4/2002



Artiklid
TAMMIKUID viks Eestis rohkem kasvada

Euroopas on tammikute kasvatamisel auvrsed traditsioonid. Eestis on seda puud seni kultiveeritud vhem, kui viks. Tamme seemneid varudes, kultiveerides ja hooldades peab silmas pidama mitut iserasust. Oluline on melda ka lppeesmrgile: kas tahetakse saada tulundus- vi parkmetsa.

Eesti loodusolud on sobivad
Tammikud on Euroopas klassikaline hooldus- ja valikraiete objekt. Tamme- ja pgimetsade teadlik majandamine pani kunagi aluse metsakasvatuse kui teadusliku distsipliini arengule. Tammed on pikaealised, seega majandades tammikuid lageraietega, on raiering pikem kui enamikul teistel puuliikidel. Mitmes Euroopa riigis jb tamme (samuti ka pgi) kpsusvanus vahemikku 150200 aastat. Eestis ei ole tamme ametlikku kpsusiga mratud (tamme ksitletakse metsanduse igusaktides kvalehtpuude all) ja seda polegi vaja, sest tammikute vhese leviku tttu kuulub enamik vanemaid puid kaitse alla kas vriselupaigana vi metsakategooriast lhtudes. Seeprast ei ole Eestis vajadust teha kpsetes tammikutes lageraiet.

Kesk-Euroopa riikides, niteks Luna- Saksamaal, Austrias, Shveitsis, Tshehhis, Prantsusmaal, on tammikute majandamisel saavutanud suure populaarsuse valikraied. Jrelikult kasvatatakse tamme psimetsade koosseisus. Puid mratakse raiele peamiselt mtmete (tve diameetri) jrgi, kpsusea mramist ei peeta oluliseks. Tamm on sna varjutaluv, areaali lunapiirkondades rohkem kui phjaosas. Kesk-Euroopa tingimustes on reaalne kujundada psimetsa mitmest varjutaluvast liigist (harilik pk, euroopa nulg, valgepk, harilik kuusk ja tammeliigid).
Tamme perekonda kuuluvast ligi 450 liigist kasvab Eestis looduslikult ainult ks harilik tamm. ksikuid metsakultuure on Eestis rajatud Phja-Ameerikast prinevast punasest tammest.
Aegade jooksul on tamme vrtusliku puidu tttu sna palju raiutud, aga samas on vastu vetud ka tammikuid kaitsvaid ja tammikute rajamist soosivaid seadusi. Kuigi Eestis on tamme peetud hinnaliseks tulunduspuuliigiks, on tammepuistuid vhe ning seniseid tuleb vrtustada eelkige kui huvitavaid loodusobjekte. Tamm ja tammikud suurendavad metsa mitmekesisust.
Eesti asub hariliku tamme areaali phjaosas, looduslik levila phjapiir kulgeb lbi Luna-Skandinaavia. Soomes on tamm laiema ribana looduslikult levinud pehmema kliimaga edelaosas, ulatudes 60˚50` ja kaguosas kuni 60˚44`. Tammikud moodustavad Eesti metsadest alla 0,5%. Tamme konkurentsivime on suurem saartel, niteks Saaremaal ja Lne- Eestis kasvab tamm koos paljude puuliikidega, sealhulgas koos mnniga ja seda ka liivmuldadel. Looduslikult ongi tamm kige rohkem levinud Saaremaal, samuti Eesti phja- ja lneosas, kus tammega puisniidud on muutunud tamme segapuistuiks. Tamm vib kasvada vga mitmekesistel muldadel, parimad on sgavad viljakad mullad. Tamm talub lhiajalist puda ja leujutust ning on linnatingimustes husaastele vastupidav. Ta on tormi- ja puakindel, tugev juurestik aitab saada sgavalt toitaineid ja puaga vett. 1967. ja 1969. aasta tormikahjustused olid tammikutes minimaalsed.
Tammel eristatakse hilja- ja varapuhkevat vormi. Varapuhkeval vormil kuivab osa lehti talveks okste klge. Nende vormide kasvukiirus on hesugune, kuid hiljapuhkevaid peetakse sirgetvelisemaks, puit on neil tihedam ja nad on vhem okslikud. Varapuhkevad tammed kasvavad paremini ebasoodsates kohtades: lammialadel, hukestel huumuskarbonaatmuldadel.
Eestis on uusi tammekultuure rajatud tunduvalt vhem, kui vimaldaksid meie loodusolud. Tuntud on ksikud vanemad tammepuistud, kuid 20. sajandi valdavalt okaspuupuistuid eelistava metsapoliitika tttu on uusi tammikuid rajatud vhe. Viimasel kmnendil on toimunud suured muutused meie majandus- ja looduskasutuspoliitikas. Kahjuks pole sellega kaasnenud metsaomanike huvi tusu tamme vastu. Tegelikult tasuks tammikuid Eestis kindlasti kasvatada senisest rohkem.

Tamm levib meil looduses vaevaliselt
Metsaseaduse kohaselt soovitatakse prast tammiku lageraiet jtta hektarile 2070 seemnepuud. Soovitusel ei ole metsa uuendamise seisukohalt erilist vrtust, sest lageraieid tehakse tammikutes vga harva ja kogemuste phjal on teada, et enamiku trudest svad metssead. Ent kui jtame tamme seemnepuude teise metsaplve kasvama, rikastame maastike vlisilmet. Tormikindluse ja pika eluea tttu on tammed ja mnnid Eesti oludes kige reaalsemad elujulised silikpuud metsade loodusliku mitmekesisuse hoidmisel.
Looduslikult levitavad tammetrusid oravad ja pasknrid. Selliselt kasvama linud puukesed sirguvad tavaliselt kuni paari meetri krguseks, kuid hukkuvad valdavalt enne kmneaastaseks saamist. Tamm vib uueneda ka vegetatiivselt, vime uueneda knnuvsudest psib seemnetekkelises puistus 70100 aastani. Vegetatiivselt uuenenud tammikuid on mitmes Euroopa riigis aegade jooksul rakendatud nn. lhikese raieringiga madalmetsana. Eesti kogemused nitavad, et knnuvsudest ei kasva elujulisi pikaealisi kvaliteetse tvega puid ja seega on korralikku tammemetsa vimalik saada ainult istutamise vi klvi teel.

Seemnete varumine ja silitamine nuab erilist hoolt
Et tamme kultiveerida, tuleb kigepealt varuda seemneid. Tammede paremad seemneaastad korduvad 48 aasta tagant, ksikpuudel on trusid peaaegu igal aastal. Tamm on tuultolmleja ja koos saarega ks hilisemaid itsejaid. Seemnesaagiks ei piisa rikkalikust itsemisest, olulist mju avaldab ka itsemisaegne ilmastik ja jrgnev kahjurputukate tegevus. Tulemusrikka itsemise eeldus on kuiv ja soe ilm ning nrk tuul. Esimesed varisenud trud on halvakvaliteedilised; tisvrtuslikud trud varisevad prast esimesi klmi.
Tamme trude kogumise ja silitamise nuded ning ohud on vrreldes enamiku teiste puuliikide seemnete omadega teistsugused. Trud vivad kaotada idanemisvime mitmesugustel phjustel. Idanemisvime vib kaduda liigse kuivuse tttu. Valminud trudes on 7080% vett, kui niiskus langeb 40 protsendini, siis idanevus kaob. Samuti kaotavad trud idanemisvime klmumise prast, kui trude temperatuur on langenud alla 7 ˚C. Sooja ja niiske ilmaga vivad trud idaneda juba samal sgisel, seda isegi enne puult varisemist! Trud korjatakse tavaliselt maapinnalt, kuid peab arvestama, et maapinnaga kokkupuutunult on nad juba nakatunud ka mitmesuguste seenhaigustega, mis seentele soodsates tingimustes vtavad kohe vimust ja hukutavad trud. Kevadklvini silitatakse trusid kaevikutes, vees vi erihoidlates 0 ˚C lhedasel temperatuuril niiskes hapnikuvaeses keskkonnas. Kui taimlas on kasvatatud tammetaimi ja hakatakse neid kultiveerimiseks vlja kaevama, tuleb arvestada, et seejuures hvib suur osa pikast sammasjuurest. Juurestiku taastumine ning uue kasvuhoo saavutamine vtab aega. Vltimaks vigastusi, ligatakse taimlas tammeseemikute juured maa sees lbi esimese kasvuaasta suvel.

Sobib kultiveerida ridadena vi lappidena
Arvestades tamme istikute ja heistrite krget hinda ning metsloomakahjustuste suurt riski ka klvikultuurides, peetakse paljudes Euroopa riikides igeks teha lisakulutusi kultiveeritud taimede kaitseks. Eesmrk on, et noorendikuikka juaks puhtkultuuride korral umbes 12002000 puud. Klvina rajatud tammekultuuris tuleb esimesel sgisel paigutada torbikud hiirte ja paari aasta prast vrgud metskitsede trjeks. Kui istutada seemikud vi heistrid, saab kohe paigutada vrgud ja kulutust torbikutele pole vaja teha.
Tamme on Eestis kultiveeritud istutamise ja klvi teel ning rajatud koridorkultuure. Tammekultuure hakati rajama intensiivsemalt aastatel 18801910, eriti klvi teel ja peamiselt Viljandimaal. Tuleb valida huumusrikkad liivsavimullad vi saviliivmullad, kus leidub liivsavi vahekihte. Kasvukohatpidest sobivad jnesekapsa, sinilille, naadi seega kige viljakamad kasvukohad, aga ka kastikuloo kasvukohatp.
Tamme peaks istutama kaheaastaste seemikute vi istikutena. Tamme loodusliku laasumise parandamiseks vib 710 aastat prast tamme istutamist reavahedesse kasvama panna kuused. Kuuske peab istutama hiljem, sest kiiremakasvulisena juab ta tammele krguses jrele ja hakkab tema vra varjama. Kui kuused siiski tammele kasvus jrele juavad, tuleb nad harvendusraiete kigus ra raiuda. Tamme parim kaaslane on prn, kes poolvarju taluva liigina aitab tal laasuda, kuid ldjuhul kasvus jrele ei jua. Kuuse kasuks sunnib aga metsakasvatajat otsustama istutusmaterjali madal hind ja kttesaadavus. Rajada vib ka segakultuure tammest, kuusest ja kasest. Soovides kujundada segametsa, kus tammed ei kasva mitte ridades, vaid ksikpuudena, vib tammesid istutada vikeste, niteks viiepuuliste rhmadena. Igast rhmast viks keskealise puistu koosseisu juda ks puu. Hid tulemusi on saadud, kasvatades tamme koridorkultuuridena. Koridorid soovitatakse teha phja-lunasuunalised, laiusega 1,52 meetrit. Selleks sobivad mahajetud pllumaadele tekkinud halli lepa vsad vi raagremmelga ja kase seganoorendikud. Hall lepp kaitseb hilisklmade eest ja on hiljem ajepuuliik.
Tamme saab istutada ja klvata nii ridade kui ka lappidena. Maapinda vib klviks ette valmistada samamoodi kui okaspuudele: madalate vagudena, kobestatud ribadena, lappidena. Vrskete rohtumata raiesmike ja masinatega tihendamata pinnase vib jtta ka ette valmistamata. Klvilappe peab olema vhemalt 3300 tkki hektari kohta (2,0 x 1,5 m), igale lapile klvatakse vhemalt kolm, soovitatavalt 58 tru. Klvata tuleb 67 (510) cm sgavusele sgisel vi kevadel. Kergetel muldadel klvatakse sgavamale, raskematel muldadel olgu kattepaksus viksem. Ridadena klvi korral vib trude vahemaa reas olla kuni 30 cm, tavaliselt soovitatakse meetri kohta kolme tru ja reavaheks kaks meetrit. Hektari kohta tuleks klvata 11 00015 000 tru. Klviauk tehakse teravaotsalise vaia vi kitsa istutuskiiluga. Vaial peaks olema pikpuu augu sgavuse piiramiseks, et trud lheksid igesse sgavusse.
Tamm on enamasti aeglasekasvuline kogu pika eluea jooksul. Intensiivsem krguskasv algab siis, kui on moodustunud korralikult arenenud juurestik ning puu on maapinnalhedasest klmakihist vlja judnud. Prast vrade liitumist, 1020-aastaselt, vib tammede krguse juurdekasv ulatuda kuni he meetrini aastas.
Tamm on noores eas tundlik hilisklmade suhtes. Hredalt kasvavad puukesed kipuvad harunema ja psastuma ning ladvakasvud jvad lhikeseks. Hilisklmade kahjustusi korvab mnevrra tammede vime kasvatada he vegetatsiooniperioodi jooksul kaks vi isegi kolm ksteisele jrgnevat vrset, s.o. teiskasv ehk jaanivrsed. Kui raiestikule rajatud tammekultuuri koosseisus on loodustekkeliste lehtpuude ja psaste vi tamme koridorkultuuride vaheribasid, vib see aidata kasvatada vikesi tammesid klmakihist vlja. Talveklmadele on tamm tervikuna vastupidav; Eestis kvaliteetse tvepuidu kasvatamist takistab eelkige talviste jrskude kliimamuutustega kaasnevate klmalhede moodustumine.

Hooldusraietel tuleks lhtuda tammiku eriprast
Sirge tve moodustamiseks ja korralikuks laasumiseks vajab tamm klgvarju, mida annavad ajepuud. Ajepuuliikideks sobivad tammele vaher, prn, hall lepp, toomingas, jalakas. Kindlasti sobib ka kuuse teine rinne, kuigi osa tammeuurijaid ei pea seda heaks. Nad vidavad, et sel juhul ei liigu hk puistus piisavalt, kujuneb niiske mikrokliima ja tammede tved sammalduvad. On ka soovitusi, et ajepuuliikidest koosneva II rinde puudumisel tuleb tammede endi hulgast silitada harvendusraiete kigus osa allajnud puid vi isegi neid juurde tekitada, saagides mnedel tammedel ladvad ra. Samas on ajepuude, eriti kuuse puhul oht, et jrgi kasvades kipuvad need tammede vrasid varjama. Siis tuleb kiiremakasvulised ajepuud harvendusraiete kigus ra raiuda. Tammede vra pikkus keskealistes puistutes viks moodustada 50% puu krgusest.
Kuna tammepuistuid on Eestis vhe, siis on kasvukoha iserasuste tttu raske anda soovitusi, kuidas kavandada hooldusraiet ning kui tihti ja kui palju tuleks raiuda. Arvestada tuleb iga tammiku eripra, rajamise ja kujunemise lugu. Esimese noorendiku hooldusraie viks tammekultuuris teha 810 aasta vanuselt. Ka enne seda tuleb tammekultuuri jlgida igal aastal ja vajaduse korral niita intensiivset rohukasvu ja teiste puuliikide looduslikku uuendust. Kui konkurendid raiuda liiga vara, vivad suureneda uluki- ja klmakahjustused. htlasi vib see phjustada tammede psastumist. Kui teiste puu- ja psaliikide vari on hakanud tammede kasvu pidurdama, tuleb lmmatajad vlja raiuda. Teist korda peaks valgustusraiet tegema 1516-aastases noorendikus. Harvendusraieid tuleb tammikutes alati teha mdukalt, sest on vesivsude tekke oht. Harvenduste kordusperiood viks olla 515 aastat.
Puistus kasvades laasub tamm hsti, kuid selle kiirendamiseks vib rakendada kunstlikku laasimist. Seda vib teha varakult, juba 810 aasta vanuselt. Laasida tuleks ligi 500 paremakasvulist puud hektaril, parim aeg on talv. Laasitavate okste diameeter ei tohiks letada 23 cm, elusaid oksi vib krvaldada kuni elusa vra alumise neljandiku ulatuses. Esimene kord tuleb laasida kahe meetri ja teine kord nelja meetri krguseni. Enamikus Euroopa riikides soovitatakse tamme laasida 810 meetri krguseni.

Kas eesmrk on tulundus- vi parkmets
Valides eelmainitud kultiveerimisviiside ja kultuuri rajamise skeemide ning puhtvi segakultuuri vahel, peab metsakasvatajal olema selge eesmrk: milline on rajatava metsa phifunktsioon tulevikus. Siht vib olla kujundada hsti laasunud tvedega tamme tulundusmets vi looduslhedase ilmega parkmets vi lihtsalt suurendada metsade looduslikku mitmekesisust.
Tulundusmets istutatakse suurema algtihedusega ja rakendatakse rangemat rajamisskeemi. Puud vivad asetseda ridades ja puuliigid paikneda kindla skeemi jrgi, paremaks laasumiseks tuleb tagada ajepuuliikide kuulumine puistu koosseisu. Parkmetsas peavad puud paiknema ksikpuude vi rhmadena, puistu vib olla hredam ning puude laasumine pole esmathtis. Tulundusmetsas koondatakse thelepanu paarisajale parima tvega tammele, mis kuuluvad valitsevate, samas elujuliste vradega puude hulka. lejnud puude, nii tammede kui ka teiste puuliikide peamine lesanne on kaasa aidata parimate tammede vrtusliku tve kujunemisele. Parkmetsades on esikohal tammede esteetiline vrtus ning nende roll metsa mitmekesisuse suurendajana. ksikuid, nii looduslikult tekkinud kui ka inimese istutatud tammesid tuleb vrtustada kigi metsakategooriate puistutes ning hooldusraieid tehes aidata igal elujulisel puul psida puistu koosseisus. Nii nagu tammekultuuri rajades, peab ka tammikutes hooldusraieid tehes olema selge eesmrk: missuguseid metsa vrtusi hooldusraiete abil suurendada.
ks peamine probleem tammikute kasvu suunamisel on puistu funktsiooni muutumine puistu eluea jooksul. Enamik Eesti tammikuid on rajatud selleks, et saada vrtuslikku puitu. Kuna tammemetsi on meil vga vhe, siis mida vanem puistu, seda olulisemaks muutub tammiku loodusvrtus ja tammikute kujundamine puhkemetsaks. Vanad tammikud on enamasti arvatud rangelt kaitstavate hoiumetsade vi tulundusmetsas paiknevate vriselupaikade hulka. Paraku rajatakse tammekultuure ka praegu sna vhe. Tulevikus vrtustatakse neid ilmselt eelkige metsade mitmekesisust suurendavate loodusobjektidena.



Hardi Tullus, EPM metsakasvatuse professor

Loe kommentaare (1)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet