1/2010



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

loodusesbraga
Klaskik Ahja je lemjooksu veskitesse

Kui maalikooli loodusteaduste
koolis tuli kirjeldada oma matkarada,
pakkus minu vanaema
Luule Valli, kes on prit vanalt
Vrumaalt Ahja je rest, vlja teema
Ahja je rsed veskid.
Selgus, et lhemalt oskavad neist veskitest
pajatada vaid vhesed inimesed. Veskite
ja veskiprimuse silitamiseks oleks
kahtlemata tarvis svitsi uurida.

Saamaks veskite kohta infot, kisin juttu
ajamas Roti veski perenaise Ilse Kivuga
ehk Kivu Ilsega (sndinud 1925. aastal),
sama veski viimase mldri Aare Sasi naisega
ning Kaska veski he omaniku sugulaste
Vino Kaste ja Eevi Kitsega. Lisaks
uurisin raamatuid, niteks Erik Kumari
Ahja je rgorg (Tallinn, 1968) jt.
Viie veskipaiga klastamist alustame
TartuVru
maantee res Kanepi lhedal
asuva Erastvere jrve juurest, kust algabki
Ahja jgi.

Liigume mda Ahja je kallast privoolu kuni vanal Vru maanteel ehk Postiteel asuva Tille veskini ja tuleme sealt vastuvoolu tagasi. Kohalikud elanikud rkisid, et veel kolhoosiaja alguses oli je res korralik rada, sest seal paiknesid talunike heinamaad, ndseks on osa jerest vsastunud. Kohati saaks jel liikuda ka paadi vi kanuuga, kuid mitte igal pool. Seiklushimulised rndajad vivad liikuda ka omal jul, kuid maastik on kohati sna raskesti lbitav.
Kui matkaja soovib raja lbida kuiva jalaga ja ilma liigse koormuseta, tuleks appi vtta auto, liikudes mda KanepiLeevaku maanteed ja neli veskikohta (Vedela, Kaska, Roti, Liismeti) jvad kuraktt, kigi juurde lbitav. Kui matkaja soovib raja lbida kuiva jalaga ja ilma liigse koormuseta, tuleks appi vtta auto, liikudes mda Kanepi Leevaku maanteed ja neli veskikohta (Vedela, Kaska, Roti, Liismeti) jvad kuraktt, kigi juurde viivad ka teeotsad. Tille veski asub Postitee res.

Vedela veski
Suure languse tttu on Ahja olnud veskirohke. Kivu Ilse teab salmi: Veni Vedelale, karga Kaskale, roni Rotile, litsu Liismitile, tirguta Tillele. Ega Tillega veel veskikohtade rodu Ahja jel lpe, jrgnevad Mksi, Koorvere jt.
Kaseallee juhatab maanteelt Vedela veskikohale, millest praeguseks on jrel vaid pais, hoone on hvinud tulekahjus. Eevi Kits mletab, et Vedelal jahvatati leivajahu ja tangu.

Kaska veski
Kitse Eevi teab rkida, et nimi Kaska tuleb veskiomaniku nimest Kaste. Selles veskis jahvatati jahu peamiselt loomadele, aga tehti ka leivajahu, vahel tangu. Veski hes osas ttlesid talunikud leotatud linu.
Veskimehe tpev oli pikk ja algas juba jahvatusele eelneva peva htul. Jahvatama tuldi isegi Oteplt ja kaugemaltki, siis jdi veskisse majale.

Roti veski
Roti veski kuulus Plgaste misale, mille peahoone paiknes Lahel. Veski ehitati 18. sajandil obligatsioonide eest. Tol ajal tehti veskis lihtjahvatust ja tangu, rabati ka linu. Lisaks paiknes veskis krts. Ilse Kivu isa Paul Leis ostis Roti veski 1907. aastal ja rajas veskipaisule forellitiigid. Ttar mletab, kuidas kalamaime kasvatati ette kgis hiiglaslikus vannis ja lisab, et papa sai veel tsaariajal oma ettevtmiste eest aukirja. Ta saatis forelle tnnides isegi Peterburi.
Eesrindlikusse Roti veskisse seati juba 1930. aastatel telefon, mille abil veskilised end registreerida said.
Jrjekorrad jahvatamistle olid pikad. Td jagus alati terveks aastaks. Mni talumees tahtis pliga ri teha, saatis seda Tallinnasse. Pl (vru keeles ka pgli, pdli) on peen nisu vi rukkijahu, millest valmistatakse peenleiba ja saia.
Viimati ttas nd muinsuskaitsealune veski 1990. aastatel, mil jahvatas Aare Sasi.
Kas Kivu Ilse Rotil ka veskitonti on ninud? Ei siin tonta ei ol, sis ma ei julgks eld. Siin ainult roti omma. Hildaaigu pandse mrki, aga ega na kuradi ei vta. Oll h kass, aga see katte ra. ts kass om, tuu om pliidi pl.

Liismeti veski
Eevi Kitse meenutuste kohaselt jahvatati Liismetil tangu ja rukkijahu.
Prast sda ritati Liismetil puutstust teha, ks ettevtlik mees ritas vee jul vankrirumme teha. Mees tles kohaliku majandi esimehele: Egst kost saa tsainus rumo! Esimees tles vastu: Nii raiskad mo mtsa ra, las ta kurat sais! Nii jigi Liismeti veski seisma.
Praegu veskimajas elatakse. Tille veski On tenoline, et veski oli olemas juba 16. sajandil, kuuludes Hurmi misale. Praeguse veskihoone koos elumajaga ehitas Tillele 1909. aastal ltlane Johann Semel. 1970. aastatel hakkas Tille veski jrjest vhem jahvatama, sest psivat mldrit polnud. Mldriks kis August Rammul, veskile sai tulla etteteatamisel. Tehti liht ja leselajahvatust, vahel ka tange (kividega).
Praegu on veski eraktes, hoone olukord vga halb, seda on korduvalt rstatud uksi ja aknaid lhutud.

Tjrg veskites on ikka olenenud vee hulgast jes. Veepuudus sundis prast sda mitmed veskid elektrijule mber ehitama. Kunagisel ohvrijel Ahjal on vett ikka pigem jtkunud, sest rohked allikad toidavad seda.
Vett jagub jes praegugi, kuid veskid seisavad. Veskimehest saab teha vahakuju ja veskikivide hle panna muuseumi, kuid kski muuseum ei saa priselt kajastada tegelikkust.



29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet