|
 |
Siit metsast |
 |
Keskkonnaminister kitsendaks maadevahetuse võimalusi |
17. novembril tegi keskkonnaminister Rein Randver riigikogu keskkonnakomisjonile ettepaneku täiendada looduskaitseseaduse eelnõu looduskaitselist piirangut sisaldavate kinnisasjade vahetamise sätet. |
RMK lõpetab kasvava metsa raieõiguse müügi |
Ligi kümme aastat kasvava metsa suulisi enampakkumisi korraldanud RMK loobub aasta lõpus raieõiguse müügist ja keskendub laiemat osavõtjate arvu tagavatele metsamaterjali oksjonitele. RMK metsamajanduse osakonna turundusjuht Ulvar Kaubi ütles, et kui RMK loomisel 1997. aastal hõlmas raieõigus 90% ja metsamaterjal 10% metsamüügist, siis nüüd on vastupidi. |
Valmis riigimetsa kuivendusstrateegia |
RRMK nõukogu kiitis 3. oktoobri koosolekul heaks riigimetsa kuivendusstrateegia. |
ASi Repo Vabrikud nõukogu otsustas keskenduda puit - laastplaadi tootmisele |
AASi Repo Vabrikud nõukogu otsustas keskenduda puitlaastplaadi tootmisele ja lõpetada puitkiudplaadi tootmine 2006. aasta lõpus. |
Estonian Cell hakkab tootma biokütust |
Estonian Celli haavapuitmassitehas üritab tootmisjäägina tekkivast biomudast hakata tootma biokütust. Tehase tootmisjäägina tekib päevas umbes sada tonni biomuda. |
PRIA maksis 19,4 miljonit krooni metsastamistoetust |
26. septembril maksis Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) välja 19,4 miljonit krooni põllumajandusmaa metsastamise ja juba rajatud metsakultuuri täiendamise toetust. |
|
sealt metsast |
 |
Indoneesia tulekahjud katsid naaberriigid suitsuvaibaga |
Lääne-Indoneesia metsatulekahjud matsid tänavu oktoobris naaberriigid suitsupilve ja kergitasid õhusaaste näitajad Singapuris ja Malaisias kõrgeimale tasemele. Edelatuuled puhusid Jambi ja Lõuna Sumatra maapinna- ja metsatulekahjude suitsu Singapuri. See varjas päikesevalguse, alandas õhutemperatuuri ja vähendas nähtavust. |
Läti metsatööstuse eksport vähenes 7,5% |
Tänavu seitsme kuuga, veebruarist novembrini eksportisid Läti metsatööstuse ettevõtted 459 miljoni lati eest tooteid, mida oli 7,5% vähem kui aasta tagasi samal ajal. Läti põllumajandusministeeriumi andmetel eksportis Läti puitu ja puittooteid 383 miljoni lati eest – 8,5% vähem mulluse seitsme kuuga võrreldes. |
Kanada teadlased manitsevad metsi väärtustama |
Kanada uurijate oktoobri algul avaldatud raportist selgub, et Põhjala metsad on väärtuslikud keskkonnahoidjad, näiteks filtreerides vett ja sidudes süsinikku. Nõnda annavad metsad aastas kasu 225 miljardi dollari eest. |
Soome metsasektori ökoloogiline jalajälg varem hinnatust väiksem |
Soome metsasektori ökoloogiline jalajälg on Soome keskkonnakeskuse värske uurimistöö põhjal vähemalt kolmandiku võrra väiksem, kui rahvusvaheliselt arvatud. Põhjuseks on ebatäpsused eksportpuidu keskkonnakoormuse arvutamisel. Rahvusvahelise ökoloogilise jalajälje võrgustiku arvutuste kohaselt on Soome metsasektori ökoloogiline jalajälg maailma suurim. |
Maailma metsade olukord arvatust parem |
Värske uuringu kohaselt on metsade olukord maailmas parem, kui arvatud. Metsade tulevik pole sugugi nii tume, kui on hoiatanud osa eksperte. |
ÜRO algatas ulatusliku puuistutuskampaania |
Keenia pealinnas Nairobis peetud ÜRO kliimakonverentsi osalised tulid tänavu novembris välja algatusega istutada tuleval aastal miljard puud. Algatust toetab puuistutamise eest Nobeli rahupreemia saanud Keenia asekeskkonnaminister Wangari Maathai. |
|
Artiklid |
 |
Millal algas mehhaniseeritud metsakuivendus Eestis? |
Vaatluse all on mehhaniseeritud metsakuivenduse kulg Eestis. Arutleja ei ole üllataval kombel mitte metsandus-, vaid kirjandusteadlane – meie tuntuim Anton Hansen Tammsaare uurija. |
Eesti metsanduse katsumusteaastad |
Viimastel aastatel on raiemahud tugevasti vähenenud. Toormenappuse tõttu on kiiresti suurenenud puidu import. |
Libra grupi edulugu |
Libra grupi lugu on ebatavaline. Selle asutasid vaevalt kahekümneaastased üliõpilased. |
Puutuhk väetiseks metsa |
Maailmas kasutatakse üha enam puitu energia saamiseks. Kuhu panna tekkiv tuhk? |
Selgitati väetamise mõju kuusepoogenditele |
Pauska kuuseseemlas alustati väetuskatseid ligi kakskümmend aastat tagasi ning jätkati 2004. aastal. |
Suurte metsapõlengute aasta |
Paljudele inimestele jääb 2006. aasta meelde ilusate päikesepaisteliste suveilmadega.
Kuid enamikule metsa- ja päästetöötajatele meenuvad ulatuslikud metsatulekahjud. |
Kuidas parandada laste teadlikkust metsakasutuse vallas? |
Eesti Metsa suvenumbris sai alguse sari, kus tutvustame RMK tegevust laste metsateadlikkuse edendamisel. Seekordses kirjutises on vaatluse all metsa majandamise ja -kasutuse vahendamine.
|
|
Intervjuu |
 |
Arvamused ei tohiks arvutustest liiga üle käia |
Hiljaaegu täitus eesti nüüdisaegse metsandusteaduse suurkujul Artur Nilsonil 75 eluaastat. Artur Nilson on toonud meie
metsandusse uudseid ideid ning olnud sadade metsandusüliõpilaste õpetaja.
|
|
RMK uus matkapiirkond |
 |
Uus RMK matkapiirkond – Voorepalu virgestusmets |
Lõuna-Eesti vahelduvad maastikud pakuvad üha uut avastamisrõõmu. Hiljuti valmistati RMK Kiidjärve-Kooraste puhkealal matkajate jaoks ette huvitav piirkond – Voorepalu virgestusmets. |
|
raamatud |
 |
EESTI RAHVAPÄRANE PUUTÖÖNDUS |
Ants Viires Kirjastus Ilo on üllitanud eesti etnoloogiaklassiku teose kordustrüki. Esmatrükk ilmus 1960. |
METSAALMANAHH 2006 |
Koostanud Toivo Meikar Eesti metsaseltsi traditsiooniline almanahh (128 lk.) jäädvustab seegi kord metsandusaasta olulisemad sündmused. Vabatahtlikud kaastöölised on saatnud lugusid metsandusloost, metsandusharidusest ja -teadusest, metsanädalast, konverentsidest ja seminaridest. |
PUUD ON TARKUSEKANDJAD |
Fred Hageneder Kirjastus Sinisukk on andnud välja suureformaadilise mahuka raamatu (224 lk.) puudest. Teos näeb välja kena ja esinduslik. |
|
|
 |

|