Austraalia Queenslandi kolm ülikooli ja kaks mereuuringute organisatsiooni asutasid 2005. aastal korallrifi uuringute tippkeskuse CoECRS, mis peab viis aastat süvendatult selgitama korallrahudel toimuvaid muutusi.
Esimesed kokkuvőtted on kurvad: teadlased väidavad, et kolmandik maailma korallrahudest on pleekinud. Valastunud korallid kaotavad aga oma loomulikud bakterid ja surevad. See omakorda pőhjustab elusail korallidel toituvate pisemate kalade surma, nii et kogu rifi toiduahel langeb tasakaalust välja. Teadlased väidavad, et kümnendiku rifi pleekimine mőjutab kolmest kalaliigist kahte; kui muutused haaravad viiendikku korallidest, on kaotused liigilises koosseisus juba tähelepanuväärsed ja vőivad kesta aastakümneid. Inimese seisukohalt panevad need muutused piduri peale nii kalapüügile kui ka turismile.
Korallide pleekimist seostatakse üheselt merevee tőusva temperatuuriga. Nüüdsete suundumuste jätkudes kahekordistuvad CoECRS vanemteaduri Morgan Pratchetti hinnangul praegused kahjustused aastaks 2030. Kui korallid aga taastuksid, tuleks valdav enamik kalaliike tagasi.