1/2007



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Loodus kodus
Varjukannike keskkttega korteris

Helen Arusoo
Mina tin endale koju sntpoolia, aga ta ei harjunud keskkttega ning kuivas ra. Nii juhtub vist paljudel, eriti kui taim kingituseks tuuakse ja temaga ei osata midagi peale hakata. itseb ra, ja siis lheb prgikasti, aga tegelikult nii ei peaks ta on psitaim.
Ostsin teise sntpoolia. Seekord pdsin olla hsti hoolas ja katsetada, kas taimel on lootust minu kohati leketud korteris ellu jda. Lugege allpoolt, mis trikiga see nnestus.
Muide, maailmas populaarse toataime sntpoolia hooldamist peetakse ju tegelikult lihtsaks. Aga tundub, et see kehtib ruumides, kus temperatuuri saab ise timmida.

Aafrika kannike ohus
Phjamaade inimestele meeldib sntpoolia (Saintpaulia ionantha) eriti, sest kaunid ied pakuvad rmu kik pikad talvekuud jrjest.
Sntpoolia kodumaaks on Ida-Aafrika troopilised alad, aga nii imelik kui see ka pole, on videtavalt maailma populaarsem toataim oma looduslikus keskkonnas liohustatud liik. Oma nime sai varjukannike parun Walter von Saint Paul Illairei jrgi, kes ta esmakordselt Tansaaniast Euroopasse lhetas 1892. aastal. Sntpoolia on maailmas niivrd populaarne, et kannikesekasvatajate hingud annavad mitmes riigis vlja ainult kannikesele phendatud ajakirju. Ja muidugi on neil oma kokkutulekud ja talvepevad. eldakse, et kes sntpooliat kasvatama hakkab, sel on varsti kogu tuba he ja sama taime poolt vallutatud.

Sntpoolia pstis kilekott
27. oktoober 2005. Sstumarketi riiulilt sain oma teise sntpoolia, lillade itega. Kll ta on ilus!
30. oktoober. Ketakse, hk on toas kuiv. Vtan taime vannituppa kaasa, kui lhen dui alla, et ta saaks viibida niiskes keskkonnas. Troopika taim ju!
7. november. Nib mjuvat see dui all kimine, taim hoiab niiskust paremini kui eelmine.
14. november. ied on endiselt ilusad, pole isegi pruune kuivanud otsi tulnud. Kuid uusi isi ka pole. Hm! Vett annan juurtepoolsest otsast. Selleks panen poti korraks krgesse kaussi, las imeb ise.
29. november. Uu! Lehtedel aina suurenevad pruunikad laigud. Tuleb midagi ette vtta. Mitu it on nrtsinud.
17. detsember. Ainult ks is on veel jrel. Kohutav. Aga proovin veel hte trikki, vaatame.
24. detsember. Julukink! Esimene uus is on lahti linud! Tnu hooldustrikile: panin taime lbipaistva hukese kilekoti alla (juurviljaleti kilekott), et niiskust hoida. Tegin noaga augud sisse hu jaoks.
31. jaanuar. Kolm uut it! Hurraa! Ttab!
7. jaanuar. Kuus uut it ning ks jrel ka sellest ajast, kui taime ostsin. Kokku seitse. Taimele sobib see, et pott seisab laiarelise kausi peal, kuhu jtan veidi vett, et niiskust lespoole otse koti sisse auraks.
9. jaanuar. Veel viis uut it juurde tulnud! Kokku on neid 12. Nii et testitud! Meie talvisest valgusest kannikesel vheks ei j, kuiva hku ta aga ei kannata.
20. jaanuar. Kaheksateist it! Igal kolmandal peval vtan kilemtsi lillelt ra ja imetlen teda. Seda ka klaliste tuleku korral.
23. veebruar. Endiselt on taimel rohkesti isi. Aga nd on pike intensiivsem ja mnedele itele on tekkinud heledad laigud. Jtsin vist liiga kauaks lille ilma kilemtsita.
20. mai. igusega on ta nimi varjukannike. Intensiivne pike kahvatab lehed. Peab taime idapoolse akna peale viima. Panen ta mne suurema taime varju. Suvi. Kige kuumemal ajal taim puhkas. Jrgmine sgis ngi taas isi.

Nuanne
Sntpoolia kasvab kige paremini +20 kraadi juures peval ja sel +15 kraadi juures. Sellega saavad arvestada inimesed, kes oma ktet ise reguleerivad.
Otsevalgust kannike ei talu, aga tahab siiski piisavalt valgust ja seda 812 tundi pevas. Selle parajust saab mta nii, et kui panna ksi taime ja akna vahele, peaks valgus olema piisavalt intensiivne, et luua vari, keselg aga ei tohi pikese kes kuumaks minna.
Mulda tuleb sntpoolial vahetada iga kuue kuu tagant.
Taime pott olgu ca ks kolmandik taime lbimdust, suurema poti korral vib taime hvardada liigniiskus.
Kastma peab toasooja veega ja ainult alt, juurte poolt.
Kui kasutate tavalist mulda, vetage iga kastmise korral.



Helen Arusoo
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet