4/2010



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

58. laiuskraadil
58. laiuskraadil: ArussaareKobra

Heinakuu alguses pole kuumalaine veel judnud loodust nrvutada. Vhma lhistel uhab tuul meid angervaksade itsemise ja heinakaarutamise aroomidega.
Metsa taga krgub Pilistvere kiriku torn, selja taha jvad Koksvere, Soomevere, kuskil ees ootab Villevere. Liigume kandis, kus vere-lpulisi kohanimesid leidub rohkesti.

1960. aastail kirjutas Paul Alvre ajakirjas Keel ja Kirjandus, et usutavaks on osutunud Veske-Kettuneni hpotees apellatiivi veer, -e lhenemisest vere-ks. Valdek Pall aga jreldas, et kneksolevad toponmid thistavad paiku, kus asus aletegemiseks ehk pldude rajamiseks sobiv mets. Tugines ta muuhulgas Paul Ariste hpoteesile, et vere-lpulisus on prit eesti keelest kadunud snast, mis silinud lti murrakuis ja thendab suurt metsa: veris. Ka mordva sugulaskeeles on vir mets.

Metsi, sealhulgas kaitsealuseid leidub Jgeva-, Viljandi-, Jrva-, ja Prnumaa piiril (kahe pevaga kime neljas maakonnas!) ka 21. sajandil rohkesti, enne nende rppe judmist paneme varbad korraks maha Vhmas.

Vidukad vhmalased
Vikest Vhma linna teame enamasti vaid selle peamise kujundaja lihakombinaadi pankrotistumise jrgi see juhtus 1996. aastal. Vhma elab aga prast kataklsmi edasi, kogudes mneski vallas head kuulsust. Niteks saavutas Vhma gmnaasiumi bioloogiapetaja Pilvi Ailt tnavu kevadel loodusvaatluste vistlusel Haruldaste liikide kuu IIIII koha (vt loodusvaatlused. ee). Ta vttis isegi ette keeruka kimalaste mramise (neid elab Eestis le 20 liigi ja kik on kaitse all).
petaja Ailt kaasab ka pilasi loodusviktoriinidesse. Vistluspnevus aitab lillelhnale ja linnulaulule lhemale saada.
Vhmalased panid gmnaasiumiosas kinni 2010. aasta RMK metsaviktoriini kaks esimest kohta. Mais sai aga elurikkuse aasta puhul korraldatud vistluse kohta pressis teatavaks: Parimad kaitsealuste liikide tundjad pivad Vhma gmnaasiumis.
Saime preemiareisi Hiiumaale ja Jaanus Tamkivi tnukirja, kneleb 26 aastat Vhmas tarkust jaganud Pilvi Ailt. Looduskaitse thendab mulle pilaste positiivse suhtumise kujundamist loodusesse. See ei ole mitte ainult reservaadid, kus ei tohi midagi teha.
Eduard Wiiralt on elnud, et teisi petada saab ksnes see, kes ise vormitud on. Pilvi Ailt annab lastele toredat eeskuju. Oma kodu Nripere talu mber on ta loonud pesitsemisvimalusi sadadele lindudele. 17 pesakonda suitsupsukesi, 10 pesakonda rstapsukesi, seitse pesakasti kuldnokkadele, kaks paari piiritajaid, loetleb ta oma kaaskondseid. Astun kasvi sel paljajalu ue, kuulan, kes laulab, ja lhen tagasi.

Rugu talupargis
Vhmast saame nii lbi, et veel vhmalgi pole ja jrgnevas pooleldi hljatud tlisasulas Kahalas teeme peatuse, et pildistada seal vohavaid ohtlikke sosnovski karuputkesid.
Pikemalt pidurdame Rugu kaheksa hektari suuruses paljude taksonitega talupargis, mille rajasid eelmisel sajandil Rugu nime kandnud peremehed, ja mis 1990. aastate keskpaigast sai Pirgu mlukeskuse inimeste Andrus Ristkoki, Merle Karusoo ja Katrin Saukase hoida.
Meid pargis koos auvrsete nulgude, lehiste ja phklipuuga tervitav loodusemees Andrus Ristkok teab rkida, et lheduses Vike-Villevere klas asub Eesti geograafi line keskpunkt. Kuid ks punkt asub ju ka Pltsamaa lhistel?
Anname sna Regio kartograafi le Jri Jagomele, kes on kirjutanud, et Mandri-Eesti keskpunkt (mille mramisel on Eesti idapiiriks Tartu rahu piir) paikneb Pltsamaa linnast neli kilomeetrit loodesse, Tallinna-Tartu maantee res, kus on vastav mlestuskivi. Kui lhtuda aga halduspiiri mrkivast kontrolljoonest, on Mandri-Eesti keskpunkt Vhma alevikust kuus kilomeetrit loodesse.
Rugu parki rikastavad tuhanded inimeste kunstipraselt asetatud kivid. Andrus Ristkoki kest kuuleme, et looduskaitsemrk thendab Rugule eelkige lisakohustust informeerida keskkonnaametit.
Tid on Rugul ikka tehtud sprade-talguliste- peoliste abiga (pargis leidub ka vike laulukaar). Viimase suure ettevtmisena lisandus pargirooside kollektsioon.

Kaitse alla ilu prast
htu veedame teekraavides itsevaid orhideesid pildistades. Ingmar teeb veel hilishtuse treti sooserva soo-neiuvaipa otsides ja leiabki neid iludusi. Kokku toob see htu pildid kuuest orhideest, sealhulgas II kaitsekategooria liik russowi srmkpp
maja leiame Viljandimaa metsalema Elor Ilmeti klalistena endises Kabala metskonnas Trvaaugul (esimene trvapletus teada aastast 1837).
President Pts istutas tamme Kabala metskonna ette, aga ike li puu sisse ja see ples ra. Metsalem Karl Peetsalu istutas prast sda uue tamme, selle all istumegi ja ajame praeguse metsahrraga juttu.
Elor Ilmet tleb, et kaitsealust maad on rohkemaks linud Viljandimaal on kolmandik metsadest kaitse- ja hoiumetsad. See ei thenda, et paar-kolmkmmend aastat tagasi vhem plislaasi hoiti.
Olime EPAs metsabioloogideks koolitatud meile sisendati head tava, kneleb Elor Ilmet. Tehti asju ka nii, et veti kaitse alla metsise mng seal, kus seda tegelikult ei olnud metsa prast. Veti kaitse alla metsa kordonite mber ilu prast.
Metsandus ja looduskaitse pole enam nndapalju snonmid kui need olid seda ENSV metsanduse- ja looduskaitse ministeeriumi ning seda juhtinud Heino Tedre aegadel. Siiski saab kohaliku initsiatiiviga palju ra teha Kabala inimeste eestvedamisel on loodud Saarje maastikukaitseala.
See oli puutumatu koht. Turundusmets, aga raske ligi saada, kirjeldab Elor Ilmet. Meelitasin kohale metsahoiu sihtasutuse juhataja Kaili Viilma (praegu looduskaitsekeskuse Ida-Viru regiooni direktor toim), kes aitas kaitseala teha.
Saarje kaitsealal asuva Saeveski matkaonni klalisteraamatusse teatab endast aastas tuhat inimest, metsahrra usub, et teist niisama palju kib rahvast veel. Ning kige rmustavam matkajate suhtumises on tunda pret paremuse poole.
Tuleval aastal saab lisaks 9 kilomeetri pikkusele Saarje matkarajale loodetavasti thistuse (tulbad maasse ja vrvirngad puude peale) T Tri kolledi ppurite Heli Ilmeti ja Ilme Iloste lputna valminud 4kilomeetrine Saeveski matkarada.
Elor Ilmet on kogunud ajaloolist metsandusatribuutikat leidub ka Hellati kullipnis, metsalem Jaan Hellati leiutatud traadist riistapuu, millega Kabalas saavutati pgitulemus 6070 kulli aastas. 21. sajandil psivad aga kik kullid kaitse all.

Koos Jakobsoniga
Hommikul edeneme Kurgja-Linnutaja talu poole ja tunneme hingesugulust ta peremehe Carl Robert Jakobsoniga, kes ka kunagi neid radu astus, looduse hli kuulas ja mrke thele pani. Muuseas avastas haruldase linnu laanenri.
Jaan Eilart on mrkinud, et Jakobson oli looduskaitse arendajana omast ajast kaugel ees (Eesti Loodus, 1963, nr 4): Temast sai loodusliku keskkonna kaitse vajaduse phjendaja, looduslike ressursside vra kasutamise taunija. Ta rajas oma teadliku populariseerimist rahva spontaansele loodus- ja metsaarmastusele.
Talumuuseumi direktor Monika Jemaa on Sakala teel (mida mda kis Jakobson Kurgjalt le Vanaue Viljandisse ajalehte toimetama) taas korraldama hakanud rahvamatku ja -jookse. Ta tleb, et Linnutaja ue ja mbritseva metsa kuulumine looduskaitse alla thendab talle teinekord tlikaid koosklastamisi aga noor direktor on tahtmist tis. Ta kingib raamatu, Jakobsoni mttevaramu, kust vib lugeda: Mis aga tulevikku puutub, siis peame kige paremat lootma, sest seda, kes omaenese elu peale kega ei l, ei jta Jumalgi maha.
Kurgjalt sidame 30kraadises kuumuses le Vndra Kobra klla metsablogi pidaja ja loodusesbra Leili Mihkelsoni juurde, kelle ettevtmistest rgime jrgmine kord. Kahe pevaga saab vndatud 75 kilomeetrit.






Juhani Pttsepp
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet