1/2007



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Looduslaps
Lollikindel pakendimajandus

Keskkonnaministeerium korraldas eelmise aasta lpul koolipilastele pakendijtmetealase artiklikonkursi. Mida siis meie noored arvavad prgiprobleemist? Rahul praeguse olukorraga lapsed igal juhul pole. ldvidu plvinud Tallinna Arte Gmnaasiumi 17-aastane pilane Tnis Tiirik on oma tle pannud intrigeeriva pealkirja: Lollikindel pakendimajandus. Ta pakub vlja mtte, et sorteerimise ideed peab aina ja aina propageerima, muidu ei muutu midagi.

Lollikindel pakendimajandus
Inimesi eristatakse vga paljude tunnuste alusel. Niteks nahavrvi, usu, kultuuri ja soo, aga ka selle jrgi, kuidas nad mtlevad ja kituvad. Mina jaotan oma teadusliku teooria alusel inimesi nende isikliku jtmemajanduse jrgi neljaks phigrupiks. Kogu mu teooria on leidnud kinnitust juhuslike vaatluste phjal, mida ma olen kogu oma teadliku elu jooksul teinud. Teooria on mistetav igahele, kuna ma ei ole seda keeruliseks ajanud ega taotle selle eest Nobeli auhinda. See annab ldise levaate Eestimaa jtmete taaskasutuse praegusest tegelikkusest ja vimalikust helgest tulevikust.
Suuremal osal inimestest on mugav komme visata kogu enda poolt tekitatud prgi lihtsalt hte prgikonteinerisse, mis parasjagu kige lhemal on. Mingist sorteerimisest ja taaskasutatavate materjalide eraldamisest pole nende puhul juttugi. Lisaks nendele leidub veel omakorda suur hulk inimesi, kes ei pea prgi ladustamise eest vajalikuks raha maksta ja pab seda ise pletada vi siis kuhugi metsa alla kuhjata. Selline asi toimub eelkige maapiirkondades, kus elanikel polegi vimalust ega harjumust oma prgi kuhugi konteineritesse panna. Peale nende kahe inimtbi leidub veel ks vikene osa neid inimesi, kes on rmiselt keskkonnasbralikud ja ei tarbi mitte midagi leliigset. Nad kasutavad prgi ja jtmeid enda elatamiseks. Neid kutsutakse asotsiaalideks ning nad on eeskujuliku pakendikasutuse kige rmuslikum nide. Lisaks on olemas neljas grupp inimesi, kes paistavad silma sellega, et sorteerivad oma jtmeid ning kes on keskkonnakaitselisest seisukohast lhtudes vga vajalikud. Neid leidub vhesel mral hajusalt le Eesti.
Eelnevast vaatluste kokkuvttest selgus ilmekas tsiasi, et Eestimaa vajab rohkem oma jtmeid sorteerivaid inimesi. Keskkonnateadlikkus peab olema omandatud igal vabariigi kodanikul, enne seda ei ole vimalik ette vtta mitte midagi revolutsioonilist. Aga just revolutsiooni me pakendimajanduses vajamegi. Senistest keskkonna- ja jtmemajanduse teadlikkust tstvatest programmidest on olnud kll kindlasti kasu, kuid selleks, et sorteerimine saaks iga Eesti inimese iseenesestmistetavaks kodanikukohuseks, peavad kiku minema paremad ideed.
Inimesed ei sorteeri oma jtmeid, sest see on nende arust tlikas, vras ja kasutu ettevtmine. On tiesti selge, et vrast asja tuleb karta. See on inimesele sisse kodeeritud juba aegade algusest saadik. Kui inimene kauges minevikus vraid asju kartnud poleks, ei oleks ta ka vib-olla ellu jnud. Seega tuleb teha pakendijtmete sorteerimise alast tutvustustd mingi aja vltel (niteks he aasta jooksul) jrjepidevalt absoluutselt igal pool televisioonis, raadioeetrites, ajakirjanduses ja internetis niikaua, kui see inimestele lihtsalt phe kulub ning nad taipavad asja mtet ja vajalikkust.
Lisaks tuleb igasse Eestimaa asulasse ja iga suurema vi viksema kortermaja hoovidesse paigaldada vrvilised ja silmatorkavad pakendikonteinerid, mis on varustatud lollikindlate instruktsioonidega selle kohta, mida tohib ja mida ei tohi konteinerisse panna.
Konteinerid muude jtmete jaoks, mis sorteeritava hulka ei kuulu, tuleb paigutada suurtest ja vrvilistest niinimetatud headest konteineritest veidi kaugemale ja vrvida nad masendavalt halliks. Sinna visatava prgi kogust massiliselt viks mta vastav arvutusssteem ning vastavalt kilogrammide arvule tuleb vtta ka iga elaniku kest erinev summa maksu. Kes oma jtmeid hoolikalt ja nutikalt sorteerib, maksab vhem kui see, kes seda kohe mitte ei tee.
Sorteeritavate jtmete raandmise pealt makse muidugi mista ei veta, see tagab ssteemi t. Konteiner olgu igal korterihistul oma ning see avanegu vastava vtme vi koodiga, mida elanikud teavad. Kui keegi kasutab konteinerit ra kurjasti vi pahatahtlikult valesti, siis see tuvastatakse videokaamerate ssteemiga ning karistuseks jrgneb hiskondlik-kasulik t kahekmne nelja tunni vltel kohalikus prgilas.
Uus mtlemine peab alguse saama riigi ja rahva koostst. Seni aga tegutsegem endi sdametunnistuse ning nende vimaluste jrgi, mis meil olemas on.



Tnis Tiirik
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet