4/2010



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

reisikiri
Turmaga merel

Muinaslaeval Turm pidid mehed suve keskel kolm ndalat hakkama saama koikudeta ja peavarjuta, lskava pikese kes purjetades. Laeval sndis meestel naljaga pooleks kneknd: tark ei turma!

Noppeid Turma pevaraamatust merereisil PrnuLti (Ventspils)GotlandRootsi (Stockholm, Sigtuna, Birka) AhvenamaaSoomeTallinn.
29.06. Ventspils, Lti. Turm seisab kai kljes koos Eestis ehitatud vanalaevade jahta Runbjarni ja lodi Jmmuga. Teeme ettevalmistusi Gotlandile siduks.

Enne otsade lahti andmist tuletab kapten Mart kigile meelde, et meeskond on pardal vabatahtlikult ja kel on soov see ohtlik reis vahele jtta, vib rahumeeli selle otsuse veel mne minuti sees teha. Turm on ikkagi lahtise ja madala pardaga lihtne veesiduk ja Lnemeri meile tsine vljakutse. Kike vib ette tulla.
Lahkume sna tuulevaiksele merele kuuvalgel. Tiskuu srab tuledes linna kohal ja see helk sillerdab mda vett meieni.
Raapurjega saame kiiruseks 1,5 slme (1 slm = 1 meremiil tunnis ehk 1,852 km/h toim). Seda on vhe ja vtame appi ka aerud. Tstame hoo 2 slmeni. Sel moel aeglase hooga sudes jn nii mina kui ka teised aeg-ajalt tukastama, rtmi ja sudmist seejuures kaotamata. See on sna llatav kogemus.

30.06. ine tuul nrgeneb ja prab vastu. Meile judis jrele Runbjarn ja vttis meid enda jrele. Hommikupike paistab ja jagame vahikordi koos Karu (Ruhnu Karu ehk Runbjarni) meeskonnaga. Sidame selliselt mitukmmend miili, kuni tuul soodsamaks prab, ja saame taas purjetada. Esialgu teeme nelja slme ringis. Sidame raa- ja eespurjega. Tuul tugevneb ja laine tuseb meetrini, on krgem kui parras, pritsib sissegi. Karu vtab meiega aeg-ajalt raadio teel hendust, et meie kekik ka teistele teada oleks ja kogenud meremeeste sda rahu annaks. ksteist me ei ne.
Lisaks poolele tonnile ballastikividele peame ka ise pealttuulepardas istuma, et vhem vett sisse lahmaks.

Luna ajal suisa lendame ja teeme korra 7,4 slme, mis on ka seni Turma kiirusrekord olnud.

03.07. VisbyStockholm
Sidame Visbyst vlja keskl. Rootsi rannikuni umbes sada miili. rn tuul ja purjega 1,5 slme. Hommikupoole tuul tugevneb. Taevas on pilvitu, aga silmapiir on igal pool suurest palavusest vines. Keskpeval tstab lainet. Kes ei ole vahis, pnab seal, kus juhtub. Tukkuda saab laeva ninas, pikisuunas laevapinkidel ja nende krval olevatel pikkadel aerudel, lambanahad pehmenduseks all. Magamatusest tulenev vsimus muudab ka kige kandilisema laevaosa pehmeks sngiks.
Merel peale meie kedagi teist ei silma. Meid kiki on haaranud vhesest magamisest tulnud pidev unisus ja prast lunat teeme esimest korda sooja toitu. Makaronid lihaga ja kohvi. Vett on hea keeta kiilu peal. Seal kigub priimusega pott kige vhem.
htupoolikul tusevad suuremad lained. Ahtrilained on nd 1,5 meetrit ja rohkemgi. Turm on tihti vetest madalam. See tekitab aukartust mere ees ja annab mnusa tunde. Laulame mereteemalisi regilaule ja sidame lainetest alla. Peagi paneme ka esimese kirja pudelipostiga teele. Pliiatsiga kirjutatud valge kiri ja meeskonnaarvule vastav juk magusaid ja vrvilisi kummikarusid.

04.07. Hommikune ratus on kell 7 ja hakkame Stockholmi poole purjtama. Tuul keerab soodsaks ja kiiruseks 56. Soodne tuul psib kuni Mlareni jrve lsideni, kust tahame samuti tispurjedes sisse sita, aga mrgid keelavad. Selle jrve kaldaile jvad meie jrgmised peatuskohad Sigtuna ja Birka. Jtkub hea kljetuul, mis siin saarte vahel viskab sna jrske puhanguid. Teeme uljast situ ja saame ka esimese korralikuma vee le plankude kolinal sisse. Turm rpab vett tkk maad enne kui kaalujaotus kest lheb. Aga selle rpamisega peab piiri pidama, eriti kui kahe purje peale on erinevaid otsi 10, neist pidevas ts 78, aga mehi nende tarvis lisaks trimehele 4. Lahtine paat vib sedasi ennast kiirelt vett tis vtta.

06.07. Juame Sigtunasse. Ilusa vanalinnaga vaikne linn. Vikese linna petud murudel leiab palju pea tuhandeaastaseid ruunikive. Enamik neist olid pstitatud kas sbra vi venna auks. Nende siiani loetavad kirjad annavad mista aegade mlu. Tolleaegne keel oli midagi islandi ja inglise keele vahepealset.

09.07. Birka - muistne viikingite elupaik. Tnapevalgi liiguvad Birkas samasugused laevad kui muiste. Pilliroos asuva kai res on kmme eri pikkusega muistset veesidukit. Paarimeetrisest aerupaadist kuni 22meetri pikkuse heledapurjelise Helga Holmini. Turm on nende seas ks suuremaid ja merekindlamaid. Birka on saar tis ajalugu, lambaid ja mureleid. Murelid on just kpseks saanud ja puud on viljade all lookas. Marju on kolme vrvi: kollased, punased ja peaaegu mustana paistvad tumepunased.

12.07. Lahkume Ahvenamaa suunas ja liigume terve tee omal jul.

14.07. Vanalaevade regatt Degerby Mariehamn Ahvenamaal. Saame 4. koha kmne visteja seas ja oleme ainus alus, mis prast regati lppu ksnes purjede jul sadamasse sidab. Tuul on nrk, aga saame purjed kenasti tle.

15.07. Hommikul lahkume Mariehamnist koos Kajsamooriga. Oleme neil pea Hankoni nriga taga.

16.07. Kodu poole
Varahommikul hakkame kodu poole seilama. Arvutuste kohaselt juame Tallinnasse sdal. Tuul vimaldab teha aga llatavalt head situ. Paistavad Pakri saared ja poolsaar. Pea mdume Lohusalust ja Suurupist. Silmapiiri katab tugev leitsakuvine. Nhtavus 10 miili kandis.
Kakume kandist leiame tugevama tuule ja pstitame jrjepanu uusi kiirusrekordeid. Algul 8,1 slme, siis 8,5 ja lpuks, prast tugevat laine ja tuulega mngimist loeme GPSi pealt 9,5!
Saabume Tallinna merepevadele prastlunal. Esialgsest arvutusest palju varem. Eriline tunne on olla selliselt reisilt tagasi kodus. Elus ja terve! Meri hoidis ega pannud laeva ega mehi tsisemalt proovile. Turmaliselt kodus!



Mats Kangur
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet