1/2010



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
J meie Lnemerel kus see viibis?

Vaatamata kesoleva talve klmadele ilmadele ei linud meri sugugi oodatud kiirusega jsse. Julude ajal loksus laine Soome lahes vaatamata pakasele. Mis tegurid panevad merevee igel ajal klmuma?

Kuigi ilm lks vga karmiks juba detsembri keskel, mil arktiline humass kirdest meile sisse
tungis, moodustus Lnemere kesoleval jperioodil j vga hilja. On teada, et sgisel on j tekkimise suurimad mjutajad veetemperatuur ning tuul. Mdunud sgisel oli aga merevesi tavaprasest soojem ja et vee suure soojusmahutavuse tttu kulub jahtumiseks palju aega, viibis ka j tekkimine. See oli ks
phjus.

Tuule mju
Mingil mral mjutas kinniklmumist tuul, sest vrdlemisi tugevad ida vi kaguiilid lkkasid tekkivat jd eemale, takistades j teket, ja soodustasid Lnemere idakalda klmumisest vabana psimist. Kesoleva aasta esimese kuu lpul vis elda, et merej ulatus viitas hoopis mdukale talvele, mitte nii klmale, nagu see on.
Vee klmumispunkt oleneb lisaainetest vees, seega samuti soolsusest. Mida soolasem on vesi, seda madalam on klmumispunkt. Kuna Lnemeri on vhesoolane, siis on klmumispunkt ainult mni kmnendik kraadi alla nulli. Kui veetemperatuur on langenud klmumispunktini ja hutemperatuur samuti sellest madalam, vib alata j tekkimine, kuid siiski mitte alati viimasel juhul on phjuseks tugev tuul.

Madal veetase
Palju probleeme tekitab sel aastal, eesktt muidugi praamiliiklusele, vga madal veetase. Veetase psis loo kirjutamise ajal jaanuari viimastel pevadel isegi kuni 1 meeter keskmisest madalam. Millest see on tulnud? Taoline veetase tekib tavaliselt pikaajaliste idaja kirdetuultega, mis ajavad veemasse Lnemere lneosa suunas ning isegi Taani vinadest vlja. Tuule mjule aitab kaasa Lnemere vike keskmine sgavus. Samuti mjutab veetaset hurhk kui see on krge, siis veetase on muude vrdsete tingimuste korral madalam (suurusjrgus mni kuni paarkmmend sentimeetrit). Kesoleva talve jooksul on hurhk olnud vga krge (v.a detsembri lpus) ning tuuled valdavalt kirdest, idast vi kagust ja see kokku on phjustanud madala veetaseme.

Kuidas soolasest veest saab mage j
Jtumisel vheneb tekkiva j soolsus, sest soolad ja teised ained ei seostu jstruktuuriga ja surutakse sealt vlja. Seetttu saabki soolasest veest tekkida suhteliselt mage j. Siiski ei lhe kohe kogu sool j seest vlja, vaid esialgu osa. Aja jooksul ja temperatuuri langedes vi madalana psides muutub j siiski magedamaks.
Vastavalt sellele, kas merepind lainetab vi on sile, eristatakse kaks philist j tekkimise geneetilist rida. Kui veepind on sile vi lainetab vga vhe, tekib alguses nn rasvj (ka jsupp). See meenutab li ja rasva segu ning on thusaks lainetuse summutajaks. Edasi muutub soodsate tingimuste jtkudes rasvj niilaseks, mis kujutab endast hukest (kuni 10 sentimeetri paksust) ja pidevat, kuid elastset jkoorikut. Esialgu tekib must ehk tume niilas, mis nib hsti tumedana ja on vga huke (vaid mni sentimeeter), kuid paksenedes muutub heledaks ja siis nimetatakse seda jvormi valgeks (vi heledaks) niilaseks (viimane saab ka lobjakast tekkida) ja edasi tekib soodsatel tingimustel noor j ning lpuks kinnisj, mida mjutab ilm juba mrksa vhem. Niilast ja noort jd vivad hoovused ja tuuled lhkuda (tekib j moondumine, niteks ladej) ning lkata seega kinnisj tekkimist edasi.
Teisiti kujuneb j areng siis, kui meri on rahutu ja tuuline. Sel juhul tekib alguses taldrikj, mis tugeva tuule ja liikumise tttu vib rsistuda.
Erinevates lahesoppides vib leida aga vga erinevaid jtpe. Ka sel talvel vib leida nii taldrikjd, rsijd, mnel pool korraga niilast kui jsuppi. Jmaailma juab avastada lbi talve kevadeni vlja. Teisiti kujuneb j areng siis, kui meri on rahutu ja tuuline. Sel juhul tekib alguses taldrikj, mis tugeva tuule ja liikumise tttu vib
Erinevates lahesoppides vib leida aga vga erinevaid jtpe. Ka sel talvel vib leida nii taldrikjd, rsijd, mnel pool korraga niilast kui jsuppi. Jmaailma juab avastada lbi talve kevadeni vlja.

TALVINE JPURIKAS PALJASTAB SOOJALEKKE.

Kui on piisavalt lund ja klma, siis tekib majade katuseservadele ja alla jpurikaid (inglise k icicle). Kesolev talv on jpurikate poolest vga rikas, sest lund on palju sadanud ja soojuslekkega maju jagub samuti. Jpurikate tekkeks on vaja soojusallikat ning nullist madalamat vlishu temperatuuri. Enamasti on soojaallikaks hoonete sisesoojus, mis vljalekkimise korral sulatab katusel olevat lund. Seega saavad purikad aidata avastada soojalekkeid. Paks lumi aitab kaasa sellegagi, et kuna lumi on vga halb soojusjuht, ei haju lekkiv soojus kohe ra ning seetttu sulab rohkem lund ja jd. Muidugi thendab paks lumi ka rohkem toormaterjali jpurikatele. Jpurikad kasvavad niisiis ka pilviste ilmade ja korral vga hsti, sest pikese mju jpurikate tekitamisele sgisel ja talve esimesel poolel on ldiselt vike vi puudub. Tavaliselt tekivad pikese mjul jpurikad nd ja varakevadel, mil kiirte soojendav mju on piisav lume sulatamiseks. Pikese toel tekkinud purikad ei ole tavaliselt siiski vga suured, vaid paari kuni mnekmne sentimeetri pikkused. Soojalekete tttu tekkivad purikad vivad kasvada mitme meetri pikkuseks ja selliseid leiab tavaliselt vanematelt hoonetelt, tkodade, hallide katuseservadest jmt ehitistel. Vga vimsad purikad tekivad veel koskede mbrusesse, kus on piisavalt vett, ja pankrannikule vi lubjakivi paljanditele, sest sealt imbub vlja phjavett, mis klma ilmaga jtudes moodustab jpurikaid.
Vesi klmub katuselt alla liikudes just jpurikateks, aga mitte niteks jplaadiks seetttu, et veel on pindpinevus, mis pab muuta vett kerakujuliseks. Seetttu tekivad servadele veetilgad, mis klmuvad osaliselt vi tielikult jks ja edasi areneb vee juurdevoolu korral jmedalt vttes koonusekujuline jmoodustus, mida nimetame jpurikaks. Selle kasvuks on vaja pidevat vee juurdevoolu. Kui jpurikas kasvab aktiivselt, on selle tipp niiske vi veetilgaga. Sealjuures ei ole tipupiirkonna sisemine osa tihedalt lbi jtunud, vaid tavaliselt urbne ja osaliselt jtunud. Jpurikatel on enamasti kasvustaadiumis nha ka ringitaolisi moodustisi, nagu aastaringid. Need tavaliselt vhenevad vi kaovad, kui jpurikas enam ei kasva, sest toimub auramine ja jpinnalt vljaulatuvad osad taanduvad kiiremini. Auramine ongi peamine phjus, miks jpurikas muutub aja jooksul.
Vaatlused nitavad, et aktiivne jpurikate teke on juba mnda aega tagasi lppenud (sdakuu ehk jaanuari lpu seisuga), sest katuseservadesse on tekkinud vga paks jkiht, mis takistab vee tilkumist. Samuti on ilmad olnud vga klmad vhene vesi, mis kuskilt ehk ka pseks tilkuma, jtub pigem, kui et moodustuks uusi jpurikaid.
Huvipakkuvalt ei teatud kaua aega, miks jpurikal on selline kuju nagu tal on kitsa phjaga pikk koonus. Alles paar aastat tagasi lahendasid teadlased selle ksimuse. Selgus, et kui vesi liigub mda jpurikat alla kuni viimaks jtub, siis vabaneb veidi soojust, mis tuseb purika klgi mda les ning pidurdab jpurika lemise osa kasvu, samal ajal, kui tipp kasvab vga kiiresti edasi.



Jri Kamenik
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet