1/2010



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
Kneta kuud maakeeles

Euroopas on seitse riiki, mis kasutavad omakeelseid kuunimesid: Poola, Leedu, Horvaatia, Ukraina, Soome, Tshehhi ja Valgevene. Eesti viks liituda selle reaga ning anda eeskuju teistelegi.

Aega on kuu jrgi arvestatud igiammustest
aegadest. Taevane kuu snnib ja kaob pikeseaasta jooksul ligikaudu 13 korda. Sestap on leidunud ka vanu kalendreid, milles aasta jaotatud 13 kuuks.
13kuulisi sirvilaudu on leitud ka Maavallast.Tnapevane aastat kaheteistkmneks jagav 2831pevane kalendrikuu prineb Vanast Roomast
ning on kaugenenud kuu algsest thendusest.
Kuid sna kuu on jnud. Muutuma kipuvad
ksnes kalendrikuude nimetused.

Paljudes maades on kasutusel ladina algupraga kuunimed. Eesti keelde on need judnud rootsi ja saksa keele vahendusel ning need kinnistas TsaariVenemaa okupatsiooniaeg.
Rooma kalendriaasta algas meie kolmandast kuust ja nii thendab september seitsmendat, oktoober kaheksandat, november heksandat ja detsember kmnendat kuud. lejnud kuude nimed on phendatud Rooma jumalatele ja keisritele. Vaid aprill thendab puude ja lillede puhkemist, sest siis juab Vahemere rde pris kevad.
Nnda siis kibivad Eestis vrad kuunimed, millel pole vhimatki pistmist ei meie looduse, keele, usundi ega kalendriga. Ja nende nimede tttu on trjutud krvale ning hbuvad meie oma plised nimed.

Vanad uued nimed
Ladina algupraga kuunimed pole eesti kirjasnas alati kasutusel olnud. Vanad kalendrid ning ajalehed kasutasid sna palju kohalikke kuunimesid, vahel ka rbiti vrastega. Niteks 1858. aastal Tallinnas ilmuma hakanud Maa Walla Kuulutaja kuunimed olid: nerikuu, kndlakuu, paastukuu, jrikuu, lehekuu, jaanikuu, heinakuu, leikusekuu, mihklikuu, winakuu, talwekuu, julokuu. Seegi valik pole kuigi kohalik ning siin ilmnevad mjutused katoliku, rootsi ja saksa kalendrist. Nrid on laenatud rootsi keelest mnesaja aasta eest, kus nyr thendab uusaastat. Knlakuu nimi tuleneb knlapevast, mis on laenatud katoliku kalendri vahendusel Rooma kalendrist. Viinakuu judis saksa tkalendrist meieni 18. sajandi teisel poolel, kui viinaajamine misates oluliseks muutus. Seejuures thendas viinaajamine maarahvale kannatusi paljud viinakki sunnitud talupojad hukkusid ja sandistusid ning suurt osa rahvast tabas meelisegav ja vaimu nrgendav viinahaigus. Paastu, jri, jaani ja mihklikuu tulenevad katoliku kalendrist ning judsid maakeelde rootsi ja saksa kirjasna vahendusel.
Trkisnast on rahvasuhu judnud teisigi laenatud kuunimesid: vastla, lihaheite, lihavtte, neliphi, jaagupi, olevipeva, prtmese, simuna ja kadrikuu. Ilmselgelt on need nimetused sama vrad kui Rooma kalendri nimed.

Vanade nimede valik on rikkalik
Eesti igekeelsussnaraamatus on igal ladina algupraga kuunimel omakeelne vaste ning nendegi seas on eelpooltoodud noorukesi laene. Selle phjal jb mulje, et valdav enamik meie kaunitest maakeelsetest kuunimedest polegi kirjakeeles lubatud. Eesti Keele Instituudi keelenuandetelefoni andmetel ei ole aga S ammendav. Keel on rikkam mistahes raamatust, isegi Sist. EKI hinnangul on kigi maakeelsete nimede kasutamine tervitatav, sest rikastab meie keelt ja svendab oma kultuuri tundmist.
Meie pliste kuunimede valik on rikkalik. hel kuul vib olla kuni kmmekond erinevat nime, lisaks he nime erinevad kujud. Kuunimed pole Maavallas htlaselt levinud. Niteks julukuu on omane Phja, Lne ja Kesk Eestile ning talistekuu lunaeesti keelele. Samas vib ks nimi thistada erinevaid kuid. Niteks helmekuuks on nimetatud nii esimest, teist kui ka kolmandat kuud.
Kahtlemata on selline nimerikkus raskendanud maakeelsete nimede ldist kasutamist ja ametlikuks muutumist. Et omakeelsed nimed saaksid hiskasutuses ladusalt kibida, on vaja kokkulepet ja eeskuju. N ametlik maakeelsete kuunimede nimekiri ei thenda muidugi seda, et kogu lejnud nimerikkus poleks lubatud.

Mida valida, mida valiti?
Vanaaegsete sirvi ehk puukalendrite phjal loodud Maavalla kalender kasutab pliseid kuunimesid juba 32. aastat. Samad nimed on judnud Terve elu, Soomaa ja teistesse kalendritesse. Tasapisi, aga kindlalt laieneb ka tavakasutajate ring.
Maakeelseid kuunimesid aitab meelde jtta nende thendus. Sdakuu on talve sda, radokuul rajutab ja tuiskab (rado torm, tuisk, silinud vro keeles), urbekuul avanevad urvad, mahlakuul puhkevad puudel mahlad, lehekuul puhkevad lehed, prnakuu lpus hakkab prn itsema, heinakuu on ige aeg heina teha, pimukuu on likuskuu (pim vro keeles viljalikus), sgiskuu on sgise alguse kuu, porikuu porise aja kuu, kooljakuu hmar hingedeaeg ning julukuu julude ehk aastavahetuse kuu.

Plised nimed sammuke looduse poole
Kuude maakeelsed nimed on vrtuslikud mitmes mttes. Esmalt on see vaimne kultuuriprand, mis toetab meie kui plisrahva eneseteadvust. On ju uhke teada, et kasutame samasid nimesid, mida kauged esivanemad ning hoiame nende prandi elavana. Hea on teada, et sarnase thendusega pliseid kuunimesid leidub meie naaber ja himurahvastel.
Teiseks lhendab oma kuunimede kasutamine meid loodusele ning vhendab vrandumist tegelikkusest. Loodusrahvale kohaselt knelevad need ju otse vi kaude meie looduse muutumisest aastaringis ning tdest, mis siis teha tuleb. Kolmandaks hoiame maakeelseid nimesid kasutades emakeele rikkust ja puhtust. Vhethtis pole seegi, et emakeelt puhastades anname head eeskuju viksematele himurahvastele. Plised nimed sammuke looduse poole Kuude maakeelsed nimed on vrtuslikud mitmes mttes. Esmalt on see vaimne kultuuriprand, mis toetab meie kui plisrahva



Ahto Kaasik
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet