4/2006



Intervjuu
Arvamused ei tohiks arvutustest liiga le kia

Hiljaaegu titus eesti ndisaegse metsandusteaduse suurkujul Artur Nilsonil 75 eluaastat. Artur Nilson on toonud meie
metsandusse uudseid ideid ning olnud sadade metsanduslipilaste petaja.

Kuidas sattusid metsandusse?
Ega keegi persoon ega eeskuju otseselt ei mjutanud. Pigem mjutas keskkond, elamine maal ja sellega seonduvad seigad. Niteks karjapoisina oma karja ajamine paar kilomeetrit lbi riigimetsa talu lahusmaatkile. Vi karmide sgis- ja talveilmadega kooliteel asunud kuusikut lbides tekkinud turva- ja hubasuse tunne. Hiljem lisandus veel jahihuvi.

Kas suguseltsis on palju tuntud teadlasi?
Mu vanavanemate kmne lapselapse hulgas, kes kik on ladusasti omandanud krghariduse, on testi suhteliselt palju teadlasi tervelt viis. Vanuse jrjekorras: geograafiakandidaat Osvald Nilson, keemiaprofessor Ants Nilson, mina ise, geofsikadoktor ja -professor Tiit Nilson ja bioloogiakandidaat Eva Nilson. Rahvusvaheliselt enim tuntud ja tsiteeritud on ehk Tiit, kellel on ka hulk edukaid pilasi.

Millised metsandus- vi muu ala teadlased on olnud eeskujudeks?
Olen kokku puutunud paljude inimestega, keda vib nimetada intellektuaalideks ja saanud neilt hid ideid ja mjutusi. Loendit tuleks vist alustada mu legendaarsest matemaatikapetajast Boris Hendrichsonist Viljandi II keskkoolis (praegune Viljandi maagmnaasium), siis muidugi dotsent Teodor Krigul EPA pevilt ja matemaatikaprofessor Leo Vhandu. Kik nad aitasid minus tekitada huvi matemaatika kui reaalsuse modelleerimise vahendi vastu ja mista matemaatika ilu ja vlu.

1963. aastal toimus su erialases ts oluline pre. Kuidas see juhtus ja mida kaasa ti?
Olen vist kogu elu olnud pisut kass, kes knnib omapead ega ole talunud lihtsameelset kamandamist. Olin siis ZBI metsasektori aspirant. Tollal viidi metsasektor le metsamajanduse ja looduskaitse ministeeriumi alluvusse ja tollane minister deklareeris Rakveres peetud seminaril, et nd hakkab ministeerium otsustama, mida ja kuidas teadurid uurivad. Mina noore aspirandina ronisin ka knepulti ja teatasin ninatargalt, et just teadurid peavad seda ministeeriumile tlema, mitte vastupidi. Seejrel korraldasin nende TA liidrite abil, kellele mu modelleerimis- ja dokumenteerimistd imponeerisid, enese leviimise biomatemaatikuna fsika- ja astronoomiainstituuti (FAI), kus sain jtkata ZBI-s alustatud suunda. FAI-s mjustas minu mtlemisviisi ja edasist teadustegevust kogu sealne tppisteaduslik keskkond. Regulaarsetel, sagedastel ja sisukatel erialastel ning filosoofilistel seminaridel oli intellektuaalne elamus kuulata akadeemikute Aksel Kipperi, Harald Kerese, Gustav Naani (filosoofiaseminari juhataja), Juhan Rossi, Heino Toominga, Agu Laisa ja teiste kolleegide snavtte ja arutelusid. Eriti on meelde jnud see, kui elegantselt ja selgelt vttis filosoofiaseminaride juhataja kokku tkati laialivalgunud ja hgusaks muutunud arutelud. Nende ja mitme praeguse akadeemiku selge ja tpne vaade krgelt on petanud vaatlema oma ksikut probleemi ldisel taustal, pidama tervikut silmas ka siis, kui oled kaevunud oma detailidesse.
Paar aastat prast instituuti tulekut palusid astrofsikud mul rkida seminaril sellest, millisena paistab nende tegevus biomatemaatikule. Juba varem olin judnud jreldusele, et piiri tmbamine elus ja elutu mateeria vahele on paljuski tinglik, ja uurimismeetodite puhul on see pris kohatu. Pilt, mille maalisin astrofsika vaatlusandmete ttlemise vimalustest ja tulevikust, tundus mnele kuulajale fragmendina populaarsest saatesarjast julgete mtete maailmas ning sobimatuna teadusasutusse. Tippteadlased aga tabasid iva ja algas minu suunamine tppisteadusse, mis pdis sellega, et minust tehti matemaatikalabori juhataja ja saadeti Edinburghi kuninglikku observatooriumi kuueks kuuks stazheerima astrofsika vaatlusandmete ttlemise automatiseerimise alal. Tagasi tulles visin oma pikka aruannet kommenteerida snadega: Mis ma rkisin! Just selliselt, nagu visandasin, isegi veelgi enam, ongi asjad arenenud. 1969. aastal aga kukkusin taevast maa peale tpsemini metsa , sest mul soovitati kandideerida EPA vakantsele metsakorralduse kateedrijuhataja kohale. Seda ma tegingi ja mind valiti.

Kas ja kuidas mjutas tollel eluperioodil omandatu hilisemat teadustegevust metsanduses?
Usun, et mu mtlemisviis ja probleemide ksitlusviis oli philises kujunenud juba varem, kuid FAI keskkond soodustas selle viimistlemist ja kinnistumist. Teaduslik hmamine ning poseerimine teaduslikul iludusvistlusel ei olnud mulle varemgi sobinud ja veel vhem sobis see prast 1969. aastat. Thtis on tulemus ja selle kasulikkus, mis eriti fundamentaalteadustes vib igapevaellu juda pika teadusliktehnilise ahela kaudu alles aastate prast. FAI fsikute tehtu on selle kohta igati sobiv nide.
FAI-s kinnistunud tees lihtne on ilus vljendab tegelikult seda, et keeruka ssteemi mudel peaks olema nii lihtne, et vhemalt treenitud teadur saab mudelist ja seega ka ssteemist aru. See arusaam ongi ilus ja htaegu mnus. Saada selgus seni segases on kige elusa ellujmise ja edukuse eeltingimus. Segadus ja mramatus tekitavad ebamugavust ja, sltuvalt olukorrast, isegi hirmutunnet.
Videtakse, et oma aruteludes suudavad korraga arvestada viit kuni seitset tegurit ainult geeniused, tavainimeste tase knib, heal juhul, vaid kolmeneljani. Metsanduses kui suures stohhastilises ssteemis on oluliste tegurite ja allssteemide arv kordi suurem. See hoomamatu segadik tuleb korrastada algoritmidena esitatud ja omavahel seotud mudelitena arvutisse. Seejrel tuleb nu ksida loodud ssteemilt. Selleta ainult arvatakse ja kuigi ks arvaja sadadest vib juhuslikult arvata ka igesti, siis seda ht nagunii ei usuta, sest valesti arvajaid on rohkem. Kui vastata algul esitatud ksimusele kokkuvtlikult, siis arusaam sellest, kus ja millal vib arvata ning kus ja millal tuleb enne arvamist arvutada, ongi peamine, mis kinnistus aastail 196369.

Mida pead oma olulisemateks uuendusteks kodumaises metsateaduses?
Kige olulisemaks julgen pidada misjonitd matemaatika-, statistika- ja arvutipelguse letamiseks Eesti metsanduses. Usun, et tubli kmnendik EPA metsanduserialade lpetanutest on sellest pelgusest priselt le saanud ja oma mtteviisi edasi levitanud. Nad on suutelised kasutama arvutit enamaks kui mugavaks kirjutusmasinaks, aritmeetikatehete tegijaks ja andmehoidlaks. Suutsime, peamiselt rutiinlepingute raha ja arvutustehniliste probleemide lahendamise ajakulu arvel, tekitada olukorra, kus metsandusteaduskond oli EPA-s arvutite rakendamise poolest selge liider. Tnu sellele keskkonnale olid ja on ehk ka lejnud heksa kmnendikku lpetanutest arvutite vidukiguks pisut paremini ette valmistatud.
Mdukateks kordaminekuteks julgen pidada seda, et sain iseseisvas Eestis anda panuse asendada arvamine arvutamisega paljudes metsandusksimustes alates metsa hindamisest ja hindadest ning lpetades RMK infossteemiga, mille loomise ideoloog olin mitme aasta jooksul. Vin end pidada ka RMK enese loomise initsiaatorite esiritta kuuluvaks. Minu koostatud mudelitest on rakendusse judnud paraku tkati nuditult! metsa hindamise, raievanuse, raiemahu, boniteerimise, hooldusraiete kavandamise jmt. arvutuslikud reeglid. Juhtides kliima muutumisega kaasnevate mjude ja nendega kohanemise uurimise UNEPGEF- i programmi raames metsanduse trhma, nnestus ldise hsteeria foonil siiski anda ja kirja panna vljapeetud realistlik hinnang tuleviku olukorrale.

Kes pilastest on valmistanud kige rohkem rmu?
Esimesena mrgiksin professor Andres Kivistet, kohusetruud, tkat ja vimekat kolleegi. Kuigi hariduselt matemaatik, on ta Eestis esimene ja ainus teaduste kandidaat metsakorralduse erialal. Teda tuntakse ja tsiteeritakse ka mujal maailmas. Telist rmu tunnen EM prorektorist professor Hardi Tullusest, kes ei ole olnud edukas mitte ksnes teaduses, vaid ka administratiivredelil. Rmu teevad teisedki pilased (ja pilaste pilased), kes jtkavad petamist Eesti maalikoolis. Niteks metsandusja maaehitusinstituudi direktor Paavo Kaimre ning ppejud Henn Korjus, Mait Lang, Allar Padari, Meelis Teder ja teised. Enamik mu pilastest ja pilaste pilastest ttab praktikas. Niteks Erik Kosenkranius, Olav Etverk, Andres Talijrv, Heiki Hepner, Vaike Pommer, Jaan Schults, Veiko Eltermann, lo Viilup ja Enn Prt. Nad on ka Eesti Metsa lugejaile teada-tuntud arvamusliidrid, kelle nnestumised rmustavad jrjepanu. Lpeks kuulub pilaste hulka isegi selline prominent nagu Rahvaliidu esimees Villu Reiljan. RMK infossteemi arendusse on andnud rmustava panuse Erik Kosenkranius, Heiki Hepner, Jaan Schults, Toivo Uustalu ja Tnis Kask. Andku andeks teised samavrsed, kes loendisse ei mahtunud!

Millised on praeguse metsanduse valupunktid?
Valusaim ja olulisim on see, et metsandusvaldkonnas kivad arvamused arvutustest mekrguselt le. Professionaalse arukuse asemel kohiseb diletantlik emotsioonide meri, mis summutab metsa enese mha. Aga see on noore demokraatia lastehaigus, mis, paraku, jtab oma jljed kindlasti ka keskikka. Metsanduse reeglite koostamisel on lastud metsandusspetsialistide rollil knguda thiselt vikeseks. Tagajrjeks on iguskeskkond, mis ei blokeeri loomingulise lhenemise mitte ksnes uudsete metsandusmudelite rakendamises, vaid kaudselt ka selliste mudelite tootmises. Kui neid ei saa rakendada, siis pole ju mtet nende tootmist ka rahastada! Tsimetsanduse rakenduslik osa on blokeeritud. Kui arvutused asendatakse arvamustega, siis on paratamatud suured majanduslikud kahjud, kusjuures suur osa neist teiseneb lppkokkuvttes lisasurveks reaalsele keskkonnale.
Kui vitsin TA seminaril, et Eesti metsatstuse kohanemisraskused kliimamuutuste tagajrgedega on thised, vrreldes niteks ornitoloogide hperaktiivsuse tagajrgedega, siis hiljutine kampaania kanakulli pesade mber on selle hea illustratsioon. Mida kike seal kokku ei keerutatud alates pesapaigast kui limiteerivast tegurist (kuigi igal kanakullil olla paar pesa nagunii varuks) ja lpetades sellega, et metsaraied olla kanakulli toiduobjektide vhesuse phjus! Lumeta ajal vtsid kanakullid vaata nime! ju mnekmne tuhande talu vi individuaalmajapidamise vabalt peetavast kanakarjast alati tublit livu, arvatavasti vhemalt sada tuhat kana. See on isegi inimesele tnavalt selge, knelemata klarahvast. Kahjuks mitte ornitoloogidele! Toodud arutelu on vaid ks vrsketest nidetest. Niisugused rnnakud metsanduse vastu (metsaraie reeglid ja maht, metsa kuivendamine jmt.) ning metsameeste vimetus neile vastu seista tekitavad pideva masendustunde. Sellest saab ajutiselt le vaid svenedes metsandusele vajalike mudelite uurimisse ja loomisse, teades sealjuures, et neid minu eluajal nagunii ei tellita ega ammugi mitte ei rakendata.



Artur Nilsonit ksitlenud Hendrik Relve

Loe kommentaare (2)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet