksev liimkomponentide tootmisliin.
  • Loe lähemalt...

  • Kunda sadam ehitab tselluloosiveoks uue kai
    Kunda Nordic Tsemendile kuuluv Kunda sadam ehitab lhiaastatel uue kai, mille kaudu hakkab samasse rajatav tselluloositehas AS Estonian Cell oma toodangut vlja vedama.
    Kunda sadama kapten Aadu Nurmsalu tles, et praegu on algatatud uue kai rajamise ja sellega kaasnevate svendustde keskkonnamju hindamine ning loodetavasti saab detailplaneering valmis juunis vi juulis.
    Tselluloositehase ehitus peaks algama aprillis ning see kestab poolteist kuni kaks aastat, rkis Nurmsalu. Selleks ajaks peame siis ka meie juba mehed olema, kui see toodang hakkab tulema.
    Nurmsalu snul pressitakse haavapuitmass Estonian Celli tehases kokku kahesajakilosteks pakkideks ning veetakse siis sadamalattu laevale laadimist ootama.
  • Loe lähemalt...

  • RMK istutas metsa
    Riigimetsa majandaja RMK korraldas neljas Eesti eri kohas metsa istutamist riigi omandis asuvatel raielankidel.
    RMK prdus tnavu mrtsis kirjaliku infosooviga kigi kohalike omavalitsuste poole, et nende kaasabil vlja selgitada endiselt riigile kuuluvate metsade ulatus, asukoht ning seisukord le Eesti.
  • Loe lähemalt...

  • hiselt metsavaraste vastu
    25.aprillil oli eri ametkondade juhtide nupidamine, kus arutati, kuidas thustada vitlust metsarikkumiste ja puiduvarguste vastu.
    Keskkonnaministeeriumis olid koos keskkonnaminister Villu Reiljan, siseminister Margus Leivo, politsei peadirektor Harry Tuul, riigiprokurr Jri Pikma, keskkonnainspektsiooni peadirektor Ain Purga ja justiitsministeeriumi asekantsler Priit Kama.
    Keskkonnaminister Villu Reiljani snul leiti marlaual, et seadusandlik baas paremate tulemuste saavutamiseks on peaaegu piisav, kuid tunduvalt tuleks parandada eri ametkondade koostd.
    Eesmrk on protsesse senisest palju intensiivsemalt mjutada ja kontrollida.
  • Loe lähemalt...
  •  

    sealt metsast

    Allkirjad sai Euroopa metsadeklaratsioon
    Aprilli lpus Viinis peetud neljandal Euroopa ministrite metsakaitsekonverentsil allkirjastasid ministrid deklaratsiooni Euroopa metsad hine tulu, jagatud vastutus koos viie resolutsiooniga.
    Allkirjastatud dokumendid ksitlevad metsanduse arengu vtmeksimusi.
  • Loe lähemalt...

  • Tarantlid pstavad vihmametsa
    Viiskmmend kirurgiliselt mrgistatud tarantlit annavad teadlastele teavet Belize'i vihmametsade hvimise kohta.
    Paljusid piirkondi, teiste seas Belize'i vihmametsi Kesk-Ameerikas, on suuresti mjutanud ksteisele jrgnenud inimkultuurid: kll puid raiudes, kll pletades.
  • Loe lähemalt...

  • Kberaktivistid peatasid metsaraie
    Lhikese aja jooksul Soome puidutarbijate arvuteid ummistanud elektronkirjad avaldasid loodetud mju.
    Greenpeace'i algatatud kampaania Soome viimaste vanade metsade sstmiseks raietest ti vaid he ndala jooksul phjanaabrite puidukompaniide arvuteisse 3000 protestisnumit.
  • Loe lähemalt...

  • Shoti kogukonnad saavad vabaks jnud maade ostu esmaiguse
    Shotlased on otsustanud vga resoluutsel moel reformida metsamaade jagunemist.igused maale ja maa ebavrdne jaotus on probleem ka mujal, mitte ainult troopilistel aladel. Shotimaal kuulub ligi kaks kolmandikku maast umbes 1200 maaomanikule ja alla seitsme protsendi elanikkonnast evib le 84 protsendi maad.
  • Loe lähemalt...

  • Ikea Lti firma ehitab uue saeveski
    Ikea mblitootmis- ja puidutstusgruppi kuuluv Swedwood Latvia ehitab uue saeveski ning laiendab mblitootmist.
    Tootmise laiendamiseks, uute seadmete ostmiseks ning varasemate investeeringute taasfinantseerimiseks vttis firma Nordealt lisalaenu 12,46 miljonit eurot.
  • Loe lähemalt...

  • Stora Enso ja UPM-Kymmenen on hed maailma suurimad
    Stora Enso ja UPM-Kymmenen on hed maailma suurimad metsatstusettevtted, kellel on tehaseid ja metsi neljal mandril. Kuigi firmad on Soome pritoluga, on nad ndseks muutunud rahvusvahelisteks.
  • Loe lähemalt...

  • Kinkos tleb geenimanipulatsioonidele "ei"
    Tubli kolm aastat vldanud vitlus geenmuundatud puude vastu saavutas Ameerika hendriikides suure vidu: koopiagigant Kinkos keeldus kasutamast geneetiliselt manipuleeritud puitu tarnivate firmade teeneid.
    Geenmuundatud puud totavad tnduslikes istandustes vastupidavust kahjureile, kiiret kasvu ja vhest ligniinisisaldust.
  • Loe lähemalt...

  • Vene metsatstus on reservid ammendanud
    Nii pealkirjastas oma kokkuvtte 2002. aastast Lesprom Industry Consulting, kes kasutas peale ametlike andmete 32 regiooni 120 olulisema ettevtte ksitlustulemusi.
  • Loe lähemalt...
  •  

    artiklid

    Erametsaomanike histegevus kiratseb
    Enne Teist maailmasda oli erametsaomanike huvi histegevuse vastu suur. Metsahingud hutasid talunikke mitmesuguste riiklike soodustustega rajama metsakultuure ning aitasid neil korraldada metsamaterjalide mki.
  • Loe lähemalt...

  • Metsalemana metsanduslike muutuste tuultes
    Aadu Koll ttas prast EPA lpetamist aastail 19661972 Rakvere metsamajandis abimetsalemana ja metsalemana ning 19721981 Kohtla-Jrve Rohelise Vndi metsamajandi peametsalemana. 1981.
  • Loe lähemalt...

  • Puidutstus jtab kasutamata vaid niiskuse
    Eesti Metsatstuse Liit (EMTL) on vtnud nuks metsaasju ksitlevad ajakirjanikud paremini kurssi viia sellega, mis juhtub metsast minema sidutatud puiduga. Mullusuvisel ppereisil (vt.
  • Loe lähemalt...

  • Eestis on palju sertifitseeritud metsa, kuid vhe sertifitseeritud puitu
    Sertifitseerimise kandev idee on metsade sstev majandamine. Ostes sertifitseeritud kaupa, teab tarbija, et selle tootmisel on kinni peetud teatud reeglitest.
  • Loe lähemalt...

  • Metsa ja marpuidu mtmise uusi kontrollivimalusi
    marpuidu ja kasvava metsaga tehtavates tehingutes on sageli keerukas teha kindlaks tegelikku puidumahtu. Nii ostjal kui ka
    mjal oleks vaja mtetulemusi kontrollida.
  • Loe lähemalt...

  • Pargid on koloogiliselt vrtuslikud
    Eestis on ohtralt vanu parke. Tihtipeale pratakse liiga vhe thelepanu nende koloogilisele vrtusele.
  • Loe lähemalt...
  •  

    raamatud

    LUUAMETSANDUSKOOL ARTIKLID JA UURIMUSED II
    2003. aastal ilmunud 106-lehekljelise raamatu
    vljaandja on Luua metsanduskool.
    Kogumik sisaldab Luua metsanduskooli
    petajate ja pilaste artikleid ning uurimusi.
    Ksitletud on ldisemaid ja kitsalt metsanduslikke teemasid.
  • Loe lähemalt...

  • ANDRES MATHIESEN
    Selle aasta metsandalaks tuli trkist 158-lehekljeline raamat hest eesti metsateaduse ja -hariduse alusepanijast Andres Mathiesenist. Raamat on ilmunud sarjas Eesti metsanduse suurmehed Eesti Metsaseltsi
    vljaandena.
  • Loe lähemalt...
  •  


    15/11/2012
    23/04/2012
    23/04/2012
    02/04/2012
    19/04/2010
    19/04/2010
    18/12/2009



    Mis see on?
    E-posti aadress:
    Liitun:Lahkun: 
    Serverit teenindab EENet