1/2010



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
Aastasr

Kuigi enamiku eestlaste elulaad erineb suuresti esivanemate omast, oleme jtkuvalt osa loodusest ja mjutatud selle muutlikest ilmetest. Samavrra oleme osa oma rahvast. Loodusteaduslike teadmiste svenemine ei vlista kuidagi meie vaimsesse kultuuriprandisse kuuluvate pliste tavade austamist ja jrgimist. Pigem vastupidi. Loodusega tundlikus koosklas elanud paljude plvede kogemustest kasvanud prand annab kodukohale ja maailmale meiegi jaoks sgavama thenduse ning vrtuse.

Uues Loodusesbra sarjas tutvustame Maavalla kalendrisse valitud phi ja nendega seotud olulisemaid tavasid ja uskumusi. Siin pole mitte kik rahvakalendri thtpevad, vaid eesktt need, mille pline thendus on teada.

RADOKUU
Krgemalt kiv pike vib keskpeval juba palet soojendada ning htud venivad sinakate hangede kohal pikemaks. Talv on ometi ties jus. Radokuud loetakse koos sda kuuga aasta heks kige klmemaks ja kvemaks ajaks. Kval (ka kuival, kalgil) ajal tehtud vi alustatud asjad jvad psima, ei rikne ega lagune kergesti. Vanasti tehti sel ajal laeva, maja ning muud tarbepuitu.
Maakeeli on kuul mitmeid nimesid: radokuu, radukuu, helmekuu, tine kuu, soesidukuu, hundikuu ja kirbukuu. Kirikukalendrist on prit nimed nagu: kndlapvakuu, knlakuu, kndlakuu, kndlekuu, kinlakuu, kinglekuu, vastlakuu ja lihaheitekuu.
Eestis ametlikult kasutusel olev veebruar prineb Rooma kalendrist ning on phendatud jumal Februusile.

Kanepis on kneldud:
Kige kuivem aeg on siis, kui knlakuu kolme peva vanune on, siis on kige parem puuraiumise aeg. Ehituspuud ei mdane, peavad kaua vastu, pletispuud annavad valusa tule. Kik puud ldse, eriti tarbe- ja ehitispuud, tulevad kuival ajal vtta, s.o vana- ehk ka noorekuu viimasel veerandil. Kui aga knlakuu kolme peva vanune, siis maksab ainult kolm korda kirvesilmaga puud vastu koputada ja puu kuivab ra.

Radokuu phad 02.02.
Pudrupev poolitab
inimese toidu. Klma sda on lhki. Selle peva pike annab naistele head tervist. Pudrupev on naiste pha naised kivad klas, mehed teevad koduse t. Saartel, Lne ja LunaEestis juuakse tervistavat knlapuna punast jooki vi lihtsalt lut. Kindlasti keedetakse tanguputru.
09.02. Luuvalupeval
ei tohi td teha ega end palju liigutada, muidu vaevavad luudliikmed kogu jrgmise aasta. Ka magatakse sel hommikul kauem kui muidu, et kosutada tervist. Kui sel peval lammast niita, kasvab tal kare vill.
16.17.02. Kihlakud (liugupev ja tuhkapev). Liugupeval (16.02.) on keelatud naistetd. Kiakse liugu laskmas: mida pikem liug, seda parem. Keedetakse seajalgu ubade ja hernestega. Kui sel peval juukseid ligata, siis kasvavad need hsti. Tuhkapeval (17.) seevastu ei tohi ldse juukseid kammida. Tuhkapeva klalistele (eriti naistele) visatakse tuhka vi soola jlgedesse, et nad krbseid vi nidust ei tooks. Ndsest ei veta enam toas tuld les.

URBEKUU
Urbekuu jooksul ilmuvad meie loonas selged kevade mrgid. Valget aega saab pimedast rohkem, pike muutub soojaks, lumi ja j taanduvad, naasevad mitmed rndlinnud ja taimed trkavad.
Maakeeles kutsutakse kuud: urbekuu, kevadekuu, hangekuu, helmekuu, linnukuu, kassikuu (kasside jooksuaeg). Kirikukalendrist on laenatud nimed: puassukuu, poassukuu, paastukuu, vastlakuu, lihaheitekuu ja lihavttekuu.
Pliste nimede thendusi: urbekuul puhkevad urvad, linnukuul saabuvad esimesed rndlinnud, kassikuul algab kasside jooksuaeg.
Urbekuu ilmasid on pandud hoolega thele, sest need ennustavad eeloleva kevade ja suve ilmasid ja saaki.

Kui mrtsikuul pevapaistesed ilmad on, siis on suvel ilus kuiv heinaaeg.
Vaskjala

Kui paastukuus mristab, tuleb suve kuiva.
Phalepa

On lepad kevadel mrtsikuus tugevaste urvas, siis saab sel aastal suur rukkiviljasaak olema, on aga vha urbasid leppades, saab rukkiviljasaak veike olema. Selleperast tlesivad vanaaegsed majapidajad ikka mrtsikuus oma pererahvale: Sge ja jooge, sel aastal saab lieba. Ehk jlle: Hoidke liia raiskamise eest, sel aastal jme ilma leivata.
Vaivara

Urbekuu phad
09.03. Sirgupev.
Sel peval pravad 40 lindu nokad kodu poole ja hakkavad tagasi lendama. Et tiivuliste sprade kodutee kergem oleks, kpsetatakse neile pisikesi nn paistekakke, mida sakse ise ja viiakse ue lindudelegi.
10.03. Eidepev. Ei tohi peva ajal magada, muidu jb selg haigeks. Eide ehk paabapiv on seto naiste pha. Mehed tehku nende eest kik kodused td.
20.03. Kevadine pripev. Selle peva ilm jb psima.
25.03. Marjapunapev. Kevade alguse ja punajoomise pev, naiste pha. Punast (marjavein, viin, lu, mahl vi muna) saab tervist ja palged kogu aastaks punaseks. Naised kivad klas, kostiks viiakse puna. Vrumaal tehakse lepannikooke, et kasvaksid suured kapsapead.
28.03. Urbepev. Sakse tanguputru. Urbitakse ksteist, les rnalt urvaokstega (vib ka kadaka vi kaseokstega) ning tervist, virkust, nne ja edenemist soovides. Urbijale antakse tasuks muna.
Mrtsi vi martti (vadja) nimi on laenatud saksa keele vahendusel Rooma kalendrist, kus see oli aasta esimese kuuna phendatud sjajumal Marsile. Roomlased omakorda laenasid Marsi etruskidelt, kellel ta oli pllu ja karjajumal.

29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet