1/2007



Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
Minu ja metssigade pisikesed

Lõik fotost
Sven Začek
Eelmine talv oli teistmoodi kui üle-eelmine. Õigupoolest on ju kõik talved erinevad, vaid aeg-ajalt trehvab sedaviisi, et üks talv kipub meenutama mõnda ammuste aegade tagust lumehooaega. Eelmine ja üle-eelmine olid aga hoopis isesugused.
Isesugune oli ka minu metsseaõnn nendel talvedel. Ülemöödunud talvel ei pidanud ma isegi mitte mõtlema metssigade peale, nemad tulid ise mind vaatama. Harv oli selline metsaskäik, mil ma kutusid ei kohanud. Oli kuidagi väga “sigane” talv, see jaanuaritormi talv. Minu metsad olid üleujutatud ja ilmselt olid seal elavad notsud sunnitud leidma tavalisest erinevaid teid, ning niimoodi nad minuga kokku juhtusidki. Kolisid minu radadele.
Eelmisel talvel aga üleujutust polnud ja loomad said liikuda oma tavapäraseid radu pidi. Seepärast kadus ka metsseaõnn, sest inimesed ei suuda helitult niisugustes rägastikes liikuda, kus metsanotsud ennast hästi ja turvaliselt tunnevad.
Siis meenus mulle ühe hea sõbra mõni aeg tagasi räägitud lugu, kuidas tema oma lapseootel kaasaga metsas käis. Selgus, et pisikest kandev naissoost isik oli metsas tõeline magnet, kes kõiksugu erinevaid loomi ligi tõmbas. Sõbramees oli täiesti vaimustuses, kui ta seletas: “Ükskõik kuhu me ka läksime, igal pool oli keegi väljas. Rasedatel on mingi eriline tõmme!” Metsseaõnneta talve teiseks pooleks olid ka meie peres asjad juba mitmendat kuud “sedapsi” olnud. Seepärast otsustasin ka mina koos oma kalli kaasa ja meie pisikesega metsa minna. Pealegi ajas ka abikaasa peale, sest ta polnud juba tükk aega loodusesse saanud.
Nii kui me platsi võtsime, oli ka õnn tagasi. Kuna mina olin julgenud oma kallid sigade juurde viia, siis tulid ka sead poolele teele vastu ja vägev juhtemis tutvustas meile oma pisikesi, kes kõik olid metsa all sonkimises just värske õppetunni saanud. Lumised kärsad nuhutasid meie suunas ja ei osanud kuidagi seisukohta võtta, kuhu nad nüüd sattunud on.
Järgmistelgi retkedel oma kallitega oli mul õnne kolme eest. Nüüd julgen siiralt soovitada ka teistel oma pisikesi metsa viia, saab igasugu metsavigureid näha.
Foto on tehtud Tartumaa metsasügavikes. Aeg: 19. veebruar 2006, kell 16.03.



Sven Začek
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?