1/2007



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
Fotokaga Shotimaa hlgeid jahtimas

Jaanus Jrva
Kui lugeja arvab, et kirjutan siin oma hlgejahikogemusest, siis on tal tiesti igus. Mina jahtisin neid kaameraga Shotimaal ning saagiks sain palju huvitavaid pilte, kogemusi ja ka teadmisi.

Kuigi hallhljes on Lnemere suurim kiskja, pole tema elu siin just hsti linud. Peamiseks phjuseks on ikka meie kodumere saastatus. Eelmise sajandi alguses elas Lnemeres ligi 100 000 hallhljest, tnaseks on sellest jrel vaid kmnendik. Vastupidiselt meie hlgevaesusele elab Shotimaa rannikuvetes pool maailma hallhlge populatsioonist.

Shotimaa hljes poegib hilissgisel
Shotimaa rannikul on hallhljeste jaoks kiired ajad paar kuud varem kui meil novembri lpus detsembri alguses. Meie hlged poegivad teaduprast veebruaris. Kuna sealne meri ei jtu kunagi, siis tulevad hlged poegima saartele ja ka raskesti ligipsetavatele randadele rannikul. Igal aastal snnib seal ligi 35 000 hallhljest, kellest vhemalt pooled saavad ka oma esimest snnipeva thistada. hel sellisel rannal, Shotimaa kaguosas, ma hlgejahti pidasingi.
Seal piirkonnas oli ligi paarikilomeetrisel ligul oma kmmekond lesilat, kus hlged olid poeginud. Vaatamata vimalike pildistamispaikade rohkusele, tuli kne alla vaid kaks, sest teistele oleks raske ilma kaljuronimisoskuste ja vahenditeta lheneda. Kuna rand oli avatud phja suunas, siis vga varakult sinna laskuda polnud mtet, tuli oodata, et madal detsembripike juaks vimalikult krgele.

Kakskmmend korda rammusam piim
Esimene pildistuspaik oli sna kitsas, vaid ligi 30 meetrit lai rannasopp, mis oli kolmest kljest kaljuga mbritsetud. Laskusime ettevaatlikult ja vimalikult vaikselt allapoole, et lesivaid hlgeid mitte hirmutada. Teine, millega seal tuli arvestada, oli tusu- ja mnaperiood. Meie nneks oli hommikupoolikul mn, mistttu saime sna sgavale randa liikuda. Vtsin he suuremakivi taga positsiooni sisse ning jlgisin lbi objektiivi, mida hlgemammid teevad. Meie saabudes kahlasid paar hljest kll vette, kuid viie minuti prast olid nad juba rannal tagasi ning suhtlesid oma jrglastega. Suhtlemine seisnes peamiselt selles, et ema lamas klili siledatel kividel ning poeg lasi rammusat piima khust alla voolata. Hlgepiim on lehmapiimast peaaegu 20 korda rammusam, mistttu kmnekilosest hlgehakatisest saab paari ndalaga ligi 60 kilogrammi kaaluv juntsu. Oli nha erineva vanusega poegi: mned titekarva peaaegu maha ajanud, kuid paar hakatist vib-olla vaid ndalavanused.
Mne aja prast ilmus veest ka haaremi omanik ise suur hlgepull. Laisalt roomas ta veepiirile ning ji sinna mnulema. Laine oli kohati pris suur, mistttu isand mattus valge vahu sisse. Paaril korral ji mulje, nagu oleksid nad hiiglaslikus llevaadis sulpinud, sest just llevahtu meenutas mulle sealne vaht.

Vennad panid ninad kokku
Kui imetamise aeg lbi sai, kadusid emad lainevahu sisse ning sealt merre kalale. Vahepeal polnud rannas htegi tiskasvanut, ning pojad sisustasid seda aega vga kasulikult magades. Samas polnud harvad juhused, kus erineva vanusega pojad omavahel suhtlesid. ks suhtluspaar oli mulle sna lhedal. Noorem roomas veidi vanema lhedale, mlemad keerasid end klili, panid ninad kokku ning lasid inisevaid hlitsusi kuuldavale. Selline tegevus toimus mitmeid kordi. Huvitav oli aga, et vanem ei pannud noorema suhteliselt pealetkkivat suhtlusvajadust sugugi pahaks, vaid lks tema mnguga kaasa. Mne minuti prast aga rauges mngulust ning mlemad keerasid end selili, et leiba luusse lasta. Pojad olid sna uudishimulikud, meie vaikselt kivi najal istudes tuli nii mnigi saapaid nuusutama.
Umbes pooleteist tunni prast saabus esimene ema kalalt tagasi, mis tekitas poegade seas elevust. Kik valged karvakerad muutusid nudlikult hlekaks, kuid ema thelepanu jtkus vaid hele. Poole tunni jooksul oli rand jlle hlgeemasid tis ning pojad rahulolevalt tisside otsas.
Jrgmisel peval lksime krvalboksis olevale lesilale, mis oli paarsada meetrit pikk. Seal tundus valitsevat mitu haaremit, sest kogu ligu peale oli neli hlgeisandat. Siin vis nha ka hljeste agressiivsemat poolt, sest aeg-ajalt tekkis erinevate haaremiliikmete vahel snelusi ja isegi vikesi vitlusi. Tsi, kurikaelteks olid ikka isased, kelle omamisinstinkt ei lubanud vrastel meestel nende naisi piiluda. Sageli klaariti arved juba kalda lhedal vees ra.

Laine rndas statiivi
Kuigi sellele rannale laskumine oli palju lihtsam, oli seal pildistamisega tkk tegemist. Kigepealt tuli leida sobiv subjekt ning sellele vaikselt ja rahulikult lheneda. Samal ajal tuli vaadata, et ei satuks mne lhemal lamava hlgeemanda ette ning htlasi tuli pilk hoida merelt tulevatel lainetel. hel korral juhtuski nii, et kui veepiiril he suurema kivi najal pildistasin hlgeemandast portreid, kuulsin kki selja taga mhinat. Pilk hle suunas, ja kohe oli selge, et pean kiiresti statiivi koos kaameraga ktte vtma ning kalda poole jooksu pistma. Selja tagant tuli peale ligi kolmemeetrine laine. nneks said mul vaid jalad kuni plvedeni mrjaks. Oleks ma paigale jnud, matnuks laine mind enda alla. Prast panin mitmel korral thele, kuidas suhteliselt vaiksest merest tekkis kki suur laine.
Kuna statiiviga kivide vahel liikumine oli pris tlikas, loobusin sellest ning kasutasin kaamera ja objektiivi toestamiseks oakotti.
Krvalolevatelt piltidelt pakun vaatamiseks oma fotosaaki.



Jaanus Jrva
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet