1/2010



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

58.laiuskraadil
58. laiuskraadil: VisustiTrve

Visusti misauest saadab meid sel peval teele misa ks omanikke Andres Leivategija. Mis plaanis looduskaitsealuse pargi ja vanade puudega? Et nad ikka siliksid, vastab ligi kmme aastat Visustis toimetanud Leivategija. Oleme ka saanud toetust pargi niitmiseks.

Visusti (ka Fissel, Visus, Wissus kui mrkida mned omaaegsetest nimekujudest) park oli varemalt kllalt liigirikas (ligi 50 liiki), kahjuks leiti 1987. aastal metsistunud pargist neist silinult vaid pisut le tosina. A. D 2010 ratavad pargis thelepanu vimsad elupuud (Thuja occidentalis) vibolla Eesti hed krgeimad.

Visustist Kassinurme (Kassinorm) poole kulgedes oleme tnulikud, et pole mitte aasta 1910, mil meile sealmail oleks vinud vastu astuda Liivimaa ldkasuliku ja konoomilise sotsieteedi viitsepresident Richard von Oettingen (18691945), Visusti misa toonane omanik, kes olevat veel 20. sajandil nudnud, et talle ette sattunud talupoeg hrra mdumisel paljastaks pea ja astuks kraavi (Visusti misahoones asunud koolis 1940. aastatel ppinud maalikooli professori Karl Annuki andmed).
Kbara kergitamise vastu ei oleks igel mehel midagi, pealegi olid Richard von Oettingeni kolm onu Tartu likooli professorid, neist ks (Georg) ka rektor ja linnapea. Ka kraavi astub loodushuviline hea meelega, kui see ei oleks tidetud ligi meetrisgavuse lumega.
Talv muudab loodusekirjeldamise keerukaks. Lumega kaetud mtakas vib olla nii psas, knd kui ka kngas mine vta sa kinni. See vib olla ka talveunne jnud karu, kui knkast tuseks hingeauru.

Visusti soojad saiakesed
Millal te viimati proovisite maanteel suusatada? See pole meelakkumine ei suuskadele ega nendel kulgejale. Aegajalt kiunatavad Visud kaeblikult, kui kivikild phja kriibib. Jkonarustes kisub aga kumbki kitsuke lumelaud hppeliigeseid kiusates ise suunas. Millal te viimati proovisite maanteel suusatada? See pole meelakkumine ei suuskadele ega nendel kulgejale. Aegajalt kiunatavad Visud kaeblikult, kui kivikild phja kriibib. Jkonarustes kisub aga kumbki kitsuke lumelaud hppeliigeseid kiusates ise suunas.
Ingmar jb Visusti kuivati juurde linde pildistama. Riietatult valgesse maskeerimislikonda nnestub tal jdvustada talvikesi, pasknre ehk pajuharakaid ja pldvarblasi Pariisi tnavapoisid khedal hommikul soojade saiakeste prast. Ehkki pldvarblase arvukus olevat Euroopas kahanemas, ei kuulu tema ega ka mitte ta Visusti toidulauakonkurendid looduskaitse alla.
Suusataja ei tohi seisma jda, eesmrk on kogu aeg liikuda: shokolaadi suhu pistes, kepsu (GPS) vaadates, telefoni kiigates, ka voorimehe kombel nina nuusates. Psib piksene, kuninglik, toniseeriv ilm.
Pre metsateele thendab kergendust Visudele ja lhemat sidet loodusega suusatajale. Ddd, iendab phjatihane jalamaid rahurikkuja kallal.

Las seisab, kuni saab
Pikame veelgi viksemale teele, sidame Pedja je rde Puutsa tallu, kus pererahvas hoiab juba aastaid alal oma rohkem kui 120 aasta vanust kuusikut, kuigi viks selle ka maha raiuda.
Puutsa oli esimesi talusid, mis Kursi kihelkonnas 19. sajandi lpus priseks osteti, sel ajal pidid kasvama hakkama ka kuused.
Talu praegused elanikud, kolmest plvkonnast, kannavad perekonnanime Klvet: Anne, Airi ja Sde. Kas lhete Airi ilusaid loomi vaatama, ksib Puutsa talu naabrinaine, kes klateel jalutab ja krgrhkkonda naudib. Puutsal peetakse mahedalt lihaveiseid. Metsast on majandamisele tuge olnud, kuid see vana kuusik, mille ladvad ka toa aknast paistavad, on siiski nii ilus ja rgne, et kahju oleks teda ligata. Las aga seisab, kuni seista saab, tleb noorperenaine Airi Klvet.

Kunagi istutatut ei saa hooleta jtta
Pedja jgi voolab pae peal, mis vimaldas meie esivanematel Kursi kihelkonnas murda paasi ja seda lubja saamiseks pletada. Je lheduses, nii Puutsa talu mail kui ka sellega klgnevas Se arboreetumis leidub lubjapletusahjusid silitamist vrivaid prandkultuuriobjekte.
Se arboreetumi (puittaimede kollektsiooni) rajasid metsamehed eesotsas lo Erikuga 1976. aastal. Eesti klmapooluselt Jgevamaalt leiti eriti sobiv paik vrpuuliikide katsetamiseks. Meldi nii kes Pedjarsetes karmides tingimustes ellu jb, jb ellu ka mujal Eestis.
Aastal 1992 veti arboreetum Vello Kepparti ettepanekul looduskaitse alla, kuid samal ajal lakkas hooldus. 2006. aasta andmetel oli 78 vrokaspuust (neist enim lehise, kuuse, mnni ja nululiike) silinud 54.
Se arboreetumis ehk Kaarlimetsa pargis asub Eesti ainuke vrpuuliikide seemla, st seal saab varuda parimate prilike omaduste ja liigitunnustega oksapuude seemet. Prast pikka vaheaega sai 20082009 metsandusspetsialisti Mrt Bratka eestvedamisel teoks osaline katsekultuuride hooldusraie plaanis on Sele rajada uus Eesti puuliikide seemla.
Tahetakse jah midagi looduse meelevallast psta, tleb Luua metsanduskooli ppejud Vello Keppart, kellega hel teeristil kohtume ja siis Kaarlimetsa pargis ringi sumpame. Kneleme puude ohustajaist: lehisevhist, juurepessust. Neme, kuidas kitsed on serbia kuuskede alumisi oksi snud. Okkad sisaldavad ka vett, neid on mnusam sa kui lehtpuude vrseid, teab metsamees.
Puuderhmad vaatavad jalutajaid ksivalt nagu valged lambakarjad nende tulevik on inimese ktes.
Lehised on meil kasvanud juba mitusada aastat, kas nad ongi enam vrliigid, arutleb Vello Keppart. Inimene snnib, sirel kasvab ues. Kuidas saab noor inimene sirelit vramaiseks nimetada? tulevik on inimese ktes.

Tedremngust teadlaseks
Tnavune talv on veebruari alguseks valmis meisterdanud HaapsaluNoarootsi ja SruTriigi jteed, on kopsinud valge silla ka Trve klla. Ingmar saab ktust ja aega sstes oma autoga sita le Pedja je j Kaarlimetsa pargist otse Tammeme klalistemajja. Viimane krgub kolmekordsena Pedja kaldal, pakub korraga 50 inimesele majutust ning uudistamiseks nii eksootilisi kui ka omamaiseid jahitrofeesid.
Tahame klalistemaja perenaise Ene Vihtiga knelda tema kauaaegsetest uurimisobjektidest: tedrest ja metsisest. Perenaine llatab meid, pidades kahele rnnumehele oma maja konverentsisaalis powerpoint-ettekande.
Mulgimaalt Abjalt prit Ene kis veel keskkoolis, kui ks jahimehest perekonnatuttav ta tedremngu kaasa kutsus. Kidi aovalguses, unest aega npistades, nii et Ene judis ka igel ajal koolipinki. Kui tdruk kaasas oli, jahimees ei paugutanud toona vis veel tetri jahtida, kaitse alla judis liik 1968. aastal.
Kui noor tedrevaatleja likooli bioloogiat ppima lks, pani zooloogiaprofessor Harri Ling ette kirjutada liigist diplomit hiljem tuli ka kandidaadit, ja lisandus huvi metsise vastu. Ene Viht tleb, et metsiseid uurides judis ta maanteedest kaugemale, Eesti kige ilusamatesse kohtadesse, vanadesse metsadesse ja mnnikutesse.
Peame plaani, et kui mrtsi lpus Trve klast oma teekonda jtkame, lheme koos Ene Vihtiga ht metsise mngupaika vaatama.



Juhani Pttsepp
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet