4/2006



Artiklid
Suurte metsaplengute aasta

Paljudele inimestele jb 2006. aasta meelde ilusate pikesepaisteliste suveilmadega.
Kuid enamikule metsa- ja pstettajatele meenuvad ulatuslikud metsatulekahjud.

METSAPLENGUD TEKITASID KAHJU LE 16 MILJONI
KROONI

Tnavu registreeriti esialgsetel andmetel 250 metsaplengut kogupindalaga 2597 ha. Tulekahjude arv ei olnudki iseenesest suur, kuid plenud ala pindala oli viimase poolesaja aasta suurim. 2006. aastat jvad meenutama suur tulekahjud Agusalus, Kurtnas, Kuusalus jm.Vrdlusena olgu toodud eelmine, 2005. aasta. Siis oli parasjagu vihmane ning metsatulekahjusid oli vhe: kigest 65 juhtumit, kus kokku ples 86,5 ha.

Metsaplengutega keskkonnale tehtud kahju suuruseks hindasid keskkonnakaitseinspektorid 2006. aasta 9 kuuga 10,5 miljonit krooni. See ei ole paraku lplik arv: nii mnegi suure pindalaga plengu kahju pole veel lplikult hinnatud. Psteamet pidi tnavu 9 kuuga kulutama metsatulekahjude trjele (mootoriktus, ttasud, inventar jne.) 6 miljonit krooni, ent seegi arv ei ole paraku lplik. Ka metsaomanikud kannatasid tule tttu kahju. Nende kahju vlja selgitades tuleb arvesse vtta plenud puidu maksumus koos rikutud puidu mgist saadava kahjumiga; lisanduvad plenud ala koristamise ja uue metsa rajamise kulud. Seega selgub metsaomanike kahju tegelik suurus ldjuhul jrgmise aasta kevadeks.

SUURIM TULEKAHJU OLI AGUSALUS
Metsaplengud lmasid tnavu kigis maakondades. Arvult ja pindalalt oli neid kige enam Harju- ja Ida-Virumaal. Vrdluseks: 2005. aastal li tuli metsas lkkele 12 maakonnas. Tulest jid tookord puutumata Hiiu-, Jrva- ja Valgamaa. Metsatulekahju keskmine pindala oli tnavu 10,4 ha (mullu 1,33 ha).
2006. aasta suurim metsatulekahju leidis aset Ida-Virumaal Illuka vallas Agusalus. Hirekeskus registreeris tulekahjuteate 12. juulil kell 9.53. Tegelikult olid inimesed juba eelmisel peval tundnud metsaplemise lhna ja teatanud oma kahtlustest. Paraku ei leidnud piirkonnas ringi sitnud RMK ttajad tulekahju. Kuna samal ajal aga kisid metsakustutustd Ida-Virumaal Kurtnas ja ka Venemaal plesid metsad, siis arvati algul olevat tegu nende plengute suitsuga.
Agusalu metsatulekahju kustutamiseks ei jtkunud Virumaa jududest ja trjetde juhi rolli sai Luna-Eesti pstekeskus. Kustutajaid oli Eestimaa eri kohtadest. Tid raskendas asjaolu, et tegemist oli kaitsealaga, kus kunagised teed ja sihid olid muutunud lbimatuks. htlasi olid rabajrved pua tttu kuivanud ja tuul muutlik. Kustutustd kestsid 1. augustini. Tulekahju ldpindalaks saadi GPS-iga mtes 1235 ha, millest 929,4 ha oli RMK Iisaku metskonna territooriumil. Sellest omakorda hlmasid keskealised, valmivad ja kpsed metsad 180,4 ha ja metsata metsamaa 749 ha. Nagu juba eldud, oli tegemist kaitsealaga ja tulest kahjustatud tulundusmetsade pindala oli vaid 26 ha.

METSAPLENGUTE PEAMINE PHJUS ON INIMESTE HOOLETUS
ldjuhul saab 99% metsatulekahjudest alguse kas inimese otsese vi kaudse tegevuse tttu. 2006. aastal sai loodusteguritest, s.o. ikesest alguse ks metsa pleng 0,4% metsatulekahjudest. hel juhul phjustas metsas lmanud tule keevitamine (tstuslik tegevus). Raiejtmete pletamine (metsamajandustd) ajendas 1% metsatulekahjudest. Autoplengust ja mahakukkunud elektriliini traatidest (transport ja elektriliinid) sai alguse 2% metsatulekahjudest. Kuritahtliku stamise tttu puhkes 17% plenguist. Hooletu suitsetamine ja tuletegemine, kontrolli alt vljunud kulupletus jne., seega hooletus, tingis 34% tulekahjudest. Kaitseve ppused ja juba kustutatud plengu taaspuhkemine andis tuke 4% tulekahjudest. sna tihti (42% tulekahjudest) ei nnestunud phjust vlja selgitada.

TULEKAHJUROHKED AASTAD ON KORDUNUD IGA VIIE AASTA JREL
Viimase 15 aasta metsaplengute kohta on andmed toodud tabelis (aastad, mil puhkes enim tulekahjusid, on mrgitud punasega).
Plengute poolest rngimad aastad on kordunud viie aasta jrel. 1992. aastal oli suurpleng Vihterpalus, ja samas piirkonnas ka 1977. aastal. 2002. aasta metsatulekahjude kogupindala mjutas suurel mral Emaje-Suursoo plemine. Viieaastast perioodi arvestades oodanuks suuremat tulelma alles 2007. aastal. Paraku kujunes selleks hoopis tnavune aasta. Mida vib tuua eelolev aasta?



Veljo Ktt, keskkonnainspektsiooni spetsialist

Loe kommentaare (39)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet