Milliseid töid teevad nüüdsel ajal metskonnas töölised? Missugused on oma tööjõu kasutamise eelised ja puudused? Need teemad on vaatluse all RMK Ilumetsa metskonna näitel. Kirjutis tugineb tänavu metsaülemate üldkogul esitatud ettekandele.

METSKONNA TÖÖLISTE ARV ON AASTAIL 1999–2005 PIDEVALT VÄHENENUD Kõigepealt sellest, kuidas on aastatega muutunud tööliste arv ja koosseis. Metskonna tööliste hulka olen arvanud metsurid, raietöölised, töölised ja traktoristid. RMK loomisest saadik on tööliste arv Ilumetsa metskonnas, nii nagu muudeski RMK metskondades, pidevalt vähenenud. Näiteks RMK Kagu-regioonis on tööliste arv kuue aasta jooksul vähenenud 339-lt 175-ni, s.o. peaaegu poole võrra.

Selle kiire kahanemise üks põhjusi on olnud see, et vahepeal ei lubatud metskondadesse töölisi juurde palgata: RMK-s leiti, et odavam on kasutada sisseostetud teenustööd. Teine põhjus: seda rasket tööd teha tahtvaid inimesi jääb üha vähemaks. Praegusel ajal on metskonda uut raietöölist tõesti raske leida. Ilumetsa metskonnas on tööliste arv vähenenud samamoodi kui Kagu-regiooni oma. Kahekümne viiest töölisest 1999. aasta algul oli tänavu aasta alguseks järel kolmteist. Kõige rohkem töölisi oli Kaguregioonis tänavu aasta algul järel Taheva ja Räpina metskonnas – 17. Valga ja Aakre metskonnas oli neid 15, järgnes Ilumetsa metskond 13 töölisega. Kõige vähem töölisi on Tartu metskonnas: vaid üks. Ilumetsa metskonnas ei tulnud käsitletud kuue aasta jooksul koondada ühtegi töölist. Ent nende arv vähenes n.-ö. loomulikul teel: vanaduspensionile jäi kaks, invaliidsuse tõttu lahkus neli, kutsehaiguse tõttu jäi kõrvale kaks, omal soovil läks ära kolm ning surma tõttu üks tööline. Praeguse seisuga on metskonna kolmeteistkümnest töölisest kaks traktoristid ja üksteist raietöölised. Tööliste vanuseline struktuur ja tööstaaþ on järgmised: traktoristid on 30 ja 52 aastat vanad, ühel tööstaaþi 12 ja teisel oma 9 aastat. Raietööliste keskmine vanus on 44 aastat. Vanim raietööline on 58-aastane ja noorim 33. Raietööliste keskmine tööstaaþ metskonnas on 7 aastat. Kõige pikema staaþiga tööline on metskonnas töötanud 14 aastat, kõige väiksemaga 3 kuud. Juurde on aastail 1999–2005 võetud neli raietöölist.

RAIETÖÖLISTE HOOLE ALL ON RAIED JA METSAKASVATUSTÖÖD
Arvandmed on toodud 2004. aasta põhjal. Metsakasvatustöid tehti järgmiselt: metsakülvi 11 ha (oma töölised tegid 100% kogu töödemahust), metsaistutust 43 ha (90% tööde mahust; 5 ha tehti talguliste abil), kultuure hooldati 306 ha (100% tööde mahust), kultuure täiendati 68 ha (100% tööde mahust), noorendikke hooldati 197 ha (100% tööde mahust, puid laasiti 10 ha (tööde mahust 100%). Oma tööliste tehtud raietööde maht: harvendusraieid 4954 tm (84,9% kogu metskonna harvendusraietest), uuendusraieid 998 tm (4,6% metskonna uuendusraietest), mitmesuguseid muid raieid 674 tm (94,5% metskonna muudest raietest), mittelikviidseid harvendusraieid 95 ha (100% metskonna vastavate raiete mahust). Peale selle osalesid raietöölised 2004. aastal metsakaitsetöödel, koristasid prügi, valmistasid ette raielanke, puhastasid teeääri ja -trasse võsast. Nüüd annan ülevaate traktoristide töödest. Üks traktor töötab koos Noka tõstukiga, mis on pärit 1995. aastast ja teine 2001. aasta Farmi-käruga. 2004. aastal tehti traktoritega järgmisi töid: kokkuvedu harvendusraietel 4018 tm (69% metskonna harvendusraiete kokkuveost), kokkuvedu uuendusraietel 2497 tm (11%), kokkuvedu muudel raietel 344 tm (51%). Kokkuveo maht oma traktoritega oli 2004. aastal 6859 tihumeetrit. Maapinda valmistati samal aastal ette 32 ha (42% maapinna ettevalmistamise mahust), looduslikule uuendusele aidati kaasa 12 ha (67% metskonna vastavate tööde mahust). Peale selle tallasid traktorid 2004. aastal teid ja niitsid teeääri. Ilumetsa metskonnas on kokku 132 km metsateid. Kõiki teeääri niideti suve jooksul kaks korda. Sellele kulus ühel traktoril ühtekokku peaaegu kaks kuud. Kuna oma traktorid on võrdlemisi vanad, siis olid nad üsna palju remondis. Kui traktorid olnuks uued, oleks nende tööpanus olnud kindlasti suurem.

KROONI Milline oli oma tööjõu osatähtsus metskonnas töödes? Metsamaterjali tootmises oli metskonna tööliste tehtud tööde osakaal 33%. Kui metsakasvatustöödele tehtud kulutused ilma metsaparandustöödeta olid metskonnas mullu 1 016 023 krooni, siis metskonna tööliste tehtu hõlmas sellest 845 585 krooni ehk 83% metskonna metsakasvatustööde mahust. Kogu metskonna töödemahust hõlmas oma tööliste tehtu 43%. Tööliste palgad olid üsna erinevad. See tulenes erisugusest tööviljakusest, mis oleneb töömeeste individuaalsetest võimetest, tahtest ja huvist tööd teha. 2004. aastal oli raietöölise kõige madalam keskmine palk Ilumetsa metskonnas 3828 krooni. Selle peamine põhjus oli haiguspäevade suur hulk. Kõige kõrgem keskmine palk oli 9287 krooni. Üheteistkümne raietöölise keskmiseks brutopalgaks kujunes möödunud aastal 6258 krooni. Kui siit tulumaks maha arvestada, sai raietööline kuus keskmiselt kätte 4631 krooni. Traktoristide keskmine palk oli mullu 6881 krooni. Teise traktoristi töötasu vähendas tunduvalt suur remondipäevade arv. Et saada ülevaade tööliste reaalsetest sissetulekutest, on tähtis arvestada ka makstavaid kompensatsioone. Alates 1999. aastast töötavad metskonna raietöölised metskonnas isiklike saagide, kütuse ja õliga. Seetõttu on nendega sõlmitud vastavad lepingud. Kõik töölised on end võtnud maksuametis arvele FIE-dena. Metskond andis töökaitsevahendid (turvariietus, kiiver, kindad jm.) ja tööohutust tagavad töövahendid (langetuslabidas, konksud, mõõdulint, kanister jm.). Selleks et kompenseerida töölistele oma saega töötamine ja oma transpordiga töölkäimine, on metskonnas kehtestatud kord, et tööline esitab iga kuu lõpus metskonnale arve, kus kajastuvad need kulud. Arve aluseks on antud kuul tehtud töömaht ja kompensatsioonihinnad, mis on metskonnas kehtestatud raielangi tüvemahu alusel. Kompensatsiooni arvestades on aluseks võetud Eduard Klaose välja töötatud kulunormatiivid. Olenevalt raielangi tüvemahust on praegu kehtivad kompensatsioonid vahemikus 18–33 krooni. Kompensatsiooni rakendamine vähendas metskonnas töödele tehtavaid kulusid, sest isikliku sae ja kütustega töötavad mehed kindlasti ökonoomsemalt. Kuna võsalõikajad on kallimad ja nendega tehtav töö lühiajalisem kui töö saega, siis on võsalõikajad metskonna omad. Töömehe poolt on kütus ja oma transport töölkäimiseks. Makstava kompensatsiooni suurus oleneb noorendike hooldamisel väljaraie suurusest (tm/ha). Praegu on kompensatsioon 100–300 krooni hektari kohta. Arvestuste järgi töötab raietööline Ilumetsa metskonnas aastas saega keskmiselt 6–7 kuud ja võsalõikajaga 4–5 kuud.

PEAMINE EELIS ON ÕIGEL AJAL JA HEAL TASEMEL TEHTUD METSAKASVATUSTÖÖD
Kuna töölised on palgatud kindlate jaoskondade juurde, siis teevad nad samas jaoskonnas ja ka samal eraldusel kõik vajalikud metsakasvatustööd: nii metsakultuuride rajamine, hooldus, täiendamine kui ka näiteks noorendike hooldus ja harvendusraied. Mida kvaliteetsemalt on töö tehtud, seda lihtsam on teha järgmist tööd. Oma töölistega saab alati ära teha ka vähem tasuvad ja üksluised tööd, näiteks hooldada metsakultuure. Tähtis eelis on ka töökorralduse lihtsus ja väiksem kontrolli vajadus. Metsnikul on oma töölistega märksa lihtsam asju ajada. Nad on jaoskonna töödega hästi kursis ja neid ei pea pidevalt juhendama ega kontrollima. Eriti tähtis on see noorendike hooldamisel ja harvendusraietel: nende töödega antakse puistutele nende õige väärtus, kujundades puistu liigilist koosseisu ja tihedust. Seda tööd peavad tegema oma ala head asjatundjad. Konkreetse otsuse iga puu kohta teeb ikkagi tööline, seda eriti noorendike hooldamisel. Oluline eelis metskonna oma tööjõu puhul on ka see, et metsakasvatustöid saab teha kõige sobivamal ajal. Teenuseosutajate puhul ei pruugi see alati nii olla. Eriti oluline on õigel ajal kultuure rajada ja harvendusraieid teha juurepessust ohustatud aladel.

OLULISEMAD PUUDUSED ON METSKONNA SUUREM VASTUTUS JA RAAMATUPIDAMISE KEERUKUS
Oma töötajate puhul kaasneb paratamatult vastutus töökaitse ja ohutustehnika eest. Töölistele tuleb anda turvariietus ja pidada selle kohta arvestust, juhendada neid ohutustehnika vallas. Pidevalt tuleb tegelda tööliste täiendusõppe ja koolitusega. Ühtlasi peab järjekindlalt välja vahetama mitmesuguseid töökaitsevahendeid ja nende üle arvestust pidama. Üksjagu keeruline on kajastada oma tööjõu tööd MIS-is. Teenuseosutaja töö võetakse vastu siis, kui kokkulepitud objekt või objektid on lõpetatud. Oma tööliste puhul peab olema töödest hea ülevaade ka siis, kui objekt on veel pooleli: tööline tahab iga kuu palka saada ka selle lõigatud materjali eest, mis veel metsas koondamata või kui mõni muu töö on pooleli. Seetõttu on metsnikel tööd rohkem. Nad peavad oma tööliste töid pidevalt kirjeldama MIS-is. Oma töölistele võtab töö vastuvõtuaktide koostamine kindlasti rohkem aega kui teenuseosutajate puhul. Tuleb kasutada eri norme ja ühikuhindeid olenevalt puuliigist, tüvemahust ja veel mitmetest muudest teguritest. Teinekord on oma tööliste puhul probleemiks see, et neile tuleb kindlustada ühtlane töökoormus. Seepärast peavad metsnikud oma jaoskonnas töid täpselt planeerima. Tuleb otsustada, milline on optimaalne tööliste arv, et kõigile oleks aasta ringi tööd ja et kavandatu saaks kindlasti tehtud. Metskonnale oleks koormav hakata töölisi ühest metskonna otsast teise tööle vedama. Kahtlemata on metskonna raamatupidamise töömaht oma tööliste puhul tunduvalt suurem: tuleb pidada palgaarvestust eraldi kõigi töötajate kohta tööliikide kaupa. Lisanduvad haiguste, puhkuste, sotsiaal- ja tulumaksu arvestus, kutsehaiguste, pensionifondi, tuludeklaratsioonide ja igasuguste muude tasude ja maksude arvestused ning sellega seotud aruanded ja statistika. Peale selle materjalide ja nende kulude arvestus, turvariietus ja sellealane arvestus. OMA TÖÖLISTE PALGALHOIDMINE EI TULE KALLIM KUI TEENUSTÖÖDE SISSEOST Väidetavasti olevat oma tööliste töö tunduvalt kallim kui teenuseosutajate oma. Milline on nende tööde ühikuhindade vahekord Ilumetsa metskonnas? Võrrelda olen saanud ainult neid töid, mida metskonnas on teinud mõlemad tegijad. Arvud ei ole küll täpselt võrreldavad, sest omaraie koondamisel ei ole arvestatud oma traktorite amortisatsiooni, mis oli Ilumetsa metskonnas 2004. aastal viis krooni tihumeetri kohta. Üldiselt oli teenuseosutaja töö 2004. aastal nii harvendus- kui ka uuendusraietel veidi odavam kui oma tööliste oma. Ent kuna sel aastal on teenustööde hinnad tunduvalt tõusnud, siis nüüdseks on ühikuhinnad võrdsustunud. Kokku võttes: nüüdses olukorras pakub oma tööliste kasutamine paljude tööde puhul selgeid eeliseid, võrreldes teenuseosutajate tööga. Kõige selgem on see metsakasvatustööde puhul, nagu metsakultiveerimine, noorendike hooldus, metsakaitse ja -valve, puude laasimine. Kui töölised on selleks otstarbeks palgale võetud, on õige neid talvel tööga kindlustamiseks rakendada ka raietöödel. Kõige otstarbekam oleks lasta neil teha harvendus-, valik- ja sanitaarraieid, sest need tööd on metsakasvatuse seisukohalt olulisimad. Üha tähtsamaks muutuvad metskondadele tööd kaitsealadel. Nn. looduskaitse- eesmärkidel tehtavad raied nõuavad uudset, paindlikku käsitlusviisi ja seega tööliste lisakoolitust. Ka see töö sobib paremini oma töömeestele. Samas ei tohi unustada metskonna sotsiaalset rolli maal: tööandjana kohalikule elanikkonnale. Seega on minu arvates oma töölised metskonnas hädavajalikud. Et kompenseerida metskonna koosseisuliste töötajate suuremat töömahtu, tuleks aga metskonna koormusindeksit arvestades senisest rohkem väärtustada metskonna töölistega tehtavaid töid.