1/2010



Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

usutlus
Miguel maalib Tartus tihaseid ja hobuseid

Teda võib kohata Eesti Maaülikooli Metsamajaks kutsutud õppehoone koridorilabürintides. Kartulivärvi juustega poiste ja blondide piigade seast paistab see noormees silma. Keegi ei jää aga enam ammu maaülikoolis brünette ja tumedasilmseid akadeemilisi kodanikke nähes soolasambana seisma. Maaülikoolis teeb teadustööd iraanlasi, kolumbialasi, isegi hiinlasi, ammugi lõunaeurooplasi. Mitte igaüks neist aga ei joonista looduspilte.

Meie loo kangelane teeb aga just seda.
Ta on isegi rõõmus, kui talle õlale koputate
ja tellite näiteks oma koera portree.
Miguel saab sellega hakkama! Saage tuttavaks,
maaülikooli põllumajandus ja keskkonnainstituudi
geoinfosüsteemide (GIS) spetsialist, praegune tartlane, kuid sünnilt hispaania kodanik Miguel Villoslada.

Millist eriala õpite?
Olen õppinud keskkonnateadusi Madriidi lähedal, Alcala de Henares’i ülikoolis. Päris palju reaalaineid, aga ka ökoloogiat, keskkonnahindamist, keskkonnaõigust. Spetsialiseerusin metsaökoloogiale. Uurisin andmebaasi põhjal puude levikut Hispaanias, nende diameetri ja pikkuse korrelatsioone.

Mis tõi teid lõunapoolsetelt laiuskraadidelt Tartusse?
Avanes võimalus rahvusvahelise üliõpilaste vahetusprogrammi Erasmus abil minna aastaks mujale õppima. Ühendkuningriigid või Holland mind ei köitnud, kui valida jäi Soome ja Eesti vahel, vali­ sin viimase. See tundus huvitavam, ma ei teadnud ka sellest maast suurt midagi.

(Maaülikooli Erasmuse programmi koordinaator Külli Kõrgesaar meenutab, et ühel heal päeval 2007. aasta sügisel saabus tema kontorisse ingliskeelse magistriõppekava BioLandMan raames trobikond sakslasi, tshehhe, hispaanlasi. Mõnigi oli kohmetunud ja nõutu ning oli osanud ka väikeses Taaralinnas ära eksida. Miguel paistis silma aga Külli Kõrgesaare sõnul peagi silma sellega, et vaatas üle maaülikooli ingliskeelse kodukülje välisüliõpilase seisukohalt ja tegi asjalikke ettepanekuid – näiteks, et võiks netti üles seada ruumilise Tähtvere campuse plaani.)

Magistriõppekava ammendus, aga teie jaoks sai ühest aastast Emajõe Oxfordis peagi teine. Mis põhjustel?
Esimene Erasmuseaasta Tartus läks väga hästi. Eesti loodus oli imeline. Leidsin endale Tartust tüdruksõbra, soomlanna Jonna, kes õppis maaülikoolis veterinaarmeditsiini. Tahtsin oma viibimist Eestis pikendada. Pidasin läbirääkimisi maastikuhoolduse ja keskkonnahoiu professori Kalev Sepaga, saime kokkuleppele ja 2008. aasta sügisel algas minu jaoks töö maastikuteatriga.

(Maastikuteater on peaaegu nagu päris teater. Lava aset täidab aga ekraan, kuhu arvuti ehitab reaalsed maastikud. Naaldudes mugavalt toolile, võid soovi korral mõne hetkega sattuda Hiiumaale – vaatama, kus asuvad sealsed tuulegeneraatorid. Maaülikooli maastikuteatri eestvedaja Peeter Vassiljev ütleb, et Miguel on kohusetundlik ja abivalmis töötaja. Et maastikuteatris on peatähtis visuaalne külg, saab Miguel oma andele ka töös rakendust. See on päris kunst, kuidas kuivadest algandmetest, numbritest ja kaartidest saab ekraanile mahlaka lõpptulemuse.)

Mida veel maaülikool teaduslikus mõttes teile pakub?
Koostöös oma juhendaja professor Kalev Sepaga oleme asunud välja töötama infrapunaloendureid kaitsealadele, et teada saada, kui palju külastajaid radadel käib. See projekt on algusjärgus.

Kus õppisite joonistamist?
Olen sündinud PõhjaHispaania väikelinnas 1984. aastal. Ema on õpetaja, isa juhib väikest lihatööstust.
Alustasin kunstiõpinguid 9aastaselt, peamiselt õpetati kunstikoolis maalimist õli ja akrüülvärvidega.

Tööd vesivärvidega, mis on minu lemmiktehnika, õppisin hiljem ise. Ja looduse kujutamine?
Loodusesse jõudsin väga varakult, koos vanematega, matkadel mägedesse. Suved olemegi veetnud mägedes, kus tuhande meetri kõrgusel on meil väike maja. Need on Ibeeria mäed ehk Sierra de la Demanda. Seal ma hakkasin kuulma linde ja nägema loodust.

Milline on nende mägede loodus?
Hirved, metskitsed, metssead. Pasknäärid, raudkullid, kirjurähnid. Tammed, pöögid. Kõigepealt joonistasingi mägedes puid.

Kas te joonistate ka looduses, otse natuurist?
Sageli on nii, et alustan looduses, aga lõpetan foto järgi.
Minu põhihuvi loodusmaalijana on loomad. Linnud, koerad, hobused. Olen mõned oma tööd üles pannud võrgupaika www.loodusmaalid. blogspot.com.
Tähtis on mõista looma käitumist. Enne joonistama hakkamist näiteks vaatlen lindu binokliga.
Maalin õhtul ja pärast tööd. Seda tehes peab olema puhanud – maalimine omakorda küll lõdvestab.

Kuidas hindate Eesti looduskunstnike töid?
Siin on tase kõrgem kui Hispaanias. Imetlen Põhjamaade linnujoonistajaid. Seostan seda hea loodusetundmisega. Näiteks meie maal ei käi inimesed metsas, et marju või seeni korjata. Siin aga küll.



Juhani Püttsepp
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?