1/2007



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
Putukaid leiab ka lumelt

Talvine lumevli on enamuse talvest putukatest-mutukatest tiesti thi. Kui talvine hutemperatuur on langenud miinuskraadidesse, poevad tillukesed llijalgsed peitu paremaid ilmasid ootama. Kuid niipea, kui pike ha vimsamalt paistma hakkab ja juba lund sulatada juab, ei malda ka esimesed putukad enam oodata ning poevad puude vi rohukrte mber sulanud kikudest lumepinnale liigutama. hed iseloomulikumad lumele ronivad tegelased on putukad, kes sulavate lumekristallide vahel otsekui tibatillukesed kirbud ringi hppavad. Hppamise jrgi nimetataksegi neid kevadisi putukad lumekirpudeks, ladinakeelse nimega Entomobrya nivalis.
Lumekirpude avastamine lumelt nuab thelepanelikku vaatamist. Kigest 12 millimeetri pikkuste tumedate tpikeste eraldamine muust lumele langenud sodist pole lihtne tegevus. Aga kui kki ks tpike ootamatult oma asukohta vahetab, ongi meil lumekirp ngemisulatusse sattunud.
Lumekirbud esindavad putukaid, keda eesti keeles nimetatakse hooghnnalisteks putukateks. Erinevalt tavaprastest putukatest on loodus hooghnnalised putukad jtnud ilma tiibadest, kuid lennuoskus on neil teatud thenduses titsa olemas. Iseloomuliku organina on nende tagakeha otsas painduv hark, mis enne hppamist vedruna pinge alla painutatakse, et siis putukas elastsusju abil peadpritava kiirusega mneks hetkeks huavarustesse liuglema lkata.
Mis toob neid vapraid loomakesi nullilhedasse temperatuuri hppama? Eks ikka lootus saada oma kht tis, kartmata rasmise ohtu. Lumest vlja sulanud ietolmutera, seeneeos vi vetikakogum on hele lumekirbule otsekui kosutav grillvorst. Vike putukas vajab vhe toitu. Hooghnnalised on sedavrd pisikesed, et philised suurtest loomadest putukate sjad, nii linnud kui karihiired, neid sgiks ei tarvita. Kll aga tuleb hoiduda teiste putukate ja loomulikult mblike eest. Kevadiste lumekristallide vahel pole aga rvloomi karta. Enamik putukatest peab alles talvist puhkepausi ja ksikud lumele kakerdama tulnud kbusmblikud on klmast sedavrd kanged, et suudavad vaevu jalgu liigutada, rkimata siis kellegi kinni pdmisest.
Loomulikult elavad lumekirbud ja teised hooghnnalised putukad oma elu edasi ka suvel. Aga siis juba kdu vahel, kus nende enamasti tume keha sulandub tielikult mbrusega hte ja erinevalt valgest lumepinnast on tillukest kuuejalgset peaaegu vimatu mrgata. Toitudes maha varisenud taimsest materjalist, on nad heks olulisemaks organismirhmaks, kes ttleb maapinnale kukkunud orgaanilist ainet mber huumuseks. Kui ilma sskedeta neks meie maailm sna tavaprane vlja, siis ilma lumekirpude ja teiste hooghnnaliste putukateta upuksime lehekdusse.



Urmas Tartes
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet