25.novembril 2002 lahkus meie keskelt pärast rasket haigust tulihingeline erudeeritud metsa-, looduse- ja laulumees.
Kaljo Rebassoo sündis 1. detsembril 1929. aastal Tallinnas rongijuhi pojana. Teotahteline ja mitmekülgsete huvidega Pääsküla poiss sai keskhariduse bioloogialembeses Nõmme gümnaasiumis (Tallinna 10. keskkool), mille lõpetas 1948. aastal ja siirdus edasi õppima Tartu ülikooli metsandusteaduskonda. Selle lõpetamise järel 1953. aastal suunati ta tööle Tõstamaa metsaülemaks. 1956. aastal edutati Kaljo Rebassoo Läänemaa metsamajandi peametsaülemaks, seejärel 1962. a. Kohila metsamajandi direktoriks. Pärast selle reorganiseerimist sai temast Rapla metsamajandi direktor. 1967. aastal kutsuti Kaljo tööle Eesti metsanduse keskaparaati: ta oli metsamajanduse organiseerimise ja ökonoomika valitsuse juhataja asetäitja, hariduse- ja propagandaosakonna juhataja ning teistel ametikohtadel kuni puhkepalgale jäämiseni.
Kaljo Rebassoo oli üks koolimetskondade loojaid ning ühtlasi nende metsandusliku vaimu edasikandja. Tema algatusel hakati 1967. a. pidama metsaülemate, metsnike ja metsavahtide päevi, mida ta ise korraldas maakonna metsamajandites.
Kaljo oli metsanädalate hing – korraldava komisjoni sekretär. Kahjuks jäi kümnes metsanädal talle viimaseks.
Raske ravimatu haigus oli teinud oma töö. Kolmkümmend aastat oli ta tihedalt seotud meie metsameeste laulutraditsiooni au ja uhkuse Forestaliaga. Tänu tema oskuslikule ja entusiastlikule töökorraldusele kõlasid meie meeskoori laulud Läänemerest kuni Uuralini ja sealt Alpideni. Kõige selle kõrvalt leidis ta aega kirjatööks.
Kaljo on lahkunud igavikku, kuid tema rajatud ja hooldatud metsad ning entusiastlik meel elab meis edasi.