1/2007



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Intervjuu
Klarnetiga klas lindudel ja vaaladel

Kigepealt rgime loo hest linnust. Ta on maailmas ainulaadne. Meil ja mujalgi Euroopas pesitsev soo-roolind oskab aga oot! Kui poleks olnud hte Belgia tdrukut nimega Franoise Dowsett-Lemaire, siis me ei teaks, mida soo-roolind teha oskab.

Franoise avastas murdeeas plikakesena juhuslikult soo-roolinnu erilise vime ppida kogu elu teiste lindude laulu. Mis see siis ra ei ole, ppida teiste lindude laule? Aga nii ei tee videtavalt kski teine lind maailmas. Kohe allpool seletame lahti, mida see thendab. Franoise, kel oli nimelt vga hea krv, mrkas, et linnuke tema akna taga imiteerib paljude tuntud tiivuliste laule. Aga pooled linnukese esitatud laulud olid tdrukule tundmatud ning siis tegi tdruk julge oletuse: need vivad olla hoopis linnu rnde ajal pitud laulud, Aafrika suleliste laulud.

Teda ei uskunud alguses keegi. Ornitoloogid tlesid, et see on jama, vike tdruk, kski lind ei tee seda. Ei, vastas tdruk, ma hakkan ise seda uurima. Ta lpetas kooli, sitis Ida-Aafrikasse 1976. aastal kohalikke linde kuulama, ppis nende laulud selgeks. Ning oh imet! Jrgmise aasta kevadel kuuliski Franoise oma akna taga Aafrika hli. Soo-roolind laulis neid.
Teooria oli testatud. Mne aja mdudes kaitses Franoise samal teemal oma doktorit Ligei likooli juures.
Muide, seal kus Franoise nd elab Prantsusmaal polegi soo-roolinde. Alles nd viib meid lugu David Rothenbergini, meheni, kes soo-roolinnust ja Belgia tdrukust meile jutustas. Uskumatuid lugusid kuuleb Davidi suust veel. David teab nimelt, et lindude kohta on veel palju uurimata ja avastamata. Teemal Miks linnud laulavad? on ta kirjutanud mitte just hukese raamatu.

David, soo-roolind laulab teiste lindude laule, kas kuldnokk ei tee sama?
Ei. Kuldnokad imiteerivad teisi, aga teistel alustel. Nad peavad neid helisid ppima noorena, esimeste elukuude jooksul. Erinevus teiste lindude ja soo-roolinnu vahel on selles, et enamik linde pib laulma siis, kui nad on veel vga viksed. Kuldnokad imiteerivad neid helisid, mis on nende mber. Aga soo-roolind pib teiste lindude laule rnde ajal, kuldnokkade puhul pole seda theldatud. Linnud, kes ka oskavad teiste laule imiteerida, pole rndlinnud vi teine vimalus pivad oma laulud varases nooruses.
Soo-roolind imiteerib kiki, keda ta oma teel kohtab. Tema laul moodustubki teiste lindude lauludest, mis on temale omasel viisil kokku sobitatud. Ta korjab les laule ka teel Aafrikast Phja-Euroopasse: soo-roolinnu laulus on fi kseeritud kogu tema muusikaline teekond.
Arvan, et paljudest lindudest pole igesti aru saadud. Isegi kui tuntakse nende laulu. Mne vga keeruka lauluga linnu kohta eldakse lihtsalt, ta laulab vga lrmakalt. Aga kui lhemalt uurida, on see muusika.

Kas soo-roolind musitseerib sna otseses mttes?
Kui ma seda imelist juttu soo-roolinnust kuulsin, mtlesin, vau, ning tahtsin kuulda seda lindu ka laulmas. Avastasin, et tema laul on he Eesti CD peal. (Vahemrkuseks: David viibib tihti Eestis, tema naine on nimelt eestlanna.) Soo-roolinnu laul on inimese krva jaoks vga kiire. Aeglustasin ta laulu nii, et kuulsin kiki selle osi eraldi. Ja avastasin vga kompleksse muusika.
Kui muusikateadlastele rkida ideest, et linnulaul on muusika, siis nad naeraksid vist selle vlja.
Aga on phjus, miks nad ei tohiks vlja naerda. ks phjus, miks linnulaul on minu arust testi muusika, on see, et nende laul ei edasta palju informatsiooni. Vhemalt mitte keerulist informatsiooni, isegi kui laul ise on vga keeruline. Soo-roolind muudkui laulab ja laulab, aga ta ei tle midagi. Ja tema laulul on muusika kvaliteet, sellel on algus, keskosa ja lpp. Ka teistel laululindudel: niteks kuldnokad esitavad alati ainult oma laulu keskel vraid helisid sobitavad need oma kindlapiirilisse laulu. See neb vga muusikapala esituse moodi vlja.

Isased soo-roolinnud juavad kuuldavasti varem pesitsuspaika kui emased ja laulavad lputult pikalt, kuigi teist sugupoolt pole veel kusagil. Kas linnud laulavad ka iseendale, puhtast laulumnust?
Jah, aga seda lugu teadlased ei armasta, sest kui linnul, kel on lihea lauluvime, ent laulul ei paista olevat kasu sees, siis seda on raske paika panna. Nendele inimestele, kes usuvad, et looduses eksisteerib muusika niteks linnulaulus, on see teistmoodi huvitav.
Kuldnokka peetakse vahel lrmakaks, aga tegelikult on ta laul organiseeritud tpse ssteemi jrgi. Olen muusikateoreetikutega sellest rkinud, enamasti pole nad huvitatud selle uurimisest, linnulaul pole nende eriala. Muusikateadlased uurivad muusikat, nagu ta on, nad on selle kitsendanud teatud terminitesse. Niteks uuritakse Brahmsi, siis himumuusikat, etnomuusikat. Linnud jvad vlja, see polevat ige muusika.

Loodus ei armastavat energiat raisata, niisama justkui ei laulda. Laulmine on vga energiakulukas, ja vga ohtlik tegevus linnule lind on mrgatav kiskjale. Miks ta siis laulab?
Siia ei sobi lihtne seletus, et ta teeb seda emaslindude prast. Tihti pole emaslinde kusagil! Usun, et neile meeldib laulda.
Soo-roolinnu laul on liiga keeruline, et seda seletada vajadusega kaitsta territooriumi vi vastassugupoolt ligi meelitada. Lemaire mrkas ka gruppi naabruses elavaid isaslinde, kes liitusid kooslaulmiseks, kui just parajasti polnud vaja istuda pesal vi muretseda poegadele sa. Soo-roolinnud tenoliselt naudivad laulmist.
Ja see on muusika, sest ka selle esitamine on lindudel teatud viisil korraldatud. Nad peavad esitama laulu igesti! Lind vib seda ka valesti teha. On teada juhtumeid, kui linnud vastust ei saa, kuna laul ei klanud iges esitusviisis. Teadlased kalduvad andma sellele lilihtsustatud seletust, et mida keerukam laul, seda tugevam isane. See pole nii, laul ei pea olema keeruline, vaid hoopis muusikaliselt ige, igesti esitatud. Seda on jlgitud ja testatud.
Ka vaalad laulavad. Olen nendega koos musitseerinud, vaaladega on vahva. Ja imelik ka. Klarid sukelduvad merre. Mina mngin pilli. Ja vaalad vastavad. Atlandi ookeanis olen kinud mngimas ja Kariibi meres.
ks mees, nimega Jim Norma, on kogu elu vaaladega muusikat teinud. Ta mngib elektrilist kitarri, heli lheb veealustesse klaritesse. Vaalad teevad vga krgeid helisid, peaaegu nii krgeid, et neid ei kuulegi. Mina tegin neile klarnetiga ka kiiksuvat muusikat, need olid minu krva jaoks isegi ebameeldivad, aga neile meeldis ja nad vastasid alati. Kik, mida me kuuleme, ei saa meie maitsele vastata, peame end suhtlemiseks muutma, et muusikat mngida. Jim arvas, et peaksin vaaladele reggaet mngima (muigab).

Mis tunne on vaaladega koos musitseerida?
See tunne on tulnukalik, vga imelik on, kui nad vastavad. Mkvaalad klavad nagu hullud linnud. Nad suhtlevad omavahel keeruliste helide keeles, keegi ei tea, mida nad rgivad. Neil laulavad vaid isased, emased mitte. ks mees, kes on nende helisid 20 aastat jlginud, avaldas just uurimuse tulemused: emased reageerivad neil ainult siis, kui isaseid on mitmeid koos. Vaalad ei vistle omavahel, vaid teatud grupp peab suhtlema, koos toimima, et kita emaste thelepanu.
Vaalade laulus on palju, mida ei saa seostada info edastamisega. Ainult ks loom teeb kike praktilistel phjustel see on mesilind. Tema tantsud on ebatavalised: linnud igal juhul ei rgi ksteisele keerukaid lugusid, vhemalt selliseid, millest teadus teaks. Mesilind aga tantsib, annab teada, kuhu lennata. See on loomade maailma kohta vga mrkimisvrne nhtus.

Olenditega, kel on krgemad vokaalsed vimed inimesed, vaalad, delfi inid, linnud on David peaaegu kigiga musitseerinud. David, kas kik linnud musitseeriksid kaasa?
Ei. Mul nnestus see hes loomaia aviaariumis. Alguses polnud mul rna aimugi, jalutasin ringi ja mngisin pilli, kki hakkas ks lind justkui vastama. See oli ks vrvuline Garrulax leucolophus. Miks ta vastas ja minuga pikalt musitseeris? Vib ju melda, et kki ta arvas, et olen mingi sissetungija vi konkurent. Hiljem lugesin selle linnu kohta, et ta on vga eriline lind. Sel on ks kindel phjus, miks ta minuga kaasa musitseeris, selles liigis laulavad nii emased kui isased linnud. Ja nad kasutavad helimaailma, et luua omavahel suhe. Nad elavad tihnikus, nad ei ne ksteist, nende suhtlemine toimub lauluga. Enamik linde vaid hlitseb. Aga nemad kasutavad muusikalisi fraase suhtlemiseks. Nad on vga erilised. Nagu soo-roolinnudki. Ja ainult kaks korda on Garrulax leucolophuse erilistest laulumustritest kirjutatud, kunagi 1970. aastatel.
hesnga, tema laulis ja mina vastasin pillihelidega, mis klasid nagu tema laul. Nii et juhuslikult mngisin siis igesti, tema moodi. Temaga oli vahva improviseerda, talle meeldis suhelda. Me teeme sellest fi lmi BBC-programmile, mis peaks valmima mrtsis. Filmimise kigus oleme palju ringi sitnud, ninud suurel hulgal erinevaid linde, mina muudkui mngin klarnetit, aga linnud ei tee sellest vljagi! Aga see konkreetne liik ja klarnet see toimib. Need linnud ei ole hirmul, nad tahavad suhelda. Mis mustrid need on, millele ma juhuslikult pihta sain? Oma raamatus olen ritanud seda selgitada . Graafi kat uurides mrkab, et samad intervallid ja pausid on minu nootide vahel nagu tema omalgi muusikaliinil on samad omadused.

Erinevate lindude laule on ka palju transkribeeritud.
Arvan, et linnulaul pole selleprast muusika, et teda saab nootides kirja panna, ndsel ajal ka kige keerukamaid suurema vaevata. Peaks mtlema nii, et just selleprast on ta muusika, et sa ei tea, mida sellega elda tahetakse. See on linnu esitus, sulle ei peagi see meeldima.
Tuntud prantsuse helilooja Olivier Messiaen, kes on palju linnulaulu oma helitdes kasutanud, tegi nii: kirjutas mne linnulaulu les ja ulatas siis muusikule, et mngi. Muusik vastas, et see ei ne vlja nagu muusika. Messiaen vastas: see muusika on vaid ebatavaline. Muusik: sel pole mtet. Sel on mte, tles helilooja, mngi ainult.
Alles siis, kui Messiaen suri, avaldas lesk tema linnulaulu transkribeeringud, 1200 leheklge kahes kites. See on vga huvitav materjal minu arust. Huvitavam tema muusikast, kus ta neid samu laule kasutas. Aga keegi pole neid materjale uurinud

Need leskirjutised pole tavamistes muusika, aga sina muusiku ja linnuuurijana usud, et linnulaulus on peidus pris muusika, et linnud on muusikud.
Ma usun, et Messiaen arvas ka nii. Aga ta ei esitanud linnulaulu valmis muusikana, vaid tegi sellest Messiaeni muusika.
Ma kisin kuulamas lrasaba. ks ornitoloog viis mind kunagi Messiaeni lrasaba kuulama, leidsin selle ornitoloogi internetist les ja saatsin vlkposti. Enamik linde ei muuda elu jooksul oma laulu. Lrasaba on ks vheseid, kes pidavalt oma laulu muudab. Alguses tundub, et see on lihtsalt rida hulle helisid, kuid tegelikult on kik ssteemi jrgi htseks kindlaks lauluks komponeeritud. Lrasaba ei kitu nagu enamik linde, kes esimestel elukuudel laulu selgeks pivad. Mulle eldakse, et nende laul pole ilus, kuula parem midagi ilusat.
Teadlased naeravad, et miks sa neist imelikest lindudest rgid, telisi linde, nagu varblane, me mistame, nad kituvad korralikult, sobivad bioloogilisse mudelisse. Mina naeran vastu: inimesed on ju samuti ks erakordselt imelik loomaliik.

Kas on vimalik, et bioloogias on kohta uutele kitumismudelitele?
On sna tenoline, et saja aasta prast leitakse olevat meie praegune arusaam loodusest primitiivne ja sellele vihjatakse kui vananenud bioloogiateadusele.
Asi on selles, et bioloogia ei tegele praegu nende asjadega, millest me siin rkisime. Kik on vlutud ise eluloomise vimalustest, kui pid bioloogiat, tlevad professorid sulle tnapeval kindlasti: spetsialiseeru geneetikale, mikrobioloogiale, seal sind mrgatakse. Pole mtet aega raisata lindude ja vaalade kuulamisele, see on triviaalne...
Samas muidugi neurobioloogias on linnulaulu uurimine vga thtis. Selle abil, kuidas linnud pivad laulma, mistame ka paremini inimeste ppimisvimet. Linde on lihtsam uurida, nemad elavad lhemalt, ppeprotsessid on kiiremad. Just tnu linnulaulu uurimisele on selgunud ks phitde: pid sa midagi uut, tekivad uued ajurakud. Enne nii detailselt ei teatud seda, kuni polnud lindude peal uuritud. Uuringud kanaarilindudega on seda nidanud.

Palju sinus on ornitoloogi?
Ma ei ole fanaatiline, ei pea neid kiki ngema ja mrama, keda kuulen. Aga mulle meeldib vljas kia, meeldib kuulata kuldnokkasid. Enamikule ornitoloogidest nad ei imponeeri. Minu meelest on nad imetlusvrsed.
Ma sndisin New Yorgis, kuueaastasena kolisime maapiirkonda Connecticutis, kus oli mberringi palju metsa. Seal oli vahva rnnata, ks suur aas laius ka minu maja lhedal. Tol ajal meeldis mulle kll mrata erinevaid liike.
Viimastel kooliaastatel hakkasin mrkama, et on inimesi, kes suudavad oma tegevuses kombineerida muusika ja looduse. Paul Winter tegi muusikat huntide ja vaaladega, see mjutas mind vga. Winter kis huntidele saksofoni mngimas Minnesotas, nemad vastasid talle.
Mina tegelesin alguses lihtsalt loodushelidega plaatidel ja alles siis hakkasin vabas hus, looduses musitseerima. See on hoopis teistmoodi. Vljas on alati uus muusika ootamas, et see avastatakse.



Helen Arusoo
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet