4/2010



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Usutlus
Alessandro Galli: Kaitsealadest jb vheks

Aastal 2002 leppisid riikide juhid kokku, et kesolevaks, 2010. aastaks tuleb oluliselt pidurdada bioloogilise mitmekesisuse vhenemist
konventsiooni CBD (Convention on Biological Diversity) raames.
Tnavune raport seevastu nitas, et plaan kukkus lbi. Miks? Asjale heidab valgust Alessandro Galli, ks raporti autoritest.

Kas reeglid, milles aastal 2002 kokku lepiti, olid liiga ujuvad? Aastal 2002 loodeti ju lausa olulist muutust (signifi cant reduction in the rate of biodiversity loss by 2010 bioloogilise mitmekesisuse vhenemise olulist pidurdamist 2010. aastaks).
Alessandro Galli:
Kigepealt peaksime selgelt vlja tlema, et meie hiskondade heaolu sltub muuhulgas biosfri looduslikust kapitalist, liikide rikkusest ja kossteemide tervisest. Meie uuring ja ka eelnevad teiste omad nitavad, et tervislik keskkond mille ks tunnus on liigirikkus on inimese heaolu jtkuks vajalik tingimus. Jreldame, et vhenev mitmekesisus koos inimmju kasvava survega nestab planeedi suutlikkust meid kiki lal pidada. Just selleprast on vaja pidurdada mitmekesisuse kadu ning seetttu aastal 2002 leppisidki riigijuhid kokku vhendada aastaks 2010 seda hvingut olulisel mral.

Kuigi on vimalik arvulisi eesmrke seada mnele keskkonnaprobleemile (ssinikdioksiidi hkupaiskamise vhendamine, koloogiline jalajlg jne), ei saa kiki protsesse numbritele allutada ja looduslik mitmekesisus on ks neist. Kirjeldan lihtsalt, kuidas kaheksa aastat tagasi eesmrke seati. Peab tunnistama, et selle n- mittenumbriliste eesmrkide seadmisega pole riigid testi suutnud vajalikul mral elurikkuse vhenemist aeglustada ja nnda on tekkinud konfl ikt kasvava inimtegevuse surve ja puudulike tasakaalussteemide vahel. Sellel on mitmeid phjusi: paljudel kitumisstrateegiatel puudub adekvaatne eesmrk, paljud on kehvasti ellu viidud, lisandub veel kossteemide piisava thelepanuta jtmine. Otsuste tegemisel on puudunud keprane juhend, kuidas looduslikku mitmekesisuse faktorit mta.

Kas RO, mis omal ajal vttis konventsiooni eesmrgid omaks, on nus teie raporti tulemustega?
Uurimuse viis lbi 45 teadlast enam kui 30 organisatsioonist le maailma, loodi bioloogilise mitmekesisuse nitajate alane partnerlus (Biodiversity Indicator Parntership BIP). Selle tulemusena valmis, tleksin tenoliselt ks phjalikumaid ja usaldatavamaid kirjeldusi elurikkuse olukorrast maailmas ning see kutsub ka les aeglustama vi tagasi prama knesolevat tendentsi. Uurimuse tulemused on avaldatud CBD hlekandjas Biodiversity Outlook 3, mis ilmus Nairobis 10. lehekuul. Ma arvan, et raportil on tugev teaduslik taust ja seda peab vtma tsiselt. Tnavu sgisel (10. porikuul) leiab aset konventsiooniga seotute 10. kohtumine Nagoyas Jaapanis. Kokku saavad valitsuste esindajad ja otsustajad, kes panevad paika, kas vtta elurikkuse hoiuks hoopis uus eesmrk. Me kik loodame, et meie uurimuse tulemused vivad olla stardipunktiks, teadusphiseks faktiks, millele otsustajad saavad diskussioonid rajada.

Mismoodi see uurimus sndis?
Olles ks raporti autoritest, palun kirjeldage veidi oma td. See oli esimene kord, kui globaalses mastaabis seirati phjalikult krvuti nelja indikaatorit: elurikkust, inimsurvet loodusele, elurikkusest tusvat kasu inimese heaolule ja valitsuste kitumist selles ksimuses. See oli esimene kord, kui kiki neid indikaatoreid tlgendati koos hes raamistikus.
Minu panus oli seotud koloogilise jalajlje uurimisega, mis oli ks viiest inimmju kirjeldavast indikaatorist. Meenutan, et koloogiline jalajlg on keskkonnaalane triist, mille 90ndate alguses lid Mathis Wackernagel (praegune organisatsiooni Global Footprint Network president) ja professor William Rees (Briti Columbia likoolist). See triist mdab inimmju igapevast kogusummat, sealhulgas meie toitumisharjumusi ja vajadusi, suhtlemist, kaupade ja teenuste tarbimist, elektrikulu jne kigi meie vajaduste survet loodusrikkustele.
Meie andmed nitavad, et inimmju on alates 70ndatest aastatest suurenenud ligi 80 protsenti. Kui me kuni 80ndate keskpaigani kasutasime taastootmise suutlikkusest vhem ressursse, siis nd on olukord muutunud ning 2006. aastal (see on kige lhem aasta, mille kohta meil on tpsemad andmed) kasutasime juba rohkem ressursse kui planeet suudab taastoota 1,45 planeedi ekvivalenti. Teiste snadega, 2006. aastal vajas Maa peaaegu 17 kuud, et kasvatada ja taastada varusid, mida inimesed 12 kuu jooksul tarbisid. Elame vlgu.
Paljud otsustelangetajad pole siiani aru saanud, kui suur ohutegur on inimmju looduslikule mitmekesisusele ja samas, kui palju on selles potentsiaalselt peituvaid vimalusi olukorra hlbustamiseks nii planeedi tervise kui hiskonna sotsiaalse ja majandusliku stabiilsuse osas. Kuni ei saada aru keskkonna seisundi seosest meie heaolu ja stabiilsusega, ei tehta ka vajalikke otsuseid, et inimmju tegurit vhendada. Seetttu probleemi lahendus ootab alles elluviimist. Meie organisatsioon Global Footprint Network toob rahvusvahelisse debatti arutelu ressursside tarbimise reaalsusest ning meie priskapitali piiratusest. Meie eesmrk on aidata analtikuid ja otsuste tegijaid mista sgavamalt riikide kitumismustrite jtkumisest tulenevaid ohte. Selles valguses oleme loonud 2005. aastal programmi Ten-in-Ten Initiative (tlkes viks olla Kmnega kmme), mille eesmrk on aastaks 2015 saavutada, et kmme rahvast oleks riiklikul tasemel omaks vtnud kojalajlje printsiibi ning korraldaks oma eluolu selle jrgi. (Vaata: www.footprintnetwork.org, sealt alt otsi Ten-in-Ten campaign.)

Aga kas viimasel kaheksal aastal loodud kaitsealadest, rahvusparkidest pole kasu?
Raportis jreldame, et kuigi vastasmju indikaatorid (indicator of response) nitavad suurenevat trendi, niteks kaitsealade arv on tublisti kasvanud, sstlikult majandatava metsa osakaal on suurenemas jne, pole loodusliku mitmekesisuse hving prmugi peatunud, ka mitte aeglustunud ning samuti pole vhenenud surve loodusele. Siiski, mnel tasandil on ka rmustavaid uudiseid. Niteks Phja-Ameerika ja Euroopa veelindude populatsioonid on alates 1980ndatest suurenenud 44 protsenti, kuna on loodud igeid mrgalade kaitsereiime. Aga kuigi selliste paikade loomine on lioluline, et turvata meie planeedi elurikkust, tenoliselt kaitsealadest ksi ei piisa, see ei suuda inimmju survet tasakaalustada.

Kui hakkasid raportiga tegelema, kas lootsid teisi tulemusi?
Ma lootsin kll paremaid tulemusi, aga reaalselt ootasin seda tulemust. Ma nen meie organisatsioonis ttades reaalsust iga pev. Nagu ma tlesin, on seos kuhjuva inimmju ning vaesuva loodusrikkuse vahel.
Kuigi me pole suutnud aeglustada ega peatada bioloogilise mitmekesisuse vhenemist, pole see siiski vimatu. RO kuulutas 2010. aasta rahvusvahelise elurikkuse aastaks ja tnu raportile lks nagu lks, aga nd saagu sellest aasta, mil me testi mistame probleemi sgavust.
Eesmrke peab suutma ellu viia kompleksselt: jtkama traditsiooniliste kaitsealade strateegiatega ning samal ajal tooma teise tegutsemissuuna keset inimkultuuri, nii sotsiaalsel kui majanduslikul tasemel. Pole kasu enam kaitsealade loomisest maailmale tervikuna, kui sellega ksikes ei ki inimmju surve vhendamine. Seda me pame teha ka oma organisatsioonis, tuues sisse kojalajlje mtmise printsiibi.

Knesolev raport ei unusta ka inimkultuuride rikkust: uuriti kneldavate keelte hulka ning jlgiti, kuidas lheb keeltel, mida kneleb alla 1000 inimese?
Praegusel hetkel rgitakse lemaailmselt ligi 6900 keelt, umbes 1500 keelel on vhem kasutajaid kui 1000 inimest. Need on hvimisohus juba kesoleva sajandi jooksul. Kahjuks mina ei ole selle ala ekspert, soovitan huvilistel lugeda leheklge: www.ethnologue.com

Olgu see viimane vastus sissejuhatuseks meie jrgmisele artiklile hest meie oma pliskeelest: vru keelest.



Usutles: Helen Arusoo
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet