Viiskümmend kirurgiliselt märgistatud tarantlit annavad teadlastele teavet Belize'i vihmametsade hävimise kohta.
Paljusid piirkondi, teiste seas Belize'i vihmametsi Kesk-Ameerikas, on suuresti mõjutanud üksteisele järgnenud inimkultuurid: küll puid raiudes, küll põletades. Väikeses ulatuses rakendatuna on raadamis- ja alepõletustehnika looduslikule elustikule ehk isegi positiivselt mõjunud, paraku on traditsioonilise maakasutuse asemele tulnud laiaulatuslik destruktiivne rändpõllundus.
Vihmametsade hävingu ja taastumise seireks valiti välja kaks ämblikuliiki. Üks neist rajab oma kodu metsa, teine aga raiesmikele. Tarantleid on üsna keeruline kirurgiliselt märgistada, sest nende nahk on kaetud ärritavate ogadega ja nende “veri” ei hüübi nagu meie oma. Kui aga märgis on korra juba paigas, piisab looma sedastamiseks pelgupaigas vaid viimase kohalt skanneriga üle käia.
Eriti kasulikuks teeb tarantlid sellise uuringu jaoks nende pikk, ligi kahekümne aastani ulatuv eluiga. Seepärast ei anna märgistatud lülijalgsed võimaluse mitte ainult keskkonnamuutusi analüüsida, vaid luua ka uued “piiluaugud” senitundmatusse maailma.