4/2010



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

loodus kodus
Raagritsikas mngib perenaisega peitust

Isukalt rohelisi lehti jravad raagritsikad oskavad taimeokste vahel mrkamatuks jda. Isegi vikeses akvaariumis on rohekaspruuni kaitsevrvusega ritsikaid keeruline les leida.

Sel kevadel geenitehnoloogias magistrikraadi kaitsnud Olga apranil on kodus isevrki lemmikloomad raagritsikad. Need veidra vljangemisega putukad sai ta juba ligi aasta tagasi sbrannalt, kelle akvaariumis ritsikad suure hooga paljunema olid asunud. Otsustasin raagritsikad vtta ilma pikemalt mtlemata lksin kohe poodi ja ostsin neile akvaariumi, meenutab Olga apran, kelle snul on raagritsikad huvitavad ja vaiksed lemmikud, keda on lihtne kodus pidada. Kui tuba on soe, ritsikatel on akvaariumis piisavalt palju niiskust ning neile on ette pandud rohkelt rohelisi taimi, vib ritsikaomanik mitmeks pevaks kodunt ra minna ilma, et peaks oma lemmikute prast muretsema.

Kaks suurt ja hulk vikeseid
Tnaseks on Olga apranil sbranna kest vetud kmnest ritsikast jrel veel vaid kaks. Kmme raagritsikat suudavad ra hvitada mrkimisvrse koguse rohelisi taimi, mistttu nende pidamine lheb talvel kaunis kulukaks. Seetttu otsustasin osa neist tuttavatele laiali jagada ja zookauplusesse anda, jttes endale alles vaid kolm ritsikat. Kuna raagritsikate elutskkel kestab vaid aasta, on kolmest ritsikast praeguseks elavate kirjas vaid kaks, kuid neile on lisandunud palju pisikesi, erinevatel aegadel munast koorunud raagritsikaid, jutustab Olga apran. Ehkki tema akvaariumis taimeokstele klammerdunud tiskasvanud raagritsikad on kasvult ja vrvuselt ravahetamiseni sarnased, on hel neist iseloomulik eripra ta on kaotanud varases nooruses he oma jseme. Tegelikult peaks kaotatud jse raagritsikale tagasi kasvama, kuid temal ei ole seda millegiprast juhtunud, nendib ritsikate perenaine.

Eesmrk on anda jrglasi
Ehkki enamik raagritsikaliike on kahesoolised, suudavad mitmete liikide emased isendid sigida ilma isasputuka kaasabita ning muneda elu jooksul mitusada viljastamata muna. Ka Olga aprani emased raagritsikad paljunevad hoogsalt, munedes akvaariumi niiskele phjale vikesi kaanega kapslikesi meenutavaid mune. Selleks, et munadest kooruksid ritsikavastsed, tuleb neile luua sobivad tingimused. Looduses kooruvad vastsed vaid soodsasse keskkonda sattunud munadest. Akvaariumis peab selleks olema sooja le 25 kraadi ja hsti niiske. Kuna ma tahan aeg-ajalt ra kia ega saa akvaariumit pidevalt niisutada, siis panin osa munadest kaanega purki, kus on kergem niiskust silitada, selgitab Olga apran. Purgis tuleb tal ritsikamune hoida umbes kolm kuud enne, kui koorest vlja pseda ihkavad ritsikavastsed munadelt kaane pealt lkkavad ja oma tihedalt munakoore sisse kokku pakitud jsemed lahti rullivad. Enne valmikuks saamist seisab neil ees aga veel mitu kestavahetust. Kasvades viskavad raagritsikad vikeseks jma kippuva kesta maha. Kokku teevad nad seda umbes viis korda ja ikka siti, pimedas. Seejuures suudavad nad kestast niimoodi vlja pugeda, et see jb tiesti terveks ainult pea juures on kesta sees pisike auk, kust putukas on ennast vlja libistanud. Selleks, et mtmetelt oma emadele jrele juda, jravad ritsikavastsed isukalt vrskeid lehti ja pungi.

Svad vaid teatud taimi
Sgiks ei sobi raagritsikatele aga sugugi kik rohelised taimed. Raagritsikad on toidu osas vga valivad ega s paljusid taimi, mida ma olen pdnud neile toiduks anda. Kui ma toon midagi sellist, mis neile ei meeldi, siis ei s nad suutitki, vaid katavad taime oma vljaheidetega. Sgiklbulikuks tunnistatud taimede puhul peavad nad aga hoolega puhtust, kirjeldab ritsikate perenaine. ra on nad planud niteks vilille- ja salatilehed, ehkki jsalat paistab neile maitsevat. Samuti svad nad isukalt spinatit ja melissi, mida ma neile talvel enamasti ostangi. Suvel saab korjata ka vaarikaoksi, aga nende kahjuks rgib see, et vaarikalehed lhevad akvaariumis kiiresti kollaseks. Kui akvaariumisse pandud taimed ei ole raagritsikatele meeltmda, siis muutuvad nad apaatseks. Kui toit maitseb, siis on nad aga aplad ja pistavad ndalas nahka suure pundi melissi.

sel aktiivsemad
Ehkki vib jda mulje, et raagritsikad on vga aeglased putukad, vivad nad tegelikult ennast vajadusel vga kiiresti liigutada. Kui panna akvaariumisse uued taimed, siis tormavad ritsikad vga kiiresti neile ligemale ja hakkavad esimesena ette juhtuvat lehte otsast jrama, jutustab Olga apran. Kuna lehtedega maiustama asunud raagritsikas ei lpeta enne, kui taim on lehtedest pris paljaks pgatud, vivad need tugevate luapradega putukad olla oma looduslikus elupaigas taimekasvatajale teliseks nuhtluseks. Kige aktiivsemad on raagritsikad aga sel. Siis on kuulda, kuidas nad tasakesi akvaariumiphja katvatel kivikestel krabistavad, rgib raagritsikate perenaine.

Maskeerumismeistrid
Vlimuselt raagus oksale sarnanevad raagritsikad jvad taimestikus kergesti nhtamatuks. Neid on keeruline mrgata isegi akvaariumis sedavrd sarnane on nende vrvus veepotti asetatud vaarikaokste vrvusega. Mnikord on akvaariumis ndal aega nha ainult hte ritsikat, muigab Olga apran. Lisaks sellele, et raagritsikate vrvus harmoneerub neid mbritseva taimestiku vrvusega, oskavad nad oma keha vastavalt vajadusele sobivasse asendisse vnata. Kui miski neid putukaid ehmatab, siis vtavad nad enamasti sisse liikumatu poosi, lootes niimoodi mrkamatuks jda. Kuid kaitserefl ekse on neil putukatel teisigi. Niteks vivad nad imiteerida liikumist. Kui koputada vastu akvaariumiseina vi raagritsikatele rnalt peale puhuda, siis hakkavad nad oma keha tasakesti edasi-tagasi vngutama. Kllap nad pavad matkida tuule kes kikuvaid taimi ja niimoodi mbritsevasse keskkonda sulanduda, jutustab raag ritsikate perenaine






Helen Rohtmets
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet