1/2007



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Sammud omas Eestis
Sammud omas Eestis. Kagust loodesse: Parmu-Plaani

leujutus Prnu nurgas.
Ingmar Muusikus
Kui ksin Regio kartograafi Eda Jagome kest Eesti kige kagupoolsema punkti kohta, osutab ta Parmu nurgale, Misso valda jnud Setumaa killule.
Piirivalvurid kutsuvad seda paika omavahel ka Parmu kolmnurgaks. Justkui Bermuda kolmnurk, aga selle vahega, et midagi vga erilist Parmul ei juhtu. Nii Lti, Vene kui ka Eesti poolt mbritsevad piiritulpa vimsad metsad ja padrikud.
Vi ehk siiski? Jrsku pidada eriliseks seda, et koprad on piirijge Pedetsit paisutades Parmu kolmnurga vette uputanud.
Sinna te ei saagi, leujutus, tleb sbralik piirivalvekorrapidaja Missos, kui seljakotid korraks kordoniprandale toetame.
Piirivalve lubab meid niipalju aidata, kui nende vimuses on. Veebel Innar Kis kivitab teenistusauto, Nissani maasturi.
Lti piiri rne sgavate pehmete aukudega metsatee paneb vimsa Nissani urisema. Selline pole see tee kunagi olnud, vihjab veebel vihmasele talvele. Sajab lrtsi. Peame korduvalt peatuma, mrja lume raskuse all kooldunud puud tkestavad kulgemist.
Raputame lume okstelt ja puud ajavad end taas sirgu. Sidame mda looduskaitse piirangusiltidest, oma 13 teenistusaasta jooksul sel piiriligul on veebel mned korrad silmanud musta toonekurge. Seda haruldast lindu Parmu nurgas kaitstaksegi.

Lhe kohisevate vete juurest
Hiiglaslik tormimurtud haab peatab Nissani endise Parmu metsavahikoha lhistel, kagunurka jb veel kilomeetri jagu. Selle maa astume jalgsi.
Vesi kohiseb kobraste rajatud tosina meetri laiuselt ja pool meetri krguselt paisult alla. Piirivalvurid on kll kopratamme lhkunud, aga kes see ikka jaksab kobrastega videlda.
Veebel Innar Kis juhib meid mda kuivemaid pndakuid leujutatud alade vahel siiski Parmu nurka kige kagupoolsema piiriposti juurde vlja.
Kell 12.30 paneme sammumtjad nulli ning hakkame oma uue eesmrgi, Noarootsi poolsaare Psaspea neemeotsa poole sammuma. Eelmisel rnnakul (Purekkari neemelt Naha klla) oli sber Ingmari sammumtja jrgi pikkust 486 240 sammu. Uus Eesti maakaardile tmmatud joon, kagust loodesse, totab rohkemat kui poolt miljonit sammu. Mere rest hakkasime kunagi tulema, nd vtsime nuks ritada koos Loodusesbraga ka mere rde tagasi juda.

Lumepotsatuste pev
Parmule lhimas suuremas asulas Vene poolel Laural kis veebel Innar Kis enne piiri sulgemist raudnaelu ja vrvi ostmas. Laura on vana Eesti pind. Siinkandis oli kombeks elda, et kik teed viivad Laura.
Lauralt seevastu sitsid venelased meelsasti traktoritega seitsme kilomeetri kaugusele Kiviora poodi, jahu ja tangainete jrele. Sedasorti kraami Laura poodides nappis. Mni vanamammi tuli isegi ksikruga.
Aastal 2007 on Kiviora kauplus suletud, Laurale viiv tee lbi kaevatud. Parmu metsavahikohas viimati elanud Villu Kaharist on jrele jnud mlestus kui kvast tmehest ja kaks Moskvitshi-auto vrakki tare varemetes.
Annaks teile vanajumal ilma, soovib veebel Innar Kis hvastijtul. Ilmateade totab retkepevadeks vihma, tormi, lrtsi, aga kust neid paremaid talveilmu tnavu vtta.
Hakkame vaikselt astuma, tahame htuks Misso juda. Meie krvu kostavad kogu selle peva teersest metsast lume suuremad ja viksemad potsatused, ikka oksalt alla hange.
Hea, et see lumi ikka meie retkeks maha tuli, kiidab Ingmar. Fotograafi rmuhetked muidu porises talves.

Lhme Misso!
Endise Kiviora veski juures lakkab Pedetsi olemast Eesti-Vene piirijgi. Veskist ei ole muud mrki, kui le kivide kohisev vesi.
Olen forelliunistustele andudes kaasa vtnud spinningu ja teen mned kobavad visked tumedatesse, kiirelt tttavatesse voogudesse.
Viie minuti prast pakin tihenevas vihmasajus seljakoti taas kokku. Hea, et lant oksargasse ei kadunud.
Oleksid viskamata jtnud, oleks unistus alles jnud, aasib Ingmar.
Veskikoha lhistel on teed letanud saarmapesakond, vist ema kahe pojaga. Nemad need unistuste kalad kinni pdsidki!
Kiviora klast lhme lbi juba paksus hmaruses.
Kus te lhete, hab eemalt taluuest mees, vgev hele habemepuhmas mbritsemas noovaali. Mehe vike peni jookseb vravas edasitagasi ja haugub kui prane. Teda toetab pisut tsedam liigikaaslane keti otsast.
Lhme Missole, oleme matkajad! han le koerte lugamise.
Kus te lhete? hab mees uuesti ja kratab koera peale, kas sa saad!
Lhme Missole! higun taas vastu. Hirm vikese peni ees kammitseb, ei lase vravast sisse astuda ja habemikuga tuttavaks saada.
Misso laternate valgel selgub, et Juhani sammumtja nitab aiateibaid, aga Ingmar tegi esimesel peval 21 481 sammu.
ige on elda mitte lhme Missole, vaid lhme Misso saan hiljem teada.

Kalastajad Kisejrvel
Phapeva hommikul helistab ema ja teatab tormihoiatusest. Taevas Misso kohal psib veel sajupilvedeta, kui kell 11 alustame klapoe eest le vljade minekut Tsiistre suunas.
Ingmarit seovad kandiga perekondlikud sidemed, sber teab hte ja teist rkida sellest veesilmade rohkest Vrumaa nurgast. Jrvekauridest, Eesti kige liigendatuma kaldajoonega Pahijrvest, kalapgist Kisejrvel, kui kilone haug paadiservalt tagasi lks.
Viiekmne hektari suurusest Kisejrvest nudsid vrokesed kala juba ige ammu. Ligi tuhande aasta vanusest phjamudast on leitud puutvest nestatud kuue meetri pikkuse paadi jnuseid. Hilisemal ajal on kirjeldatud kaitsasid, neerukujuliselt asetatud vaiadest mrraaedu.
Kisejrve enda nimigi vib tulla kala, kiisa nimest. Neidki ogalisi elukaid on Ingmar jrveveest tabanud.

Pnni kla lootus
Tsiistre lhedal Pnni klas mdume Nopri meierei-talust, kus kib tavaline tpev. Lauda uks on prani valla ja pruunid, kenade tukkadega piimaandjad vaatavad huviga, kuidas lalt taevast hakkab ha tihedamini lund sadama.
Sda lks selle pildi peale soojaks, kiidan, kui Ingmar minu palvel nustub ht lehma portreteerima.
Minu sda lks selle pildi peale klmaks, kontreerib Ingmar, sest fotoaparaadi akunit vilgub juba pikemat aega. Et akust viimast vtta, soojendab sber seda kinda sees peopesas.
Nopri peremees Niilo Tiit kiirustab kodukandi arengukava koosolekule. Miljonrid ostavad maju ja maid ra, X5-e mehed hvitavad taluarhitektuuri, snastab Riigikogu liige Vrumaa kige suurema mure.
Vanad talud vetakse palkideks ja makse kogu tiega vljamaale. Talumaid ei harita, vaid oodatakse soodsamat edasimgihetke. 12 hektari maa eest poolteist milli!
Vaevalt kolmandikes elamistes on suitsud leval.
Hulludele jtkuvat energiat, hab Niilo Tiit meile teele kaasa. Niikaua, kui Nopri kohupiim kaubaks lheb, ei sure Pnni kla veel mitte vlja.

Pauka mngud
Prast Pnnit vtame tagant puhuva tuisu toetusel esimese tsisema tusu, Misso madalikult Haanja krgustikule.
Reisimrkmikus leidub kirje: prast kella 14 lheb lumesadu le vihmaks. Klmunud pastakas ei taha mrjale paberile kirjutada, tuleb pastakaotsa suus soojendada.
Uuri bussipeatuse lhistel vtab Ingmar tarvitusele juba kolmanda phikaardilehe (1:20 000) sel matkal, oleme edasi judnud le paarikmne kilomeetri. Mida tihedamaks muutub tuisk ja edeneb htu poole pev, seda enam hakkab matkamine maitsema. Ka tus Tnkova kla 220 meetri krgusele metipule ei l meilt jalgu alt.
Liivakme talu kohal hppab meie teele koljatikasvu krants, naksab mngeldes jopet, klammerdub esikppadega reie klge.
Ega Pauka kuri ei ole, lausub peremees Madis Puusep eemalt. Ega olegi, noorel Paukal paistab olevat lihtsalt mngutuju. Ja palju neid mnguhimulisi ikka phapevasel prastlunal Kndja ja Plaani vahelisel klateel liigub, vimalust tuleb kasutada.

Krgete kngaste vahel
Annan sbrale innustuseks kuulata oma mobiiltelefoni lindistatud joovastushdeid: inglise jalgpallikommentaatori kisa selle peale, kui vravavaht Mart Poom lisaajal oma puurist vlja jooksis ja vastasvistkonnale peaga vrava li. Poom- Poom-Poominator!
Tuul ulub Piipsemele psti aetud mobiilimasti traatides meile kiituselaulu, kui juame oma sammumise krgeimasse punkti, le 264,9 meetri. Taamalt paistab htuvines 10cm krgem Vorstimgi (265 meetrit), keda rohelised pakkusid vlja alternatiivina, kui rimehed tulid lagedale sgeda ideega pha Vllame nlv slaalomiraja tarvis lagedaks raguda.
Pimeda hakul saabume Plaanile, nagu kavatsetud. igeusu kiriku juures uurime sammumtjaid: kahe pevaga Ingmaril 41 637 sammu, Juhani tulemused teisel peval 21 204 sammu.
Hea, et sammumtja tle hakkas! Mrtsikuus tahame Plaanilt edasi minna.



Juhani Pttsepp
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet