1/2007



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Loodus kodus
Auh-auh! Mida kodukutsu meilt ootab?

Joonistas: Helen Arusoo
Kigile koeraomanikele on kindlasti tuttav pilt: peremees istub peolauas, koer on end talle hsti lhedale pressinud ja nurub silmadega toitu. Lpuks lendab lbi hu maiuspala, koer nib rahulolev. Aga kas koeral oli ikka hea meel? Koera igesti mista on keerulisem, kui arvame, teavad eksperdid.

Teleka ees torditkki mugiv peremees annab tihti koeralegi meelehead. Mis selles siis nii halba on, viks ksida? Esiteks, koera tervis kannatab. Ilmselge on, et kui inimene sks hobusetoitu, siis tema elu oleks vhem kvaliteetne. Kui kodus on papagoi, ei hakka ju keegi talle kreemitorti pakkuma. Koerale aga antakse kergekeliselt inimeste toitu ja peremees on ise rahul, nagu lapse puhul, et vaat, kuidas koerale maitses. Tegelikult piinleb koer khuhdade kes vib-olla terve htu.
Koer on kll kigesja, aga niteks okolaad on tema jaoks mrgine. Kreemitordid samuti koerale ei sobi. Kui toidame koera igesti, siis elab ta kauem; rikume aga toitmisreegleid, ei saa me iial teada, kas kutsu oleks elanud kaks-kolm aastat rohkem.

Koer vtab laualt toitu
Teine paha asi, kui koerale loobitakse toitu tema nurumise peale, on karjasuhete rikkumine ning reeglite hgunemine. Koer kitub sel hetkel karjajuhina. Tema kehtestab reegli, tuleb inimese juurde ning annab mista, et soovib ka torti (nurub), ja siis talle antaksegi. Eksperdid teavad, et selles kitumismallis on koer karjajuht. Kodus aga peab karjahierarhia tipus olema inimene.
Inimese mtteviis on tihti sellne: piinlik on sa midagi head ja koer sellest ilma jtta loom tunneb ju lihsti lhna. Koer ei piinle aga tordilhnade, vaid hoopis rohkem reeglite puudumise prast. Sest hetkel, kui peremees ei viitsi enam torti sa, aga laual on sama taldrik ja seesama tort, ronib koer kppadega lauale ja ritab seda taldriku pealt ise vtta. Tema mtleb nii: olen ju karjajuht ja tean ise, millal vtan. Selle eest saab aga koer kvasti karistada, kuigi ta oma arust tegi kik igesti, ning talle jb selgusetuks, miks inimene hel hetkel kohtleb teda karjajuhina ja teisel mitte.
Koeramaailmas peavad olema kogu aeg hed ja samad ning selged reeglid.

Koer ei kitu nagu laps
Philine viga on, kui koera koheldakse nagu last. Kui laps teeb pahandust, siis vid talle ndalaks ajaks arvutis mngimise keelata. Oletame, et see juhtus esmaspeval, siis ndala prast, phapeval laps mletab, miks ta ikka veel arvutis mngida ei tohi. Kui koer aga varastab laua pealt sa ja selle eest saab ndal aega vhem toitu, siis tema oma kitumise ja karistuse vahel seost ei ne. Koer saab asjast aru niiviisi, et teda surutakse karjas alla, talle tehakse mttetut lekohut, millest ta aru ei saa. See on talle vga stressi tekitav, ja ei tta selle heaks, et ta enam ei varastaks. Kui inimene panna ndalaks stressisituatsiooni, siis mjub see tervisele halvasti, samuti on koeraga.
Koer on nagu apelsin, inimene on aja jooksul midagi tema hundi-aegadest maha koorinud, sisu on aga alles jnud. Ehk siis olgu koerad vliselt kui tahes pisikesed ja nunnud, jvad nad karjaloomaks ja sisult hundiks ning vajavad juhti. Koer on rohkem kiindunud omanikku, kes loob talle must-valge taustssteemi. Kui reeglid on segased ja temasse suhtutakse lapselikult, peab ta peremehest palju vhem lugu. Inimese ego saab kll rahuldatud, ta saab kellegi eest hoolitseda nagu lapse eest, aga koerale see kll head ei tee.

Koer ootab karjajuhilt hellitusi
Loomulikult koerale meeldib inimese- karjajuhi thelepanu. Kammimine ja masseerimine teevad loomale head. Niteks kva fsilist koormust saavatel koertel aitab massaa hsti taastuda. Tuleb aga teada, millised hellitused on koerale sobivad ja millised mitte. Kui hellitamine thendab kige lubamist, on koeral kerge inimene karjajuhi positsioonilt vlja trgida. Koera tema suva jrgi pehmete linade vahele lubamine rikub reegleid.
Kui perre vetakse suurem koer, niteks kaukaasia lambakoer, siis temas nhakse lihtsamini koera, ta pannakse ue maja valvama ja voodisse ei lubata. Aga mida viksem ja karvasem koer, seda enam nhakse temas pigem last vi lemmikut, kelle hellitamisel ei ni olevat mingeid piire. Ning siis hel hetkel on ta padja peal. Mne teise kodulooma puhul, olgu kas siis jnes vi pagapoi, ei teki tahtmist teda endaga kaasa voodisse vtta.
Koerad on vlimuselt vga-vga erinevad, baasinstinktid on neil aga samad. Kui ppida koera tundma pikaajalise praktika kauda, avaneb nende kitumise vga lihtne skeem. Nad vajavad karjajuhti kakskmmend neli tundi pevas.

Vike koer. Ettevaatust, vlimus petab!
Praegu on trendikas muretseda endale vike koer vi eriprase vlimusega koer. Viimastel aastatel on moes vikesed koerad, nagu niteks chihuahuad. Trendide juures on aga ohtlik see, et koeri valitakse vlimuse jrgi justkui mnguasju kataloogist mida eriprasem, seda uhkem. Rohkem tuleks thelepanu prata sellele, kelleks koer on aretatud. Koerad on jaotatud grupiti, on teenistuskoerad, jahikoerad, seltsikoerad jne. Kuulub koer niteks jahikoerte gruppi, thendab see, et vastavat koeratugu on ajalooliselt pikalt sellel eesmrgil kasutatud ja kasvatatud ning temaga tuleb ka rohkem ues kia. Vhese liikuvusega inimesele ta ei sobi. Niteks kui teenistuskoera kutsikat petada koostd tegema, piisab natuke palliviskamisest ja koer on kohe sinuga kontaktne. Samas hurta on raskem koolitada, tal on vaja hoopis teisi lhenemisnurki. Endale koera valides peab olema thelepanelik, mis tpi koeraga on tegu. Kes sobib sinu elustiiliga kige paremini?

Koer narkoosi alla knelikuse prast?
Chihuahua on kll kige viksem koeratug maailmas, aga tal on sama kitumismall mis suurtel koertel. Viksed koerad kipuvad omanikku hammustama, kui neil tahetakse ksi ligata vi hambaid puhastada. Probleemi lahendusena viiakse loom arsti juurde ja tehakse narkoos knelikuseks. Miks see nii on? Narkoos iseenesest ei ole tervisele kasulik, seda teavad paljud. Asi selles, et kuna koer on pisike ja peremees on temast jus niipalju le, et ole ta enamasti jalus. Iseolemine aga annab koerale vga palju vabadust, ning niliselt sa lood temast karjajuhi. Ainuke koht, kus peremees oma positsiooni prast vitlema hakkab, on ksi ligates. Pisike koer annab kallaletulekuga mista, et sina, kes sa seal karjahierarhia reas oled alles seitsmeskaheksas, sina ei tule mul ksi likama! Muudel aegadel kitub koer nii nagu alati: magab patjadel, nurub sa siis, kui temale see meeldib. Ehk teisisnu, kitub karjajuhina.
Teadmiseks: dobermannidele, kes viksid inimese surnuks hammustada, pole knelikus probleemiks. Iva on selles, et dobermann on suur koer ja algusest peale paneb peremees reeglid paika, sest kardab, et koer vib talle hel hetkel ohtlikuks muutuda. Vikse koera puhul seda hirmu ei ole, ja pole ka reegleid. Ning siis hiljem ei taha ta neid, kuna tal olid endal palju paremad reeglid!
Me piiname oma koeri sellega, et hel peval lubame hte, teisel jlle keelame seda. Segane taustssteem viib koera stressi. Koerale on see raske! Tal oleks palju lihtsam kindlate reeglite ja karjahierarhia jrgi elada.

Nuanne: millist koera valida
Enne koera vtmist vali vlja kaks-kolm tugu, mis meeldivad (kui just krantsi ei taha), siis suhtle vastava tuhinguga, kontaktid saad Kennelliidust. Uuri, millal on neil nitus vi suvepev ja mine kohale. Vaata platsi res, mida need koerad teevad nii saad selle tu eripra kohta palju rohkem infot kui raamatust. Koer elab koos sinuga ligi kmme aastat, kuluta see pool peva ja tee ige valik kmneks aastaks! hed koerad oskavad hsti karjaga suhelda, teised looduses liikuda, kolmandad maja valvata jne.
Aivo Oblikas

Ksimus eksperdile: Miks vike koer hammustab?
Vike koer peab end ise karjajuhiks ja peremeest igal juhul endast hierarhias madalamal positsioonil olevaks. Inimene ei mrka seda muul ajal, kui kaelarihma pannes vi ksi ligates. Muidu ei pane thelegi, et koer on kikjal omad reeglid kehtestanud: ronib, kuhu tahab; ksib sa, millal tahab; nurub silitust, millal tahab ning poeb slle. Suhted tuleb jlle igeks seada inimene peab olema karjajuht. Kui sul tuleb kiusatus oma vikese koera niuksumisele jrele anda ja talle kommi pakkuda, soovitaks vaadelda oma toakoera nagu niteks kaukaasia lambakoera, kes on suur ja hirmuratav. Koer pole eelkige lemmik, vaid koer. Nii kaukaaslane kui vike bolonka kituvad he mustri jrgi, nad on koerad. Mis siis, et hte vaadates lendab nunnumeeter phja!

Koer ja hunt kas ks liik?
Uusimas hundi monograafi as aastast 2003 vidab Carles Vila oma 1997. aasta artikli phjal, et hunti on tenoliselt kodustatud vhemasti neli korda ja ca 100 000 aastat tagasi. Videtakse ka, et hunt kodustati 15 000 aastat tagasi kusagil Ida-Aasias. Kik teadlased peavad koera eellaseks hunti.
Liigi ksimus on nilisele lihtsusele vaatamata keerukas ei osata tpselt elda, mis on liik ldse. Viimane hundi monograafi a on ilmselt maailmas autoriteetseim, kuna koostajad on vga tunnustatud hundiuurijad. See annab koera nimetuseks Canis lupus familiaris. Seega vib testi vita, et koera ja hundi (Canis lupus) puhul on tegemist he liigiga. Harri Valdmann

Eesti uue aja popimad kodukoerad: Nukogude ajal oli meil vhe koeratugusid, uue aja tulekuga tulid uued koerad.
1990. aastate algus. Palju peeti rotveilereid ja dobermanne. Kigil oli vaja kindlust ja julgust, veti valvurkoeri.
1990. aastate teine pool. Tulid retriiverid ja labradorid, head suhtlejad koerad.
2000. aastad. Moes on tiibeti mastif, chihuahua. Nd tahetakse omaprast koera.



Aivo Oblikas, vahendas Helen Arusoo
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet