24 aastane eurojaapani lehis Söe arboreetumis.

Euroopas ja Põhja-Ameerikas on eurojaapani lehist kasvatatud juba sadakond aastat. Eestis on selle liigi vanimad puud üle poole sajandi vanused. Nad on olnud hämmastavalt kiirekasvulised. Artikkel valgustab selle põneva puuliigi uurimist ja kasvatamist.

HÜBRIIDLEHIST KIRJELDATI TEADUSLIKULT ESIMEST KORDA 1917. AASTAL
Eurojaapani lehist on eestikeelses dendroloogiakirjanduses nimetatud ka värdlehiseks või hübriidlehiseks. Maailmas on ta tuntud järgmiste nimetuste all: Larix x marschlinsii Coaz (1917). syn. Larix x henryana Rehder (1919); Larix x eurolepis A. Henry (1919) nom. illeg., L. x hybrida Farqhar ex Rehder (1917).Ingliskeelses erialakirjanduses on ta kas Dunkeld larch või hybrid larch. Tegemist on puuga, mis on kasvatatud euroopa lehise õietolmuga tolmeldatud jaapani lehise käbialges (emasõisikus) arenenud seemnest.

Seda hübriidset puuliiki kirjeldas esimest korda 1917. aastal Shveitsi metsateadlane Johann Wilhelm Fortunat Coaz Zürichis ilmunud ajakirjas Forstwesen. Shveitsi toodi jaapani lehise seemned 1879. aastal. 1882. aastal istutati neist võrsunud taimedest kolm istikut Tsarnerholzi arboreetumisse Marschlinsi lossi lähedal. 1901. aastal korjati neilt puudelt omakorda esimesed seemned, millest arenenud seemikud istutati jällegi Marschlinsi lossi lähedale. Üsna pea selgus, et puud olid sirgunud erakordse kiirusega. Rekordpuu kõrgus oli 15 aasta vanusena 21 meetrit ja rinnasdiameeter 28 sentimeetrit. Coaz tuli järeldusele, et need puud ei olnud jaapani lehised, vaid euroopa ja jaapani lehise vahelised hübriidid (mitte siberi ja jaapani lehise vahelised hübriidid, nagu mõnes kirjandusallikas väidetud). Teadlane andis hübriidlehisele ladinakeelseks nimeks Larix x Marschlinsi.
Shotimaale tõi euroopa lehise taimed 1738. a. Tirooli mägedest William Menzies. Jaapani lehise seemned tõi Jaapanist Henry Veitch 1885. aastal. Paari aasta pärast kasvas Dunkeldi metsas 14 jaapani lehist. Esimene jaapani lehis, mis andis hübriidseid seemneid Suurbritannias, oli noor puu, mis kasvas kahe euroopa lehise vahel Pertshire’i lähistel. 1900. aastal korjatud seemnetest kasvanud istikud istutati 1904. aastal Dunkeldi lähedale Inverisse. Henry Veitch ristis ebatavaliselt kiiresti kasvava hübriidse puuliigi Larix x eurolepis’eks.
Uudne, erakordselt kiiresti kasvav okaspuu äratas dendroloogide seas kohe suurt huvi.

KASVU ISEÄRASUSTE SELETUSED LÄHTUVAD MENDELI SEADUSTEST
Milles seisneb eurojaapani lehise kiire kasvu põhjus? Mendeli seaduste järgi on tegemist heteroosiga. Heteroos tähendab hübriidi üleolekut oma vanematest ühe või mitme tunnuse poolest. Antud juhul on euroopa lehise kiire kasv ja sirge tüvi ning jaapani lehise kiire kasv ja immuunsus lehisevähi vastu andnud kombinatsiooni, millele ei ole võrdset ühelgi meie oludes kasvaval okaspuul.
Eestis kasvavatel lehiseliikidel algab juurdekasv mai lõpus või juuni alguses. Siberi ja vene lehisel kestab kasvuperiood augustikuu lõpuni, seega 75–80 päeva. Euroopa ja kuriili lehisel vältab see kauem, 105–110 päeva, ja jätkub septembri esimese pooleni. Kuid jaapani ja eurojaapani lehisel kestab kasvuperiood tervelt 110–120 päeva: septembri lõpuni. Pika kasvuperioodi tõttu leidub eurojaapani lehisel esimestel aastatel varakülmakahjustusi, ent järgmisel kevadel moodustab puuke uue ladva. Varakülma mõjutust võib märgata vanemate puude alumises osas, kuid enamasti jääb see kõverus kännu sisse. Hilisemas eas varakülma oht kaob. Oluline on eurojaapani lehise haiguskindlus lehisevähi suhtes. See omadus on ülitähtis, sest lehised, mida meil on lubatud ametlikult kasvatada – siberi ja euroopa lehis – nakatuvad sellesse tõppe tihti juba nooruses. Eestis on lehisevähk tavaline ja seetõttu on hukkunud väga palju esialgu hästi kasvanud kultuure. Haiguse levikut soodustab meie oludele ebasobivast piirkonnast saadud seemnetest kasvatatud istutusmaterjal, samuti valesti valitud kasvukoht.
Hübriidsete taimede tütarpõlvkonna ehk filiaalgeneratsiooni taimi tähistatakse kokkuleppeliselt: esimene põlvkond F1, teine põlvkond F2 jne. Kui korjata seemet esimese põlvkonna hübriidilt (seeme on seega F2), siis Mendeli teise seaduse järgi toimub lahknemine. Järglased peaksid olema 25% ühe vanema ja 25% teise vanema sarnased. Heteroos peaks säilima 50% järglastes. Praktiliselt on aga selgunud, et eurojaapani lehiste järglastel säilib heteroos isegi kuni 75%. Esimese põlvkonna hübriididest kasvanud puude seemned on seega kõlblikud uute metsakultuuride rajamiseks. Sellel on suur praktiline tähtsus: kiiresti kasvavaid seemikuid saab eristada juba esimestel kasvuaastatel. Kolmandas põlvkonnas on kiire kasv säilinud vaid vähestel isenditel. Teise põlvkonna järglastelt korjatud seemnetest (F3) ei ole enam loota kiirekasvulisi isendeid. Puude kasv on märgatavalt halvem. Eurojaapani lehise haabitus meenutab jaapani lehise oma. Noored võrsed on kollakad, punaka varjundiga, paljad või nõrgalt karvased. Okkad on kuni 4 cm pikad ja kuni 1,5 mm laiad, kahe sinaka õhulõheribaga mõlemal küljel. Emasõisikud on rohekas- või roosakaspunakad. Käbid on valminult helepruunid. Seemnesoomused hoiduvad üksteise ligi, ülemine serv tagasi pöördunud.
Eurojaapani lehis õitseb hiljem kui euroopa oma, kuid varem kui jaapani lehis. Käbikandvus algab varakult, juba 7–8-aastaselt. Käbid on kujult munajad, pikkus kuni 3,5 cm, läbimõõt 2,5 cm. Seemned käbides valmivad oktoobris. Eestis Söe arboreetumis hakkavad seemned varisema oktoobris, viimased aga alles järgmisel kevadel. Tuhande seemne mass kõigub üsna suurtes piirides ja võib olla kirjanduse andmetel 3,5–7,7 grammi. Täisteralisus on aastati samadel puudel väga erinev, olenedes eeskätt õitsemisaegsest ilmastikust. Negatiivselt mõjuvad tugevad sademed, öökülmad ja ka sobimatu tuulesuund tolmlemise ajal. Kanada National Tree Seed Centre’i kataloogis on viie eurojaapani lehise seemnepartii täisteralisus 5,5–36,5 protsenti. Söe arboreetumis oli 2000. aasta sügisel F2-käbidest kogutud seemnete täisteralisus 70% (käbid korjati alumistelt okstelt). Paljudes riikides, kus on rajatud eurojaapani lehise seemlad, korjatakse, puhastatakse ja töödeldakse seemned niimoodi, et kallihinnalise seemnepartii elujõuliste seemnete hulk on ligikaudu 70%.

EESTIS ON KASVATAMISE KOGEMUSI SÖE ARBOREETUMIST JA JÄRVSELJALT
Et värdlehisele sobivad hästi ka Eesti olud, on ammu teada. Laialdasemat kasvatamist on takistanud peamiselt seemnete nappus. Eestis ei ole veel eurojaapani lehise seemlaid, kuid eeldused neid rajada on suurepärase geneetilise materjali tõttu olemas. Pean siin silmas Loodi Püstmäel kasvavaid vägevaid euroopa lehiseid ja Sangaste lossi pargi jaapani lehiseid. Sealt varutud materjaliga saaks rajada seemla, mis annaks garanteeritud kvaliteediga eurojaapani lehiseid. Eurojaapani lehist kasvatades tuleks kindlasti arvestada, et see puu vajab head mulda ega talu liigniiskust. Väheviljakatel liivmuldadel pole seda hübriidset okaspuud mõtet kultiveerida. Kuid endistel põllumaadel, Lõuna-Eesti kruusastel kuplitel ja Põhja-Eesti küllaldase tüsedusega rähkmuldadel kasvab eurojaapani lehis hästi.
Eestis on põhjalikumaid eurojaapani lehise kasvatamise kogemusi saadud Söe arboreetumist Jõgevamaal ja Järvselja õppemetskonnast Tartumaal. Söe arboreetumis, mis asub Jõgevamaal Pikknurme metskonnas, kasvab kolm rühma eurojaapani lehiseid. Esimene rühm kasvab eraldusel nr. 24. F1-seemned on pärit Taanist. 2002. aasta sügisel olid puud 26 aasta vanused. Nende keskmine kõrgus on 19,2 m, keskmine rinnasdiameeter 34 cm, keskmine tüvemaht 0,92 tm. Suurima puu kõrgus on 19,6 m, jämedaim rinnasdiameeter 37 cm ja suurim puu mass 1,22 tm. Teine lehiste rühm kasvab arboreetumi eraldusel nr. 87. Seemned on pärit Saksamaalt. Puud olid 2001. aastal 23-aasta vanused. Keskmised mõõteandmed: kõrgus 19,5 m, rinnasdiameeter 27,2 cm, tüve maht 0,57 tm. Suurima puu kõrgus oli 20,6 m, jämedaim rinnasdiameeter 34 cm, suurim puu mass 0,88 tm. mas eurojaapani lehiste rühm sirgub arboreetumi eraldusel nr. 94. Seemned saadi Saksamaalt. Puud olid 2001. aastal 23 aasta vanused. Keskmine kõrgus oli 17,2 m, keskmine rinnasdiameeter 28,3 cm, keskmine tüvemaht 0,57 tm. Suurima puu kõrgus oli 18,2 m, jämedaim rinnasdiameeter 36 cm, suurim puu mass 0,88 tm. Nagu eeltoodud andmetest nähtub, võib eurojaapani lehistelt juba 26 aastaga saada sellise toogi, mida kuusk või mänd suudavad heal juhul Ia boniteedis 70–80 aastaga! Metsateadlase Harri Pavese varem koostatud euroopa lehise kasvukäigutabeli järgi peaks näiteks 25-aastase puistu keskmine kõrgus olema vaid 11,7 m ja rinnasdiameeter 14,1 cm. Seega on tegelikkus tunduvalt ületanud lootused. Ei saa mainimata jätta, et kümne aasta vältel tehti Söe arboreetumis ilmavaatlusi. Näiteks 1978. aasta 31. detsembril mõõdeti seal 41,8 külmakraadi! 1980. aasta veebruaris fikseeriti –31,2 °C. 1987. aasta jaanuaris oli temperatuur seitsmel ööl alla –32 °C. Hiliskülmi on mais ja juunis olnud igal aastal. Kuumarekord oli 1992. aasta augustis: +35 °C. Ent eurojaapani lehised on kõik need ilmastikukatsumused kenasti üle elanud.
Järvselja eurojaapani lehiste kasvatamise kogemustest annab hea ülevaate Heino Kasesalu artikkel kogumikus “Metsanduslikud uurimused XXXI”. Järvseljal kasvavad Eesti vanimad eurojaapani lehised. Mõõtmiste põhjal on eurojaapani lehise puistud osutunud tootlikumaks kui teised lehisepuistud Järvseljal. Istutusmaterjal kasvatati kohapealt varutud teise põlvkonna hübriidsetest seemnetest (F2). Nii on 52-aastase eurojaapani lehise puistu kõrgeimad puud üle 36-meetrised. Jämedaimate tüvede rinnasdiameeter on üle 54 cm. 39-aastase puistu keskmine kõrgus on 23,7 m, keskmine rinnasdiameeter 36,4 cm. Järvselja eurojaapani lehised ei ole pika perioo di jooksul haigestunud lehisevähki ning on sihvaka sirge tüvega.
Kiirekasvulised puistud ja kallist seemet pakkuvad seemlad tõotavad suurt kasu. Eurojaapani lehise puit ei erine millegi poolest jaapani lehise puidust, mida peetakse üheks paremaks lehiste hulgas. Värvuselt on maltspuit kollakas, lülipuit punaka varjundiga pruun. Puit on ilmastikuoludele eriti vastupidav ja kõva, ei vaja keemilist töötlemist ning on hööveldatuna ilus läikiv. Nüüdisaegsetes vaakumkuivatistes kuivatatud puit ei pragune ega kaardu ja seda saab kasutada mitmesugusel otstarbel. Puidust saadakse ka tselluloosi ning tehakse spooni ja parketti, mis on eriti hinnatud. Puidu turuhind on kõrge. Saematerjali hind on võrreldes kuusest või männist tehtud toodetega vähemalt 2–2,5 korda kallim. Niisiis võib eurojaapani lehisest kiiresti tulu saada. Kui neid istutada hektarile näiteks tuhat ja arvata maha looduslik kadu, siis võime 25–30 aastaga saada puistu, mille tagavara on vähemalt 500 tihumeetrit! Kuid suurt tulu võib saada ka eurojaapani lehise seemnete varumisest ja müügist. Teise põlvkonna F2-seemnete hind on nende defitsiitsuse tõttu olnud kogu aeg väga kõrge. Probleeme tekitab see, et lehised ei kanna käbisid igal aastal. Näiteks aastatel 2001, 2002 ja 2003 polnud Eestis ja enamikus Euroopa maades ühelgi lehiseliigil käbisid. Kui euroopa lehise õietolmu on võimalik koguda ja säilitada, siis jaapani lehise emasõisikud peavad mõistagi valmima puudel. Rikkalikud seemneaastad korduvad enamasti 3–5 aasta järel, kuid mõnel sellisel aastal ei pruugi euroopa ja jaapani lehis õitseda ühel ajal. Üks väljapääse võiks olla kunstlik tolmeldamine. Kuid seda on keeruline teha.
Veel üks võimalus oleks paljundada eurojaapani lehist vegetatiivselt. Nõnda saab paljundada vaid parematelt puudelt pärit materjali. 1970. aastate lõpus hakati eurojaapani lehise pistikute kasvatamist tõhusalt uurima Suurbritannias. Nii talviseid kui ka suviseid pistikuid soovitatakse võtta kolmeaastastelt istikutelt, mis on kasvatatud F1- või F2-seemnetest. Pistikuid kasvatades ei tarvitse kasutada kasvuregulaatoreid ega ole mõtet ka substraati soojendada. Kõige paremini juurduvad pistikud kunstudu oludes. Inglismaa taimlas Forest Enterprise Delamire Nursey (metsandusettevõte Delamire taimla) kas va tatakse aastas üle 0,5 miljoni eurojaapani lehise pistiku. Sealsete spetsialistide kinnitusel tehakse seda võrdlemisi lihtsa tehnikaga. Eestis pole eurojaapani lehise pistikuid senini kasvatatud. Kuid see on täiesti võimalik ja arvatavasti ka majanduslikult tasuv. Ühtlasi on teisi vegetatiivse paljundamise meetodeid. Aga need on kallimad.

MUU MAAILMA KOGEMUSED ON PALJULUBAVAD
Eurojaapani lehis edeneb hästi samades kliimaoludes, kus kasvab euroopa lehis. Briti saartel on eurojaapani lehist kasvatatud nii riigi- kui ka erametsades: 1955. aastal kokku 2450 hektaril. Praegu peetakse Suurbritannias eurojaapani lehist kõikjal tavaliseks ja väga kiirekasvuliseks puuliigiks, mis annab suurepärast puitu. Taanis ja Lõuna-Rootsis on eurojaapani lehis kuulutatud kõige tootlikumaks okaspuuks. Väga hästi kasvavad eurojaapani lehised ka Lõuna-Soomes, Saksamaal, Prantsusmaal ja mujalgi.
Nüüd, kus eurojaapani lehist on kasvatatud juba üle saja aasta, on asutud kogemusi laialdaselt üldistama. Nii osalesid Austria, Belgia, Tshehhi, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Iiri ja Rootsi metsanduse uurimise instituudid ning kolm Euroopa metsatöötlusettevõtet aastatel 1998–2002 ühises FAIR-i projektis. See käsitles euroopa ja jaapani lehise ning nende hübriidi kasvatamist. Uuriti nende liikide puidutehnoloogiat, metsakultuuride rajamist, geneetikat, aretust ja hulgipaljundust. Tulemusi tutvustati Austraalias Brisbane’is 2000. aastal peetud sümpoosionil. Võrrelnud Saksamaa, Prantsusmaa ja Austria katsekultuure, saadi üldistatud tulemus, et eurojaapani lehise puistute toodang on kuni 140% suurem euroopa või jaapani lehise omadest.
USA-s ja Kanadas on eurojaapani lehise kasvatamine võetud riiklikku programmi, kuna teatud piirkondades on selle hübriidse puuliigi eelised võrreldes kohalike puuliikide toodanguga tunduvalt suuremad. Ettenähtud raiering planeeritakse 20–25 aastale. Eriti suuremahulisi töid on tehtud Suure Järvistu piirkonnas.
Nii Euroopas kui ka Põhja-Ameerikas on tähelepanu pööratud olulisele küsimusele: kuidas kaitsta metsakultuuri ulukikahjustuste eest? Väga tõhus meetod on pritsida taimi Plantskydd’i pulberkontsentraadist valmistatud vesilahusega: see hoiab ulukeid eemal kuni kuus kuud. Aastas tuleks istikuid töödelda kaks korda. Lihtsaim kaitsevõte on järgmine. Iga taime juurde pannakse kepp, millele kinnitatakse tühi plastpudel, nii et tuul saaks seda liigutada. Metskitsed ja teised ulukid hoiduvad sellest paigast eemale.
Kahjuks pole Eestis praegu kehtivate eeskirjade järgi lubatud eurojaapani lehist kasvatada. Enam-vähem samasuguste kliimaoludega Soomes, Rootsis ja Norras võib neid puid metsakultuuridena kasvatada. Kas poleks meilgi aeg ajaga sammu pidada ja sellele tänuväärsele puuliigile senisest suuremat tähelepanu pöörata ning seda laiemalt kasvatada?