Soomes on üle 300 000 jahimehe ja see arv on riigi elanike arvuga võrreldes protsentuaalselt üks suurimaid Euroopas. Maaomanikud moodustavad jahipiirkonna ühe territoriaalse üksuse (küla, vald) piires. Seltsid rendivad jahipidamiseks maa eramaaomanikelt. Jahimaad võib rentida ka riik või teised maaomanikud (ülikoolid, ühistud vms.). Kõigil jahiseltsi liikmetel on õigus jahti pidada kogu seltsi alal. Kui keegi selle piirkonna maaomanikest pole jahimees või ei soovi jahti pidada, võib ta oma maa anda rendile näiteks sellelesamale seltsile. Jahiseltsil on õigus rentida jahiõigust edasi maata jahimeestele. Maaomanikul on õigus korraldada jahti omal maal.
Soome jahindus põhineb pikkadel traditsioonidel. Need teemad, mille üle Eestis endiselt vaieldakse, on seal ammu lahendatud: maaomanikul on õigus valida, kes tema maal jahti peab. Tavaliselt teeb ta seda ise või on see reguleeritud lepingutega. Ulukikahjustuste hindamise ja kompenseerimisega tegeleb riik vastavalt seadusele. Maaomanikul on kohustus püüda kahju tekkimist ennetada või piirata. Kompensatsiooni saab vaid hirvlaste (põder, valgesaba-hirv, kabehirv, metskits jt.) ja suurulukite (hunt, ilves, karu jt.) tekitatud kahjustuste korral. Kompensatsiooni makstakse kahjustatud vara õiglases väärtuses. Metsakahjustustest peab maaomanik teavitama vastutavat ametkonda. Pärast kahjustuse suuruse hindamist on võimalik esitada hüvitamistaotlus. Kompensatsiooniraha tuleb peamiselt jahilubade müügist.