4/2006



Artiklid
Eesti metsanduse katsumusteaastad

Viimastel aastatel on raiemahud tugevasti vhenenud. Toormenappuse tttu on kiiresti suurenenud puidu import. Uus, 2007. aastal justuv metsaseadus prsib senisest veelgi enam metsaomanike tegevust. Kne all on viimaste aastate metsandusprobleemid.

PUIDUTSTUS ON EESTI TTLEVA TSTUSE KIGE KIIREMINI ARENENUD HARU
Kogu Eesti sisemajanduse kogutoodangust annab metsasektor 6,1%, sellest 2,9% on seotud puidu ttlemisega.

2005. aasta majanduslevaate jrgi on puidutstus ttleva tstuse kige kiiremini arenenud haru, kuid paraku suureneb ha importtoorme mberttamine. Puidutstuse toodangu mk on viimase kmne aasta jooksul suurenenud ligi seitse korda. Eestis ttleb puitu ja toodab puittooteid peaaegu tuhat ettevtet, kus on hivatud ligi 17 000 inimest. Puidutstuse kive hlmab ttleva tstuse kogukibest 15,3%, tviljakus on 12% suurem ttleva tstuse keskmisest, kive he ttaja kohta on 851 000 krooni.
Investeeringud phivarasse, kasutamaks puitu kohapeal, on olnud viimastel aastatel suhteliselt suured, vrreldes teiste ttleva tstuse harudega. Selle tttu on meie konkurentsivime maailmas sna hea. Viimane suurem, 2,6 miljardi kroonine investeering tehti Kundas asuvasse puitmassitehasesse Estonian Cell, kus alustati tootmist tnavu kevadel.
Puidu kohapealne ttlemine ja vrindamine on vimaldanud metsaomanikele (sealhulgas riigile) puidu eest rohkem maksta. Tnu tstuse arengule on riigi kui metsaomaniku tulu kasvava metsa ja sortimentide mgist viimase 10 aasta jooksul suurenenud le kahe korra: 1995. aastal andis riigimets tulu 450 miljonit krooni, 2005. aastal 1135 miljonit krooni.
Eestis on vlja arendatud suure konkurentsivimega ndisaegne mehaaniline puiduttlus. Saetstuse arenedes on jrjest kasvanud saematerjali jrelttlus.
Saematerjali tootmise kasvades on ha rohkem valmistatud suurema lisandvrtusega tooteid, see tuleneb peamiselt saetstuse jrelttluse (hveldamine, liimpuidu tootmine, srmjtkamine jm.) kiirest arengust. Eestis kasutatakse vi jreltdeldakse 1,5 miljonit tihumeetrit saematerjali, saematerjali nivtarbimus he elaniku kohta on 1,14 tihumeetrit, selle nitaja poolest oleme Euroopas esirinnas.
Eesti puidutstuse areng viimasel kmnendil on vimaldanud hoogsalt arendada ehitustegevust. Meie saetstus on vimeline ttlema kogu Eestist varutud saepalgi ja kindlustama saematerjaliga suure osa majanduse vajadustest.

PUITKTUSE OSATHTSUS ON PRIMAARENERGIAGA VARUSTATUSES 11% JA SOOJATOOTMISES 17%
Puit on Eesti ainus taastuv ja loodushoidlik tooraine, mida saab peale tstuse suurtes mahtudes kasutada ka energeetikas. Seda on arvestatud ktuse ja energiamajanduse pikaajalises riiklikus arengukavas aastani 2015: sihiks on seatud suurendada taastuvelektri osakaalu praeguselt 0,1%-lt 5,1%-ni aastaks 2010 ja koostoodetud elektri osakaalu 20%-ni elektri brutotarbimusest. Suuri lootusi pannakse puitktuseid kasutavatele koostootmisjaamadele. Ka valitsuses heaks kiidetud riigi elektrimajanduse kmne aasta arengukava panustab taastuvenergiaallikate kasutusse, sealhulgas puitktusesse. Praegu on primaarenergiaga varustatuses puitktuste osathtsus stabiliseerunud tasemel 11% ja soojatootmises 17%, see on phiktus ligi 900 katlas koguvimsusega 800 MW ning enamikus kodumajapidamistes.
Phiosa puitktuse varudest paikneb erametsades. See on tingitud ajaloolisest taustast: valdav osa erametsi on tekkinud Teise maailmasja jrel sti jetud pllumaadele. Pioneerpuuliigina on seal endiselt suur osathtsus hallil lepal, mis on peamine puuliik energiatootmises. Prognooside jrgi vheneb jrgnevatel aastakmnetel ktteks tarvitatava puitktuse kogus, kui erametsaomanikud asendavad halli lepa teiste puuliikidega. Ainus seni kasutamata energeetikavaru on raiejtmed, kuid nende rakendamist takistab soodsa maksussteemi puudumine; sedamda, kuidas vheneb ldine raiemaht, tekib vhem ka raiejtmeid. Seega puitktuste osakaal ei suurene oluliselt, kui ei suurene raiemahud ning maksussteem ei soodusta vhevrtusliku puidu kasutust.
Eesti metsi optimaalselt kasutades saab rahuldada kogu riigisisese vajaduse puitktuse jrele.

RAIEMAHUD HLMAVAD PRAEGU VAEVALT POOLE METSANDUSE ARENGUKAVAS LUBATUST
Metsade tagastamise protsess peatas metsakasutuse tulevastes erametsades 1992. aastast. Erametsade tekkega kaasnes raiemahtude kasv, mis tipnes 2001. aastal. Raiemahud suurenesid, sest hea turusituatsioon soodustas raieid. 2002. aastal heaks kiidetud metsanduse arengukava kohaselt on optimaalne raiemaht 12,6 miljonit tihumeetrit aastas. Maalikooli teadlaste arvutuste jrgi tekib he tihumeetri puidu raiumisega 379 krooni lisandvrtust ning 123 krooni maksutulu. Raiudes arengukavas planeeritud koguse, tekiks lisandvrtust 4,7 miljardit krooni ning maksutulu 1,5 miljardit krooni.
Kuna raiemahud on oluliselt vhenenud, on vhenenud ka puiduvarumis - ettevtjate arv. Eesktt maapiirkondades on selletttu kadunud tkohti. Sestap on kahanenud ka valdade maksutulu.
Viimasel kahel aastal on raiemahud tunduvalt vhenenud, hlmates vaevalt poole metsanduse arengukavas heaks kiidetud optimaalsest raiemahust.
le poole Eesti metsavarust on tekkinud looduslikult viimase 80 aasta jooksul: pllumajanduskasutusest vlja jnud maad on metsastunud. Sellised metsad hlmavad praegu erametsade phiosa. Kuni 1991. aastani kuulusid need metsad peamiselt kolhoosidele ja sovhoosidele, kus metsi ei majandatud nii aktiivselt kui metsamajandites. Seeprast on erametsade seisund halvem ja vajadus raiete jrele suurem.
Hsti iseloomustab jrjepidevalt majandatud riigimetsade ning endistele heina- ja karjamaadele looduslikult kujunenud erametsade erinevust kuusikute vrdlus.
htlasi mainigem, et 56,4% erametsas paiknevatest kuusikutest on le 60 aasta vanad.
Metsateadlane A. Padar on selgitanud, kuidas oleneb puistute kasumikpsus puude diameetrist. Majandusmetsades tegevust kavandades oleks otstarbekas lhtuda nendest arvutustest.
Erametsa kuusikutest paikneb I ja II boniteediklassis 62,5%, keskmine diameeter on 22,7 protsendil kuuskedest, seega on le 60% erametsa kuusikutest saavutanud kasumikpsuse.
Jttes erametsade kuusikud raiumata, vheneb puistute juurdekasv, htlasi halvenevad puidu omadused.
2004. aasta metsade inventuuri kohaselt oli 129 000 hektarit selliseid metsi, mille majandamata jtmise tttu oli phjustatud ilmset majanduslikku kahju, 83 000 ha neist metsadest paiknes erametsas (riigimetsas 46 000 ha). Raiemahtude vhenedes see tendents sveneb.

KUNA KODUMAISED PUIDUVARUD ON KASUTAMATA, SUURENEB IMPORT
Eesti puidukasutuse peamine indikaator on saetstus, mis 2005. aastal tootis 1,9 miljonit tihumeetrit saematerjali, kasutades 4 miljonit tihumeetrit palki.
Teine suurem kohapealne puidukasutusvaldkond on energeetika, mille tarbeks lheb 3,5 miljonit tihumeetrit; saetstuse ning metsavarumise jtmed ja trassidelt varutud vsa hlmavad kolmandiku.
Plaadi-, tselluloosi- ja vineeritstus kokku kasutab praegu hinnanguliselt 0,7 miljonit tihumeetrit puitu, ent kui Kunda tehas on asunud tle tisvimsusel, on vajadus 1,1 miljonit tihumeetrit.
Kokku on Eesti puidutarve seega 8,6 miljonit tihumeetrit.
Samas: Eestisse veeti marpuitu sisse 1,9 miljonit tihumeetrit ja eksporditi 1,8 miljonit tihumeetrit. Kuna Eesti metsi pole saadud vajalikul mral kasutada, on tunduvalt suurenenud import, eelkige saepalgi sissevedu.
Eesti metsi on kasutatud ebaefektiivselt. See ei ole koosklas sstva majanduse phimtetega. Selle asemel et tarvitada kohalikku tooret, mis tugevdaks riigi majandust, imporditakse suurtes kogustes ttlemata puitu Venemaalt. Nnda jvad riigil saamata metsa varumisega kaasnevad maksud selmet luua metsa tdeldes lisandvrtust, lastakse puidul vananedes rikneda.
2005. aastal nnestus Eesti puidutstusel siseturult varuda saepalki ligi kaks miljonit tihumeetrit vaid pool saetstuse tarbest. Vttes arvesse Eesti metsanduse arengukava aastani 2010, on jtkusuutlik saepalgi varumise maht Eestis ligi kolm miljonit tihumeetrit, seega on importsaepalgi vajadus meil kunstlikult lepaisutatud.
Puidubilansi tasakaalustamine imporditava toorme abil ktkeb majanduslikke riske, millega kaasneb omaniku ja riigi tulu vhenemine.

PUIDU IMPORDI KASV TOOB KAASA UUSI RISKE
Aastaid on puidusektor olnud Eesti vliskaubandusbilansi suurimaid tasakaalustajaid.
Senine positiivne vliskaubanduse areng on aga aeglustumas, sellest annab mrku viimase nelja aasta esimese kvartali vliskaubanduse mahtude vrdlus. Toorme impordi suurenemise tttu oli 2006. aasta esimeses kvartalis vliskaubandusbilanss puidutoodete puhul 135 miljonit krooni viksem kui mullu.
Suuresti importtoormele orienteeritud tstus ei saa arvestada arengut soodustavate investeeringutega.
Toorme importimisel vhenevad oluliselt Eesti-sisesed rahavood. Nitlikult maksab Eesti puidutstus praegu Venemaale peale kasvava metsa hinna ka palka metsa lesttajale ja vedajale. Nii jb iga imporditud tihumeetriga Eestis ringlusesse tulemata umbkaudu 800 krooni. Jrelikult: kui impordimaht on kaks miljonit tihumeetrit, hlmaks see 1,6 miljardit krooni.
Eesti puidutstuse arengu seisukohalt on mrksa suurenenud risk sltuda konkureeriva riigi toormest. Naaberriigi majanduspoliitika vhimgi muudatus mngib lisuurt rolli he Eesti olulisima tstusharu eksistentsi seisukohalt. Tsisemad trked impordis kutsuvad esile suure osa saetstuse seiskumise.
Tstusel, mis oleneb 50% ulatuses importtoormest, on raske kavandada investeeringuid saematerjali jtkuttlusse. Normaalse riskiga impordi tase Eesti saetstusesse viks olla 25%.
Importtoorme suur maht mjutab negatiivselt puittoodete vliskaubandusbilanssi.

TULUDEKLARATSIOONIDE JRGI SAID FSILISED ISIKUD MULLU METSA MGIST TULU 32 MILJONIT KROONI
Eesti Vabariigi maksussteem teenib eelkige riiki. Erinevalt mitme Lne- Euroopa riigi maksussteemist on inimkitumise mjutamine hiskonnas hinnatud vrtuste kaitse eesmrgil jnud Eestis senini tagaplaanile.
Nii on Eesti maksussteem liigselt jik ega suuda arvestada metsamajanduse eripra. Praegune ssteem ajendab metsaomanikke metsamaad mma ja prsib metsade majandamist. Tulumaksuseaduse jrgi on metsamaa mk maksuvaba, ent kasvava metsa ja puidu mk on maksustatud, kusjuures fsilisest isikust metsaomaniku puhul ksitletakse maksustatava tuluna kogu tehingu kivet.
Riigikogu on heaks kiitnud Eesti metsanduse arengukava aastani 2010. Selle punkti 4.2. (Metsa majandamine) alusel soodustatakse igeaegseid metsakasvatustid, muutes tulumaksussteemi nnda, et see soosiks jtkusuutlikku majandamist ning seaduskuulekat kitumist. Seega on seadusandja juba aktsepteerinud vajadust muuta maksussteemi, toetamaks sstvat metsandust.
Maksu- ja tolliameti andmetel esitati 2005. aasta kohta 721 fsilise isiku tuludeklaratsiooni, kus on nidatud kasvava metsa mki. Deklareeritud ldtulu oli 32 804 234 krooni, metsauuenduskulud mullu 593 846 krooni, eelmiste perioodide uuenduskulud 449 096 krooni. Deklareeritud kasum oli 32 085 792 krooni (pole arvestatud negatiivseid kasumeid: uuenduskulud letasid tulud). Vttes arvesse ka 2005. aastal lisandunud uuenduskulusid, oli kasum 31 806 334 krooni. (Arvestusest on vlja jetud tehingud fsilisest isikust ettevtjate ning juriidiliste isikute vahel.)

MAKSUSSTEEM PEAKS ERGUTAMA METSAKASVATUSTID
Kasvava metsa mgi tulust laekub riigile tulumaksu alla 7 miljoni krooni.
SMI 2005. aasta andmetel raiuti 2004. aastal fsiliste isikute maadel 2,6 miljonit tihumeetrit puitu, hinnanguliselt mvad omanikud kasvava metsana 75%. Seega oleksid metsaomanikud pidanud deklareerima 2 miljoni tihumeetri mki, mille turuhind on kokku vhemalt 300 miljonit krooni arvestuslik tulumaks sellelt on aga ligi 70 miljonit krooni.
Riigile laekuva ja arvestusliku tulumaksu krvutamine nitab selgelt, et riik ei suuda fsilistest isikutest metsaomanike metsatulu kontrollida, samas on jik maksussteem peamine metsaomanike passiivsuse phjus. Metsaomanik tunnetab, et maksustamise alus on ebaiglane. Paindlikuma maksustamismoodusena on metsaomanikele pakutud vlja registreerida end FIE-na. Kuid umbes 60% Eesti metsaomanikest on vikeomanikud, kelle maaksuste pindala on alla 10 hektari, jrelikult ei ole selline lahendus neile vastuvetav.
Seetttu on vaja tsiselt kaaluda maksuseaduste muudatusi, et soodustada igeaegseid metsakasvatustid erametsades ja teha metsa majandamine tulusaks ka vikemetsaomanikule.
Peale maksussteemi mjutab metsaomanike kitumist teadmiste puudus, keeruline brokraatia ning loomingulise metsakasvatuse asendamine plaanimajandusega.
2006. aasta tpiline metsaomanik elab oma metsast tavaliselt kaugel, tema heaolu ei ole kuigivrd seotud metsast saadava tuluga. Kuna metsaga seotud asjaajamine on keerukas ja saadav tulu ksitav, jtab ta oma metsad pigem majandamata. Kujundamaks metsaomaniku kitumishoiakuid, on peale nustamistegevuse ja finantstoetuste oluline tagada eelkige majandamise tasuvus.

MIS SAAB EDASI?
Kokku vttes: Eestis puidutstuse toodang on kvaliteetne ja konkurentsivimeline ekspordiartikkel ning oluline materjal siseturu vajaduste rahuldamiseks. Puitu tuleb Eestis tulevikuski vrtustada, selleks tuleb maandada toorme saamisega seotud riske. Tstuse vajadusteks imporditakse tooret Venemaalt. Metsakasvatuse ja metsavarumisega seotud tulud jvad meil saamata, raha viiakse Eestist vlja. Ettevtluse maht vheneb, htaegu thive ja maksud, vheneb eksport ning ka investorite usaldus Eesti vastu. Loobumine oma puiduvarude kasutamisest toob kahju kogu riigi majandusele.
1. jaanuarist 2007 justub uus metsaseadus, mis paneb metsasektori veelgi rohkem pdema. Normaalse metsamajanduse peamiseks takistuseks saab nue kehtestada metsamajanduskavad, mis llitab ligi 70% erametsadest majandamisest vlja. Lisanduv tagatisraha nue muudab metsade majandamise paljude metsaomanike jaoks mttetuks tegevuseks.
Viimased kolm aastat on Eesti metsanduse arengule olnud tsine katsumus. Tegelikult peaks rkima taandarengust, sest paljud 1997. aasta metsapoliitikas ning 2002. aasta metsanduse arengukavas kavandatud ideed on heidetud krvale. Eesti metsatstuse liit on vabariigi valitsusele korduvalt meelde tuletanud, et juba 2002. aastal pidi arengukava jrgi loodama riiklik metsandusnukogu. Praeguseni pole seda tehtud ning kik olulised otsused on tehtud hes ministeeriumis. Kujunenud olukorra lahendamise eeldus on tekkinud probleemide anals ja laiaphjaline arutelu.



Andres Talijrv, Eesti metsatstuse liidu tegevdirektor

Loe kommentaare (3)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet