4/2011



artiklid
Metsamajandus ja ssiniku sidumine

Ssiniku sidumine metsades, nii puidus kui ka mullas, on metsanduses endistviisi aktuaalne teema. Artikkel on valminud KIK-i projekti Metsanduse kliimaprogramm raames.

Metsade ssinikubilanss
Ssiniku sidumine metsades, nii puidus kui ka mullas, on metsanduse krgelt vrtustatav funktsioon, aga ka probleem. Vaja on uusi teadmisi ja metsanduslikke otsuseid: kuidas optimeerida energiapuidu kasvatamist ja varumist. Ressursiuuringute jrgi on metsade puidumassi enamikus phjapoolkera riikides alakasutatud. Samas tuleb otsida uusi metsakasvatusviise ja uuendada puiduvarumise tehnoloogiat, et toota suurem kogus biomassi. Metsade kasvatamisel on oluline mta ja kontrollida ssiniku eraldumist nii mullast kui ka taimkattest. Arvesse tuleb vtta metsatde ja masinatega seotud fossiilsete ktuste tarvitust ja sellest tulenevat CO2-emissiooni. Tuleb leida lahendusi, kuidas kohandada metsandust kliimamuutustega.

Lageraie jrel uue metsa vananedes suureneb puudesse talletatud ssinikukogus, kuni saabub stabiilsus vi isegi mningane vhenemine. Mida suurem on puude biomass, seda enam energiat ja ka fotosnteesil seotud ssinikku kulub neil eluspsimiseks, s.o. hingamiseks. Seega ssiniku sidumine ja hingamine vrdsustuvad, nende suhtarv lheneb vrtusele 1, kuigi elusolevate puude mtmed (krgus ja jmedus) suurenevad endiselt. Elementide, niteks ssiniku, lmmastiku jt. biokeemiline juurdetulek vljastpoolt ssteemi vheneb, peamiseks saab ssteemisisene toiteelementide ringlus, sealhulgas ssinikuringe.
Levinud mdi jrgi on rgmetsad, sealhulgas vihmametsad, olulised hapniku allika ja ssiniku sidujana. Tegelikult looduslikud vihmametsad ei talleta ssinikku: ssiniku sidumine ja eraldumine on neis tasakaalus, bilanss on null. Vihmametsas lisanduv biomassi kogus on vrdvrne metsas laguneva biomassi kogusega. Nii kaua, kuni biomass suureneb, on metsas lekaalus ssiniku sidumine. Phjala metsade mullas ladestub ssinik ldjuhul aeglaselt. Kui 2011vihmamets raiutakse maha ja asendatakse palmi- vi eukalptiistandikuga, suureneb ssiniku emissioon ja vheneb ladestumine.
Ssinikuringet kujutavates laiaphjalistes mudelites, kus on arvestatud ka metsast saadavate puittoodete eluiga (elukaart) ja metsatdega kaasnevat fossiilsete ktuste kulu, vib metsanduse ssiniku koondbilanss olla nii positiivne kui ka negatiivne. Ssinikku talletavad pika elueaga puidusaadused. Metsast saadav peenpuit, mis lheb kohe ktteks vi lhikese elueaga paberi tootmiseks, ei aita kaasa ssiniku sidumisele ja vib mudelarvutustes anda pigem ssinikuheite lisakoguse. Samas aitab puit asendada rauda ja betooni ning vhendada sellega CO2 emissiooni.
Peamine positiivne tegur ongi asjaolu, et energiapuit vhendab fossiilsete ktuste tarvitust. Metsaraied ja puidu transport ning ttlemine on CO2 eraldumise allikas. Ssinikuringe kohapealt peetakse Phjamaades okaspuudest paremaks kasvatada mndi, kuna mnnipuitu tdeldakse tselluloosi tootmisel keemiliselt ja ttlemise jke (must leelis) kasutatakse bioktusena. Kuusepuidust paberit tootes tdeldakse seda valdavalt mehaanilise tehnoloogiaga ja energiakulu on suur.

Mudelarvutused
Ssinikuringe mudelites on oluline puidusaaduste elukaare mramine. Niteks saematerjalist on 50 aasta prast alles pool. Paberipuidust on viie aasta prast alles alla 20%. Raiejtmetest lagunevad kiiresti oksad ja lehed, kige aeglasemalt aga knnud ja juured.

Kui katsetada mudelites puidukasutuse stsenaariume, vimaldab mnni palgimetsa kasvatamine kokkuvttes akumuleerida suurima koguse ssinikku metsamaa hektari kohta, kige vhem akumuleerub ssinikku paberipuu kasvatamisel. Mnnikutest saadavast puidust 50% asendab fossiilseid ktuseid ja 33% asendab rauda ja tsementi.
Kui tahta, et kuusikud seoksid suurima hulga ssinikku, siis peaks raiering olema vimalikult pikk, esimene harvendusraie vimalikult hiline ja raiuda tuleks ainult suuri puid. Paraku on need soovitused vastupidised kuusiku kasvatamise tunnustatud seisukohtadega Eestis. Kui vrrelda kahe kiirelt kasutatava puitmaterjali kttepuu ja paberipuu energeetilist efektiivsust ja ssiniku sidumise thusust, siis on igem kasutada peenpuitu ktteks. Paberit tootes tuleb fossiilsetest ktustest tunduvalt energiat juurde lisada ja kaasneb ssinikuheide. Puidutarvituse mudelarvutuste jrgi akumuleerub ssinik ainult siis, kui vetakse arvesse, kui palju puit asendab teisi materjale, samuti fossiilsetest ktustest saadavat energiat ja ssiniku emissiooni.

Soome kogemus
Eestile geograafiliselt lhedastest piirkondadest on metsade biomassi toogivimet, CO2 sidumist ja eraldumist ning kliimamuutuste mju rohkem uuritud Soomes ja Rootsis. Tehtud on phjalikud inventuurid kasvuhoonegaaside kohta. Abiks on olnud mitu metsade kasvu ja arengut kirjeldavat mudelit, mis vimaldavad lbi mngida mitmesuguseid kliimamuutustega seotud stsenaariume. 2011Imitatsioonimudelites on aluseks metsade kasvukigu funktsioonid, arvestatakse prognoositavaid muutusi nii puude fsioloogias kui ka maakasutuse ja metsakultiveerimise muutusi ning taasmetsastamise mahtude teisenemist suurematel aladel.
Peamine tulem, mida ptakse saada, on kasvuhoonegaaside, eriti CO2 bilanss ja metsade maa-aluse ja maapealse biomassi ennustatav produktsioon. Prognoositakse varise hulka metsas ja selle lagunemise kiirust, metsade lehemassi ja lehepinna suurust ning ssiniku akumuleerumist mullas. Oluline on hinnata turvasmuldade, eriti kuivendatud soode CO2, CH4, N2O emissiooni. Mineraalmaal kasvavaid metsi analsivad mudelid lhtuvad enamasti tvede tagavara kasvukiku iseloomustavatest seostest. Prognoosides suurte alade vastavaid nitajaid, on thtis ksitleda koos pllumaad ja metsamaad ja ennustada maakasutusviiside muutusi.
Arvutuste jrgi on Soome kasvuhoonegaaside koguheide CO2 ekvivalentides 6080 Tg (miljonit tonni) aastas. Samas on Soome metsad peamised CO2 sidujad: nad talletavad ligi poole kogu riigi emissioonist. Puiduproduktidesse seotud ja neist eralduv CO2 on Soomes tasakaalus. Soome metsade koondbilansis letab CO2 sidumine eraldumise. Selle tagab Soome metsade vanuseline koosseis: lekaalus on nooremad metsad, juurdekasv letab raieid. Kuivendatud turvasmuldade suure osakaalu tttu on muld Soomes tervikuna CO2 allikas, kuigi mineraalmullad ja metsamullad on valdavalt CO2 sidujad. Soomes eraldub turvasmuldadest 6 Tg CO2, seda on rohkem, kui mineraalmullad seovad. Samas on turvasmuldadel kasvavad metsad ssiniku sidujad.
Soome metsakossteemide kohta tervikuna tehtud arvutused nitavad, et metsade maapealses osas leidub vhem ssinikku kui maa-aluses osas (juured, huumus). Kliima soojenemine vib kiirendada ja suurendada CO2 eraldumist muldadest. Senine energiapuidu varumise maht prognoosi jrgi kolmekordistub: 12 Mm3-ni aastas. Samas ei peeta kogupuu (lehed ja knnud ka) koristusmeetodit mullaviljakusele parimaks. Soomes ei ole kuigi reaalne suurendada ssiniku sidumist, muutes maakasutusviisi ja taasmetsastamise mahte. Soome ssinikubilansis on oluline koht tselluloositstusel ja seal kasutataval importpuidul. Eri mudelid arvestavad erinevalt tselluloositootmisel tekkiva nn. musta leelise osathtsust valemites: kas tegemist on Soomes seotud CO2-ga; kas must leelis on bioktus vi jkaine jne. Soome koondmudelites kajastub erinevalt ka see maa, kus turvasmullal vi kaljusel pinnal oli kasvanud mets, aga prast raiet sinna enam metsa ei plaanita, sest kulutused ei tasu end ra.

Rootsi suundumused
Rootsis on rakendatud projekt Tuleviku Mets (www.futureforests.se). Selle siht on analsida, kuidas suurendada metsa biomassi tootlikkust. Vaatluse all on 15% Rootsi metsadest, pidades silmas vheviljakaid ja vikese keskkonnavrtusega 17metsi. Eeldusena tuleb neil aladel lubada piiranguteta rakendada metsade biomassi juurdekasvu suurendamise meetodeid, et siduda rohkem ssinikku ja parandada CO2 bilanssi.
Analsi jrgi on metsade puiduproduktsiooni suurendamise phimeetodid jrgmised: vetamine; geenmuundatud puude ja kloonidena paljundatud puudega metsakultuuride rajamine; vrliikide, eelkige keerdokkalise mnni kasvatamine, tavametsandusest lhema raieringi rakendamine, puuistandike laiem kasutuselevtt, pestitsiidide ja herbitsiidide kasutus jne. Lhtutakse vajadusest toota senisest rohkem taastuvat energiat ja arvestatakse Euroopa Liidu suurt turgu eriti hakkpuidu turustamisel.
Rootsi vheviljakate metsaalade vetamise energeetiliseks kasuteguriks on arvestatud suhet 1 : 10, s.o. ks vetisesse paigutatud energiahik annab metsa juurdekasvu kaudu tagasi 10 korda rohkem puitu salvestatud energiat. Sama suhet peetakse kehtivaks ka kogu metsanduse jaoks. Puiduvarumine kitsamas mttes (raie, kokkuvedu, transport, hakkimine, ladustamine koos tegevuse administreerimisega) thendab energeetiliselt, et tegevuseks kasutatud fossiilse ktuse energiahik annab puidu kaudu 3040 korda rohkem bioenergiat. Vikseim on energeetiline kasutegur pllumajanduses bioenergia kultuuride kasvatamisel. Mudelarvutused nitavad, et 15% Rootsi metsamaalt on vimalik toota lisaks 60 Mm3 puitu aastas, ehkki mitte kohe, sest need metsad tuleb alles rajada, vastav tase saavutataks poole sajandiga. Aastas saab praegustest Rootsi metsadest tavameetoditega varuda 30 Mm3 puitu rohkem.

Metsakasvatusvtete mju metsa ssinikubilansile
Majandamist vib defineerida kui ressurssidega manipuleerimist. Analsides metsast saadavate hvede metsade kossteemi teenuste suurendamiseks rakendatavaid metsakasvatusvtteid, tuleb htlasi vaadelda ka nende vtete mju metsade ssinikubilansile. Phjamaade metsi majandatakse valdavalt hevanuselistena. Raieringi jooksul tehtavad thtsamad metsamajandusvtted, mis mjutavad metsa ssinikuringet ja bilanssi, on lageraie, lageraie-eelne puhastamine alusmetsast, maapinna ettevalmistus uue metsa tekkeks loodusliku klvi teel vi kultiveerimiseks, uue metsa istutamine vi klv, valgustusraie ja harvendusraie. Analsides metsakasvatusvtete mju, otsitakse ka teisi mooduseid, mis ssinikuringet silmas pidades vivad tunduda kll efektiivsed, kuid ei vasta traditsioonilistele arusaamadele meie metsade kasvatamisest ja majandamisest.
Endiste pllumajandusmaade ja ammendatud karjride taasmetsastamine avaldab ssiniku sidumisele positiivset mju, kuna erinevalt lageraiejrgsest metsast ei ole neil aladel lagunevat orgaanilist materjali (metsakdu, varis ja raiejtmed). Mullahingamist (orgaanilise aine lagunemist) kiirendab maapinna ettevalmistus loodusliku uuenemise kaasaaitamiseks. Metsakultuure rajades tuleb arvestada kuuse algse aeglase kasvuga, seega lageraie pikema negatiivse mjuga.

Lageraie ja selle alternatiivid
Vaieldamatult mjutab metsakossteemi kige enam lageraie: muutuvad maastik ja ka elupaigad. Ent kpse metsa puhul on lageraie peamine puiduvarumise viis nii phjala metsades kui ka Eestis. Lageraiete alternatiivina on mitmes riigis ptud rakendada valikraieid ja kasvatada metsa psimetsana. Lageraiete mju saab pehmendada, kasvatades kaherindelisi metsi, jttes seemnepuid, kasutades turberaieid, kasvatades metsas seguliigina rohkem poolvarju taluvaid kvalehtpuid.
Hinnanguliselt on valikraiel ka positiivseid klgi: nii saadakse htlasema ehitusega (aastarngastega) tehniliselt paremate omadustega puitu, kujundatakse kuuse alusmetsast jrelkasvuna uus kuusemets. Soome valikraiete propageerijate vitel silib valikraietel puude jaotus diameetriastmetesse ja pidevalt on vimalik raiuda suuri puid (see on phitegur, mistttu bilansi arvutustes saadakse valikraiete puhul paremaid tulemusi ssiniku sidumisel vrreldes lageraietega). Kesk-Euroopas langetatakse valikraietel protsentides vrdselt puid kigist diameetriastmetest. Kui kavandatakse ulatuslikumaid valikraieid, tuleks ilmselt ka Eestis lhtuda pigem Kesk-Euroopa arusaamadest, kuna siin on vrreldes Soomega parem mullaviljakus.
Eesti metsanduslik kogemus nitab, et lageraied on segametsavndis looduslhedane meetod, imiteerides looduslikest hiringutest tule ja tormi mju. Kuuse teisest rindest mnniku all vib saada heakasvulise kuusiku vaid viljakatel kasvukohtadel. Kuuse loodusliku eeluuenduse silitamine lageraiel tagab harva edu. Tavaliselt hukkuvad lageraielangile jetud kuused kas pua vi liigniiskuse tttu. Kui ala puhastada lageraie eel alusmetsast ja risust, vheneb ldjuhul metsa biomass ja ssiniku sidumine, kiireneb varise lagunemine ja CO2 eraldumine.
Lageraietel allesjetavad seemnepuud ja silikpuud vimaldavad seotud ssinikul pikemalt psida metsa kossteemis. Lageraiete mju analsides on oluline hinnata lageraiejrgset intensiivset 2011raiejtmete ja varise lagunemist ning seda tasakaalustavat uutesse puudesse seotavat ssinikku. Vib eeldada, et prast lageraiet on metsa ssinikubilanss teatud ajavahemiku jooksul (paar aastakmmet) negatiivne, lagunemisel eraldub rohkem, kui seotakse. Suureneb ka CO2 eraldumine mullast, kuna mulla temperatuur tuseb ja mikroorganismide tegevus intensiivistub. Samas peetakse igeks vtta energeetiliselt kasutusele ka kndude puit, kuigi kndude juurimisel hustatakse mulda ja kiireneb mullahingamine. ldjuhul on kndude juurimise positiivne efekt vike, samas on seda ressurssi niteks Soomes praegu kasutatud ainult 1/10 lageraietel. Praegust kndude juurimist energiapuiduks peetakse Soomes vimalikuks suurendada 2,5 korda.

Harvendusraiete mju
Mne seisukoha jrgi peaks harvendusraieid tegema lameetodil, raiudes kogu aeg valitsevaid, see on suuremaid puid: nnda saame jmedama saematerjali, millest valmistatavaid tooteid saab pikemaks ajaks ladustada ning seotud ssinik ei lhe kiiresti atmosfri tagasi, nii nagu paberipuu ja kttepuu korral. Tehes harvendusraiet lameetodil, tegutsetaks siiski looduslikule valikule vastupidises suunas, seetttu vib metsa juurdekasv vheneda ning geneetiline kvaliteet halveneda. Istutatud metsast, eriti puupldudelt saadavat puitu peetakse laiade aastarngaste tttu halvakvaliteediliseks (niteks kuusepuit). Kuna mnnikuid uuendatakse Phjamaades peamiselt klvi teel (looduslikult ja inimese klvatuna), on mnnipuit parema kvaliteediga ja sobib pika elueaga puittoodete valmistamiseks.
Harvendusraietel, eriti esimestel harvendusraietel raveetavat puitu kasutatakse peagi ktte- vi paberipuuna ldjuhul thendab see pigem ssiniku vallandamist ringest. Eesti arusaamade ja tavade jrgi ei saa soovitada harvendusraieid lameetodil, eriti kuusikutes. Ent Eestis on harvendusraiete maht potentsiaalsest vimalikust tunduvalt viksem ja seetttu jb osa energiapuidust kasutamata. Soomes saadakse 40% puitu harvendusraietest. Mudelarvutuste jrgi harvendusraied tervikuna, eriti esimene harvendus, pigem vhendavad metsade ssinikusidumist. Arvestada tuleb metsabioloogilisi baasteadmisi: iga raiutud eluspuu, olenemata raieviisist, vhendab metsa biomassi produktsiooni ja seega ssiniku sidumist.
Raieringi lhendamine keskeani ja korduvad harvendusraied vimaldavad suurendada puistute puiduproduktsiooni hektarilt, s.o. puistust kttesaadavat puidukogust. Puistute harvendamine ei suurenda metsas produtseeritava puidu kogust. Toitainevaestel kasvukohtadel on vimalik produktsiooni suurendada vetamise teel.
Kui lhtuda kitsamalt ssiniku sidumisest ja samas arvestada nii saadava puidu mahtu kui ka puidu pikaajalist kasutust, siis peaks raiering olema pikem ja harvendusraiet tuleks teha hiljem, langetades eelkige suuri puid. Kuusepuitu tuleks tselluloosi tootmise asemel kasutada kttepuuna ning kuuse ja lehtpuude asemel kasvatada rohkem mndi.
Metsakossteemi on seotud seda enam ssinikku, mida vanem on mets, mida vhem on tehtud harvendusraieid ja mida rohkem on vetatud lmmastikuga. Sama kehtib CO2 bilansi kohta, eriti kiiresti suureneb metsas seotud CO2 hulk umbes 50 aasta vanuseni, jdes seejrel suhteliselt stabiilseks ka harvendusraie eri variantide korral.

Ssinikuringe ja kliimamuutuste mudelid
Boreaalsete metsade kohta on koostatud hulk puude ja puistute kasvu kirjeldavaid mudeleid, mis vimaldavad kirjeldada metsa ssinikuringet ning ssteemi seotavate ja sealt eralduvate gaaside, sh. CO2 koguseid. Niteks Ida-Soome likoolis kasutatav SIMA mudel vimaldab imiteerida he- ja mitmeliigiliste puistute suktsessiooni, puude uuenemist, kasvu ja suremist. Arvesse vetakse metsamajandusvtete mju kasvule, sealhulgas metsaraiete mju. htlasi peetakse silmas temperatuuri, valguse, niiskuse ja mulla lmmastikusisalduse mju. Mudelis kasvatatakse puid hekaupa, puude suremisel vi raiel tekkivad thimikud tidetakse naaberpuude kasvamise vi uute puude tekkega.
SIMA mudeli alusel imiteeritakse metsade (puistu) biomassi produktsiooni. Suurendades CO2 kontsentratsiooni hus vahemikus 350650 ppm, suureneb puude diameetri juurdekasv keskealistes ja vanemates puistutes paarkmmend protsenti, noorendike juurdekasv kiireneb vhem. Seega: CO2 kontsentratsiooni tus atmosfris kiirendab puude kasvu ja suurendab ssiniku akumuleerimist puude biomassis, aga mitte piiramatult. Mnedes vanemates taimede, sealhulgas puude fsioloogiat ja kliimamuutusi 19ksitlevates ldistustes leidub viteid, et CO2 kontsentratsiooni kahekordne tus vimaldab samavrra intensiivistada taimede kasvu. Ndisaegsed uuringud, nii kliimakambrite kui ka avatud atmosfriga katsete phjal tehtud, seda ei kinnita. Tuleb arvestada, et kliimamuutuste korral jb valguse, see thendab ssteemi tuleva energia hulk samaks. Eesti oludes on kige selgemini vljenduv kliimamuutus kevade pikenemine ja soojenemine. Samas dendroklimatoloogilistest uuringutest teadaolev talviste miinimumtemperatuuride limiteeriv mju puude, eriti okaspuude kasvule, jb samaks. Prognooside jrgi ei muutu talvised miinimumtemperatuurid ka kliima ldise soojenemise korral Eestis kuigi palju.

CO2 osakaalust mullas, varises ja puudes
Keskmise viljakusega Soome metsas saavutab CO2 sidumine puudes maksimumi umbes 30-aastases metsas, olles 1500 g CO2/m2 aastas. Varisesse minev CO2 kogus saavutab maksimumi keskealises metsas: umbes 1000 g CO2/m2 aastas; metsa vanuse suurenedes jb see kogus suhteliselt stabiilseks vi vheneb aeglaselt.
Tuleb arvestada, et puude seotavast CO2-st jb puudesse vanemas eas biomassina ks neljandik, kolm neljandikku lheb varisesse ja seal osalt mulda, osalt orgaanilise aine lagunemisel atmosfri tagasi. Nooremas eas on puude biomassis seotud CO2 osakaal kogu lbittatud gaasimassist suurem. Kui 100-aastane mets on talletanud 100 kg CO2/m2, siis puude tagavaras on sellest alles 40 kg/m2 ja sellele vastab 500 m3 puitu hektari kohta. Mulla huumus eraldab aastas ruutmeetri kohta 1,2 kg CO2 juhul, kui huumust on niteks 100 tonni hektari kohta.
Kui mets hakkab prast lageraiet kasvama, hakkab eelmise metsaga seotud huumus kiiresti kahanema, vhenedes niteks 60 tonnilt hektaril paari tonnini 50-aastases metsas, umbes selleks ajaks on uus mets tekitanud uue huumuse (uue metsa abil seotud ssinik) ja mets saavutab eelmise metsa mullahuumuse (seotud ssiniku) koguse. Metsamullas prast lageraiet seotud ssinik on madalseisus umbes 25 aastat prast lageraiet, olles umbes kolmandiku vrra viksem kui lageraie ajal. See nide vastab Soome mustika metsakasvukohatbi mnniku arengumudelile.
Prast lageraiet hakkab uue plvkonna puude biomass algul kasvama aeglaselt. Puude biomassis akumuleeritud ssiniku kogus letab huumuses seotud ssiniku kogus paarikmneaastases metsas. Saja-aastases mineraalmaal kasvavas metsas on puudes 2,5 korda rohkem ssinikku kui huumuses.

Mil moel oleneb puistute CO2 sidumise vime vanusest?
Kogu metsa kossteemis hakkab prast lageraiet CO2 emissioon algul aeglaselt vhenema, prast 30 aasta vanust suureneb kiiresti ja saavutab htlase seisu 100-aastases metsas. CO2 sidumine puudes algab nullist ja on maksimaalne noores kuni keskealises metsas.
Kirjanduses leiduvate mtmisandmete phjal on aastane metsakossteemi CO2-vahetus atmosfriga positiivne (sidumine on lekaalus) umbes saja aastani. Suurimaid CO2 sidumise arvnitajaid on saadud puuistandikel phineva metsanduse korral: kuni 600 g ssinikku ruutmeetri kohta aastas. Esimestel lageraiejrgsetel aastatel vib CO2 eraldumine olla lekaalus, sest raiejtmed ja kdu lagunevad ning kasvu alustavad puud on veel vikesed. Puude vhest kasvu vib esimestel raiejrgsetel aastatel kompenseerida CO2 sidumine rohtses taimkattes, samuti avaldab mju psarinde rohkus. Puudesse seotava ssiniku ja mullast eralduva ssiniku suhtarv on maksimaalne umbes 30-aastases metsas, sidumine puudesse letab siis emissiooni mullast 2,5 korda.
Mida pikem raiering ja vhem harvendusraieid, seda viksem on puidu pletamisel metsa pinnahiku kohta tulev ssiniku eraldumise bilanss. Raieringi lhendamine ja harvendusraied vimaldavad suurendada metsa pinnahikult saadava ssiniku kogust. Kuid mida pikem on raiering ja suurema tagavaraga mets (rohkem kossteemis seotud ssinikku), seda viksem on CO2 emissioon plemisel saadava energiahiku kohta. Noore metsa raie thendab suuremat koguemissiooni (varise ja kdu lagunemine prast lageraiet, metsandustde CO2 kulu) puidust saadava energiahiku kohta. Samas tuleb arvestada, et ks metsandusse paigutatav energiahik annab puitu varudes ja kasutades tagasi 10 hikut energiat.
Et saada fossiilsest kivisest 1 MWh energiat, eraldub 341 kg CO2. Lhikese raieringiga kasvatatud puidu pletamisel on CO2 koguheide energiahiku kohta isegi suurem, pika raieringi korral viksem ja emissiooni aitab vhendada ka vetamine. Seejuures on oluline arvestada, et kivise pletamisel eralduv ssinik tuleb ringlusse juurde. Biomassi kasvatamisel looduslikes protsessides kossteemist eralduv ja biomassi pletamisel eralduv CO2 on kossteemis taasseotav. Eeltoodud seosed kehtivad tavametsanduse kohta ja lhike raiering thendab antud juhul keskealise metsa raiet siis, kui saabub puistu mahuline kpsus.

Eesti eriprad
Analsides Soomes ja Rootsis tehtud jreldusi globaalse soojenemise mjude ja ssinikuringe kohta, tuleb arvestada 2011Eesti tingimuste erinevusi. Eesti on tselluloosipuitu eksportiv maa. Eestis puudub suuremahuline tselluloositstus. Soome ja Rootsi taastuvas energias on thtsal kohal must leelis, mis tekib puidu ttlemisel tselluloosiks. Eestis jb praegu enamik harvendusraiete potentsiaalist taastuvenergia ressursina kasutamata. Pooled Eesti metsadest kasvavad endistel pllumaadel, need on esimese plvkonna puistud, mille tootlikkus on keskkonna ja tarbepuidu seisukohalt vike. Nende metsade raieringi vib lhendada puistute mahulisele kpsusele, et suurendada metsade biomassi produktsiooni. Eestis ei saa enamiku metsade kasvukohatpide puiduproduktsiooni suurendada vetamise teel niisama efektiivselt kui Soome ja Kesk- kuni Phja-Rootsi metsades. Eestis oleks vimalik tunduvalt suurendada varutava energiapuidu mahtu, lhtudes meie metsade vanuselisest koosseisust ja esimese plvkonna puistute osakaalust.
Eestis on tarvis analsida erisuguste kliimamuutuste ja metsandustegevuste stsenaariume. Tuleks koostada Eesti metsadele, kliimale ja mullastikule vastavad mudelid, mis aitavad teha igeid metsapoliitilisi otsuseid. Otstarbekas oleks teha samalaadne uuring nagu Rootsi projekt Tuleviku mets, mis analsib vimalusi toota 15% metsa- ja/vi pllumaast ilma piiranguteta biomassi. Eesti vajab metsa- ja pllumaa kasutuse tasakaalustatud tulevikustsenaariumi.
Puidu kui taastuva energiaressursi tarvituse mahu mrab selle konoomiline tasuvus, puiduturu hinnad, eksporditurgude (hakkpuidu) laienemine ja tselluloositstuse areng maailma eri piirkondades. ldise prognoosi jrgi laienevad Eesti jaoks energiapuidu turuvimalused ja vheneb tselluloosipuidu turg.

Ideaal on suurendada metsa kossteemis seotud ssiniku kogust vi hoida see samal tasemel
Analsides kliimamuutuste mju metsale ja otsides parimaid lahendusi, mjutamaks metsi metsakasvatusvtetega, tuleb arvestada paljusid tahke. Sihiks ei tasu seada ksnes thusamat ssiniku sidumist metsa puidulises osas ja mullas. Arvestada tuleb ssiniku ringet (sidumist ja eraldumist) metsa arengu eri etappidel ja metsandustde energeetilist hinda. Ideaal on suurendada metsa kossteemis seotud ssiniku kogust vi hoida see vhemalt samal tasemel, vedades sealt maksimaalselt puitu energeetiliseks tarbeks ra.
Kui pidada silmas paljusid metsa ssinikuringega seotud klgi ja ldistada eri analside tulemusi, tuleks puistu optimaalset raieringi mrates vtta aluseks klassikaline puistu mahuline kpsus. See on vanus, mil metsa jooksev juurdekasv muutub viksemaks puistu keskmisest juurdekasvust. Seda perioodi vib pikendada, kui soovime suurendada ssinikuvaru mullas ja kasvatada jmedaid sortimente, mille eluiga tarvitatava puiduna on pikem. Raieringi lplikul mramisel tuleb arvestada keskkonnakaitselisi suunitlusi. Tuleb tagada metsa kui kossteemi kestlikkus ja samas optimeerida taastuva energiakandja puidu varumine nii, et metsandustegevuse kigus toodaks fossiilseid ktuseid pletades ringesse juurde vimalikult vhe uut ssinikku.

Tnan kolleeg Kalle Karolest nuannete eest!



Hardi Tullus, EM metsakasvatuse professor

Loe kommentaare (1)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet