4/2006



RMK uus matkapiirkond
Uus RMK matkapiirkond Voorepalu virgestusmets

Luna-Eesti vahelduvad maastikud pakuvad ha uut avastamisrmu. Hiljuti valmistati RMK Kiidjrve-Kooraste puhkealal matkajate jaoks ette huvitav piirkond Voorepalu virgestusmets.

Vooremaa piknikukoht Postitee res
Ain Erik
TUNTUD PUHKEPIIRKONDADE KRVALE ON VAJA UUSI
Eestimaa on vike ja ka kauni maastikuga paiku pole lemra. Seeprast kannatavad mned looduskaunid kohad liigse klastuskoormuse all. Kurvad nited on Akste sipelgate kaitseala ja Piusa koopad. Mlemad tuli liigsete kahjustuste tttu sulgeda. RMK puhkemajanduse osakond pab leida uusi paiku, kuhu matkajaid suunata. Virgestusmetsa kaart on detsembrikuu Eesti Metsa pabervljaandes!

Virgestusmetsa kaart on detsembrikuu Eesti Metsa pabervljaandes!

Et rahuldada loodusesprade sipelgahuvi, rajas RMK Kiidjrve-Kooraste puhkeala juba paar aastat tagasi Kiidjrvele tulundusmetsa ppeala, mis kannab kuklaste kuningriigi nime. Ka sealsel matkarajal saab ammutada teadmisi nii metsakuklaste eluolu kui metsade majandamise kohta. Nnda ei koorma huvilised leliia Akste looduskaitseala.
Eestis on hulk teada-tuntud paiku (Taevaskojad, Palojrv jt.), kuhu suundub matkajate vool. Ent RMK Kiidjrve-Kooraste puhkeala ttajad loovad puhkevimalusi vhem tuntud piirkondades, nagu Erastvere-Kooraste, Krdneri jt. Selline ala on ka Kiidjrve metskonna Voorepalu vahtkonna 240 ha suurune knklik maastik ilusate mnnimetsadega. See vga rahutu reljeefiga piirkond kuulub Karilatsi mhnastikku, olles Otep krgustiku (piiri mrab 100 m krgusjoon) kige kirdepoolsem tipp. Huvi piirkonna vastu suurendab aga asjaolu, et ligi poole (100 ha) vaadeldavast alast vtab enda alla Penijrve raba. Seda kllaltki vana ja sgava turbakihiga (7 meetrit) sood kaunistab tumedaveeline vike (0,7 ha) rabajrv Penijrv.

VOOREPALUL ON SUUSARADA, KELGUMGI, MATKARADA RABAS JA MUUD HUVITAVAT
Kuus aastat tagasi hakkas RMK selles vaheldusrikkas piirkonnas puhkemajandust arendama. Soodustamaks puhkust metsas, on siia ndseks rajatud hulk loodushoiuobjekte: suusarada (3 km ja 10 km), kelgumgi (12 m krge), rabamatkarada (5 km), kaks lkkekohta ja piknikukoht. 2006. aastal veti kasutusele Prgurada eriprane 0,5 km pikkune elamusterada.
Puhkeobjekte hooldatakse koosts ligidal asuva Mesikame puhketaluga, mis pakub metsapuhkuse veetjaile ka olmeteenuseid. Tulevikus on kavas rajada laskumisnlv lumelauduritele ja metsa idaosas paiknevasse lohku veesilm, mille res saaks avada puhkeranna. Teha saab muudki, sest maastik pakub selleks hid vimalusi.
Voorepalu mets on majandusmets, kus puuduvad kaitsealade piirangud (vlja arvatud kaks vikest vriselupaika). Metsi majandatakse siin metsamajanduskava alusel, mille korraldused ei ole vastuolus puhkemajanduse korraldusega. Lageraied vanades metsades ja hooldusraied nooremates muudavad maastiku pigem vaheldusrikkamaks ja toovad paremini nhtavale jrsud reljeefimuutused, mis ongi ks siinse paiga omapra ja klgetmbejud.
Lbi Voorepalu metsa lookleb vana TartuVru maantee, ajalooline postitee. Sellest 20 km Liivalt Varbuseni on vetud kaitse alla maastikukaitsealana. Teest vaevalt 400 meetrit phja pool on siinse mestiku krgeim tipp (132 m . m. p.) Palumgi, mille vaateplatvormilt avaneb ilus vaade phja Tartu poole.

PRGURADA MEENUTAB VIIMASE SJA SNDMUSI
Miks on Prgurajal srane nimi? Phjusi on kaks. Esiteks: rahvajuttude jrgi olevat siinset knklikku maastikku kujundanud vanapagan. Teiseks: viimase suure sja ajal podises siin teline prgukatel. 1944. aasta 17. augustil rndasid saksa lennukid Vru poolt Tartule liginevat III Balti rinde 67. armee 291. laskurdiviisi. Seda sndmust mletavad kohalikud inimesed tnini. Isegi pommilehtrite jlgi vib veel nha. Punaarmee suure veksuse segamini paisatud eelkolonnide vitlejad varjusid hirmuga metsas tehtud kaevikutesse ja redutasid seal pealtngijate kinnitusel veel ndalapevad. Allakirjutanu tundis huvi, miks tekitas see hurnnak nii suurt paanikat, kui rnnatavaid oli tervelt 4000. Vastuse annab Mart Laari ajalooteos Emajgi 1944. Seal on kirjeldatud, et sakslaste poolel tegutses sst-vitluslennukite nn. Stukade koondis, keda juhtis legendaarne major Hans Ulrich Rudel. Saksa hussa vitlusrhm oli spetsialiseerunud hvitama just maapealseid sjaobjekte. Rudeli isiklikus kontos oli 519 tanki, peale selle lahingulaevu, lennukeid ja arvukalt veokeid ja kindlustatud objekte. Erakordsete lahinguliste teenete eest sai Hans Ulrich Rudel kige krgema autasu Raudristi Rtliristi kullast tammelehtede, mkade ja briljantidega. Sellise lima aumrgiga autasustati suure sja jooksul ainult hte meest!
Niisiis pole ime, et Nukogude sjamehed, kes teadsid, kes neid hust vis rnnata, sattusid paanikasse ja pagesid metsa. Stukade koondis lahkus Tartu lennuvljalt napilt enne Tartu langemist 25. augustil 1944. aastal.

AVASTAMISRMU PAKUVAD AJALOOLINE MAANTEE JA VRISELUPAIGAD
Voorepalu metsalaama lbiv maantee on lik vga vanast kaubateest, mis hendas Tartut Pihkvaga. Alates 18. sajandi lpust oli see ka Tartu ja uue maakonnalinna Vru vaheline hendustee. 1854. aastal hakati sellel teel korraldama regulaarset postivedu. Et see paremini toimiks, ehitati 1862. aastal kaks postijaama (Maidla ja Varbuse). Selle plise postitee kige vaevalisem lik oligi mgine ja liivane Voorepalu metsavahe. Koht oli ohtlik, sest metsas visid varitseda teervlid. Just seetttu kannab metsavaheline kngas Rvlime nime. Jrgneva Tartu-poolse laskumisnlva lpus asuvat lohku kutsutakse aga Vabadussilla oruks. Arvatavasti on srane nimi pandud, vabanemaks Rvlime painest.
Vahetult teerse RMK piknikukoha krval sirgub ulatuslikus 4,6 hektari suuruses endises tasandatud kruusaaugus mnnikultuur. See klvati siia aastail 19941995. Enne karjri rajamist olevat samas kohas krgunud mgi, mille tipust olevat vinud nha Tartu kirikutorne. Riigimetsa kvartalil 13 eraldusel 12 kasvab aga 2,7 hektari suurune plismnnik, mis on valitud kaitstavaks vriselupaigaks. Samamoodi on vriselupaigana kaitse all 1,3 hektarit vana mnnikut siin lhistel Penijrve rabas.
Niisiis ootab uudistajaid taas ks pneva loodusega paik.



Ain Erik, RMK Kiidjrve-Kooraste puhkeala juhataja

Loe kommentaare (1)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet