1/2007



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
Elu talvel: loomad ja linnud arvestavad lumega

Loodus on korraldanud olelusvitluse pikas reas loodusliku valiku teel vlja eluvormid, mis on kige paremini kohastunud antud elupaikadega.
Loomad valmistuvad meie laiuskraadil lumikattega talveks

Psiva lumikatte perioodil on hea, kui vike kiskja ei ole mrgatav teisele kiskjale vi laltiirutavale rongale vi mnele kullilisele. Seetttu on meie kaks viksemat kiskjat krp ja nirk talvel lumivalged. Krbil on mustad vaid sabaots ja silmad, nirk on aga leni lumivalge. Talvel on nad peaaegu nhtamatud vaenulikule pilgule.

Heledama kasuka tmbab endale selga ka halljnes, kuid tiesti lumivalge on valgejnes ehk metsajnes. Viimane on taiga ja polaaralade liik ning Euroopas on ta kunagiste karmide aegade jnukliik. Meil on ta oma levikuala lunapiiri lhedal. Lume kuningriigis elades on tal mitmed eelised jda ellu vrreldes oma halli suguvennaga. Valgejnesel on lumeperioodil hea maskeering ja laiad kpad, mille pinda suurendavad talveks kpa servadele kasvanud karvad. Ka on tema kehakaal viksem, mis vimaldab psida lumel isegi koheva lumikatte korral. See annab olulise eelise pgenemisel kiskjate, rebase, hundi, ilvese ja nugise eest. Valgejnesele on sgava lumikatte perioodil raske pidada isegi hagijatega jahti.
Valgest kehakattest peab lugu ka rabap, kes vahetab suvise pruunika suler talveks mrksa sobilikuma vastu.

Elu vorstikestes
Talv ja lumi on raske periood loomadele, kellel on lhikesed jalad ja kes ka ise on pisikesed. Nendel liikidel ei j muud le, kui leppida lumikatte paksusega ning leida selles vi selle katte varjus endale ellujmise vimalused. Enamik vikeimetajaid karihiired, uruhiired ja teisedki heina- ja juurtekrbistajad peavad oskama ra elada lume all. Seal on neil enamasti isegi rahulikum toitu otsida, sest valvas rvlisilm ei ne neid nii lihtsalt. Pisinrilised toituvad lume all uru suudmeist algavates lumetunnelites. Kevadel lume sulades vib seetttu urusuudmete piirkonnas nha omapraseid heinapuruseid vorstikesi, mis pole midagi muud kui sgiks vheklbulikust kulust lumiste tunnelite vooderdus. Lumi ei paku aga hiirekestele siiski piisavat kaitset, sest krp ja nirk on peamiselt pisiimetajatest toitujad. Nad on kohastunud liikumiseks tihedas rohustus, lume all ja isegi avaramates hiirte urgudes. Seetttu sgava lumikattega aegadel ei ne me nende loomakeste jlgi kuigi tihti lumel, sest enamuse ajast toimetavad nad lume alla. Vaid hukese lumekihiga perioodil vi kraavide ja ojakeste jl, samuti tallatud teedel vime nha nende jljerida. Hiirekesed ei ole kaitstud ka rebase ja isegi kakuliste eest, sest nende limalt tiuslik kuulmine ja lokatsioonissteem vimaldab lume all kbistaja asukoha mrata suure tpsusega ja ohtu aimamata vivad lbi koheva lumekihi sadada toituva hiirekese turja kakulise knised vi rebase kpad.
Paks lumekiht ei lase maal sgavalt klmuda, see on kui soojendav vaip, mis vimaldab paljudel putukatel taluda karme ja pakaselisi pevi. Taimestiku- vi samblarindes talvituvad putukate vastsed vi nende erinevad arengujrgud (enamasti nukud) on toiduks karihiirtele. Viimased on sedavrd vikesed, et nad ei saa lubada suurte rasvavarude kogumist, mis on vajalikud talveunne jmiseks. See-eest on nad varustatud terava nina ja suureprase haistmismeelega. Liikumine lume all on neile peaaegu sama lihtne kui sambla- vi rohurindes. Lume all on neil turvaline ja isegi lbus toitu otsida.

Talveunne sunnib ka toidupuudus
Madala temperatuuri tttu ei ole talvel liikvel putukad ja teised selgrootud, nad on kas metsakdus, pinnases vi lume all talvitumas. Suuremad putuktoidulised peavad leidma endale sellel perioodil sobiva tegevuse, ja see on taliuinak. Nii on siilid sunnitud valmistama talveks endale varjulisse kohta heinakrtest ja lehtedest talvekorteri ning ootama kevade tulekut, kui temperatuuri tustes rkavad elule tema toiduliigid.
Taliuinakust peavad lugu ka mger, karu ja meie aladel vrliigina levinud khrik. See on vajalik ja igati otstarbekas, kuna nende liikide toiduvarud ja kttesaadavus on talvel piiratud. Taliuinaku perioodil on paks lumikate neile liikidele soodus. Halb on aga talvine suur sula ja ka lumeta talv. Mgral ei ole selles suhtes kll erilisi pretensioone, kui just mgralinnaku phjavee tase ei tuse liiga krgele ja sulailmadega vesi linnapea klje alla ei valgu. Siis on ta sunnitud kolima krgemale korrusele. Siilil, karul, samuti khrikul on aga probleemid tsisemad. Siil ei leia nii lihtsalt uut ja sobivat kohta, ka toitu pole ja enamik nendest hukkub. Karu otsib uue talvekoopa vi jb hulkuma ja hakkab otsima toitu, milleks sobivad talle kik sgiks vhegi klbulikud toiduliigid. Khrikul ei ole probleemid kuigi tsised ei sula ilma ega lumega, ta leiab uinakuks sobilikke kohti mgra, rebase ja kopra urgudest, risu- ja kivihunnikutest, klbavad ka tuulemurd ja tihedamate kuuskede alused.

Lume sees on turvaline kanalistel
Lume sees ja all leiavad klma ja ka tugevate tuiskude eest varju mitmed kanalised. Eriti oluline on see pldple, kuid lume alla varjuvad klma eest ka laanep, rabap ja teder. Metsis eelistab jda bima puudele, kuigi vga krbedate ilmadega eelistab vhemasti emametsis samuti lumekihi soojendavat patja.



Nikolai Laanetu
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet