1/2010



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

reisikiri
Euroopa Alaska Sareki rahvuspark

Minu kahendalase Sareki rahvuspargis viibimise jooksul oli ainult ks pev, mil sras pike ning puhus soe ja vaikne tuul. EuroopaAlaskaks kutsutud paigas thendab sgis reeglina kahte plusskraadi, tuult, mis puhub 20 meetrit sekundis, ning vihmasadu, mis kestab 48 tundi jrjest. Ometi oli tahtmine minna sinna kohe, kui avanes esimene soodne vimalus mdunud sgisel.

eldakse, et kui elad Euroopas ja tahad minna Alaskale, siis mine Sareki rahvusparki.Tnu eriliselt metsikule maastikule ja ka loomadele meenutab paik testi karmi kliimaga Ameerika phjamaad, kuhu vhestel avaneb vimalus reisida.
Sarek asub polaarjoonest veidi phjapool,
mistttu on kik aastaajad peale talve seal suhteliselt lhikesed ja kiirelt kulgevad. Niteks septembri (sgiskuu) alguses, mil Eestis valitseb vananaistesuvi ja 20 soojakraadi, on Sarekis sgisvrvide tippaeg. Kuu keskpaigaks langetavad
suurem osa puid oma lehed ning saabub esimene lumi. Kaks aastat tagasi kattus Sarek juba 7. septembril ligi 10 sentimeetrise lumekihiga, mida jtkus siiski vaid kolmeks pevaks.

Muutliku ilmaga paik

Juba paar aastat tagasi asusin planeerima
Sareki retke, mille kigus vaatasin pilte ja
lugesin matkakirjeldusi. Vimalus ja aeg
reisida tekkis selle aasta septembris, aga
tsisemad ettevalmistused algasid juba
aasta alguses. Kigepealt tuli leida korralik
kaart, mille jrgi saaks ka matkata. Lpuks
leidsingi he mtkavaga 1:100 000, millel
mrgitud ka reljeef, taimestik ja palju
muud matkainfoks vajalikku. Nd vis
alata ka teekonna planeerimine ning tehniline
ettevalmistus. Viimane thendas
eelkige matkavarustuse levaatamist.
Sarek on ju kurikuulus sealse muutuva
ilmastiku poolest, kus imeilusast pikeselisest
pevast vib mne tunniga saada
vihmane ja vga tuuline katsumus. Selliste
asjaoludega pidin kindlasti arvestama.
Kuna kik eluks ja ka pildistamiseks vajalik tuli seljas kanda, pidin hoolega arvestama,
mida kaasa vtta ja mida maha jtta. Sellegipoolest kaalus minu seljakott 40 kilo.

Plaan kahendalaseks retkeks ngi ette
Rapadaleni klastust ja ka mgedes liikumist.
Ajaliselt aga kujunes matk veidi teisiti.

Alustasin koos kaaslasega vikesest
klast nimega Kvikkjokk, mida lbib
Kungsleden (Kuninga rada, rootsi keeles).Tegemist on matkarajaga, mis algab Abisko rahvuspargist ja kulgeb ligi 800 kilomeetrit lunasse. Mda Kungsledenit ongi kige otstarbekam Sareki siseneda, sest see on ainuke rahvuspargi mrgistatud rada. Sarekis endas pole htegi mrgistatud matkarada ega ka htti, kus oleks vimalik bida. Samuti on seal mobiilileviga kehvad lood, sest med krguvad mberringi. Seega on matkaja tiesti omapead ja looduse meelevallas, mistttu ongi vaja retk eelnevalt hsti lbi melda ja arvestada ka varuvariantidega, juhuks kui jed muutuvad letamatuks vi ilm pikemaks ajaks vga halvaks. Eriti oluline on see puhuks, kui e esmrk pole ainult matkata, vaid ka pildistada. Nii nagu minul.

Esimene kuupaiste ja vaikne jrv
Kaardilt vaadatuna ja mdetuna tundus, et Rapadalenisse Rapadno orgu ja deltasse judmiseks peaks kuluma kaks peva. Vahemaa oli ligi 40 kilomeetrit. Tegelikkuses kulges asi teistmoodi.
Juba esimeste kilomeetritega sai selgeks, et Kungsleden pole pargitee, vaid ponnistamapanev lesalla maastik, kaetuna lahtise kiviklibuga. kskik kui tpne on kaart seljakott, maastik ja ilmaolud kujundavad liikumiskiiruse. Kui sajab vihma, muutub 40kilogrammine seljakott veelgi raskemaks ja iga samm tntsimaks. Jalgeesist tuli pidevalt jlgida, et koibi kivide vahel mitte vlja vnata vi mest alla libiseda.
Esimese veetsime kauni jrve kaldal, millel nimeks Unna Dahta. htu oli vaikne, jrvel peegeldusid pilved ja tiskuu. Pevane katsumus ununes, ainult valutavad lad andsid mdunust mrku. Hommikul rgates sai selgeks, et pev tuleb vihmane ja jahe. Olusid hinnates ja kaardilt kinnitust saades panime paika htuse sihtpunkti. Lbida tuli 10 kilomeetrit, mis iseenesest pole sugugi palju, kuid iga kilomeetri tagant puhkepausi tehes ja seljakotti mugavamaks sttides lheb aeg omasoodu. Arvestada tuli ka peatustega, mis kulusid pildistamiseks. htuks sihtkohta judes oli vljas juba suhteliselt hmar, lisaks veel vihm, mistttu tuli telk pstitada lambivalgel. Sk valmis samuti telgis, sest sadu polnud veel selleks ajaks jrgi andnud.
Hommikul telgiust avades tervitas meid puude vahelt sillerdav pike, mistttu venisid hommikutoimetused sna pikaks. Lisaks pildistamisele pidime ootama, kuni pike telgi ra kuivatas, sest kik vimalused seljakoti kaalu vhendamiseks tuli ra kasutada.
Kolmas pev kujunes peamiselt lesmge rhkimiseks, mille lpuks tusime juba 900 meetri krgusele ja veetsime esimese mgedes. Enne loojumist pakkus pike lhikese, kuid meeldejva etenduse. Esimene htu Sarekis oli paljulubav ja lootustandev. Jrgneval peval tuli lbida umbes 7 kilomeetrit, et juda oma baaslaagrisse, kust planeerisime alustada Rapadalenisse sisenemisi. Vrreldes eelnevate pevadega oli kndimine palju lihtsam, sest polnud lahtisi kive ja jrske tuse. Teekond kulges kll tusvas joones, kuid mda lauget meklge. Baaslaagri seadsime sisse 1000 meetri krgusel platool, kus vulises mgijgi ja jalutasid phjapdrad.

Rapadalen lummab oru ja kaljudega
Rapadalen on ks kaunemaid ja huvitavamaid kohti Sarekis, seda eriti sgisel. Rapadalenist hea levaate saamiseks pole vaja rentida helikopterit, vaid tuleb ronida mne krgema me tippu. Suurem osa pilte Rapadalenist on pildistatud he me tipust, mille nimeks Skierffe ning mille krguseks antakse 1179 m. Peamiseks phjuseks siinjuures on asjaolu, et sinna saab tusta mda matkarada, kust hea ilma korral on vga hea vaade Rapadalenile. Mina otsustasin seda retke mitte ette vtta, vaid pildistada Rapadalenit hoopis teiselt poolt, nii, et ka jrsu nlvaga Skierffe peale jks. Sellest tingituna, sai valitud ka baaslaagri asukoht, kust oleks suhteliselt lihtne Rapadaleni lnekljele lheneda.
Tagantjrgi meldes peab nentima, et ilm oli sellel peval meie poolt. Taevas sras pike ja valitses tuulevaikus, mis on Sarekis teline haruldus. Seisime kaljuserval, vaatasime ja pildistasime, pildistasime ja vaatasime, kuni pike kadus mgede taha. Baaslaagrini oli ligi 4 km, kuid kahanev tiskuu ja pealamp andsid kohalejudmiseks piisavalt valgust.
Telgi juures toitu valmistades pidasime plaani jrgmisteks pevadeks, kuid hommikul selgus, et plaane pidi muutma. Olime mhkunud pilvesse, mistttu nhtavus muutus viletsaks, lisaks sadas vihma. Kuna ka jrgmisel peval polnud ilm muutunud, siis otsustasime oma baaslaagri kokku panna ja mda platood vaikselt tagasi liikuma hakata, sest Kvikkjokki oli omajagu maad ning aeg hakkas veidi tagant utsitama.
Tagasiteel saime palju vihma ja tuult, mis sel piitsutas telki ja peval vormis meie vaimu. Kolme peva prast olime ringiga tagasi oma esimeses bimiskohas ning nautisime tuulevaikset ja vihmavaba htut. Jrgmiseks prastlunaks, vihmast ja tuulest karastunud, olime lbinud kokku 97 kilomeetrit. Kvikkjokkist alustasime lbi Helsingi teed alles sgisese kodumaa poole.



Jaanus Jrva
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet