4/2010



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Usutlus
Kotkamehega metsast ja kaameratest

Urmas Sellise nimi ja habemes ngu ilmub sageli ajakirjanduses,kui jututeema puudutab kas kotkaid vi must-toonekurge. Looduskalendri veebikaamerate he vtmeisikuna on ta olnud tunnistaja mitmetele uutele avastustele lindude kitumise kohta.

Kaua oled olnud kotkamees ja kuidas ldse sai alguse sinu suhe loodusega?
Ei oska hinnata, kas olen sageli ajakirjanduses vi mitte, aga vahel tundub, et liiga palju seostatakse kotkastega ainult mind tegelikult on kotkatde pris hea taseme ja suhtelise tuntuse taga ikka terve meeskond. Mitte ainult Kotkaklubi, vaid erinevate projektide juures tegutsevad ka muud huvilised. Niteks veebikaameratega on seotud sna mitmed partnerid, kes ei ole kotkamehed, niteks tehniliste lahenduste vljanuputajad, vimalikult suure hulga vaatajanumbrite eest muretsejad, parima pildi toojad metsast vrku jne. Kike on vaja konkreetse projekti juures selle edukaks toimimiseks.

Aga kotkameheks pean end isegi, kui just parasjagu lammastega ei pea tegelema Pan koos lejnud Kotkaklubi juhatusega, praegu on juhatuses veel Ain Nurmla ja Gunnar Sein, hoida hdapraselt korras ka Kotkaklubi administratiivset poolt. Sisulise tegevuse krval kipub see alatasa ununema.
Minu suhe loodusega prineb ilmselt ajast, mida ma ise hsti ei mleta videtavalt olid prast kndima hakkamist see juhtus sna hilja minu tollase suure lekaalulisuse tttu mu esimesed looduses kigud mitte kige igemates kohtades. Proovisin minna le lemledega kaetud tiigi ja sellest ajast ei tunne end vees kuigi koduselt. Aga kindlal pinnasel sai kidud meie talu mbruses kolhoosikarjaga ja ametlik karjus vestis seal sna huvitavaid lugusid sellest kuidas asjad looduses toimivad. Kuna vanematel polnud kolhoosit ja nooremate dede-vendade kantseldamise krval palju aega jlgida, kus poiss parasjagu on, sain sna vabalt ise valida oma pevakava ning teekonna.
Tsisem looduses kimine algas siiski millalgi 6.7. klassis, kui alustati esimese Eesti Linnuatlase andmete kogumisega. Koos Arne Adra ja Einar Tammuriga vtsime ka paar ruutu teha. Sestap tuli linnud selgeks ppida. Sellega kaasnes ka rngastajaks hakkamine ja esialgne sportlik hasart selle juures. Pesade otsimine muutus vga huvitavaks. Kuigi juba esimese linnuatlase tegemise juures ngime mnd konnakotkast, algas tsisem tegelemine 1982. aastal, kui Einar Tammur sai tle Eesti Metsainstituuti kotkastega tegeleva tehniku kohale. Mina olin kll vabatahtlik abiline selle juures, aga et mul olid mootorratta juhtimise load, siis kisime koos suviti vlitdel kotkapesi kontrollimas, metsainstituudi klgkorviga mootorrattaga siis, ja ka mned tehispesad panime les. Sealtmaalt olen kotkamees olnud.

Minu kodukandi metsad on pris auklikuks raiutud ja sama on toimunud le Eesti, kui tegemist pole kaitsealaga. Kuidas on meelestatud metsaomanikud, kui nende metsas vi lhinaabruses asub mne suure linnu kodu?
Metsad muutuvad auklikuks millegagi vrreldes. Juba esimesel Eesti ajal rgiti, et metsi raiutakse liiga palju ja nuka-ajal kirjutati seda ja ndki Minu arust viks ka rohkem vanu puid metsa alles jtta vi siis luua mni eraldus kuhugi majandusmetsa sisse looduslikult toimivaks, aga teistel huvigruppidel on teised arusaamad ja ngemused. Neid saab kokku keevitada pikaajalise vaba suhtluse kigus, kui keegi ei esita ultimaatumeid. Tavaliselt pole meil selleks aega ega psivust. Heaks niteks on siinkohal kevadine raierahu, mis alguses tundus metsameestele sna vastuvetamatu, aga nd on RMK ja ka suur osa erametsaomanikke selle vabatahtlikult reegliks vtnud!
Nagu inimesed ldiselt, nii on ka metsaomanikud erinevad ja nende huvi oma metsa suhtes on erinev. Alates puhtalt raha tegemiseks ostetud metsatkist kuni pranduseks saadud metsani, kus linnas elav omanik kib paar korda aastas lastele nitamas, kui vinged puud meie metsas kasvavad ja kus all vib mgraurgusid uudistada, mustikaid pugida, seeni korjata ning oletada, et niisugused olid metsad Eestis 2000 aastat tagasi Kumb on kmne aasta prast rikkam omanik? Ja kuidas rikkust ldse mta?
Loomulikult on suhtumine kotka vi must-toonekure pesasse neil omanikel erinev esimesel juhul tuleb pesas vimalikult kiirelt vabaneda ja teisel juhul on omanikul vga hea meel, sest siis hoiab keegi veel tema metsal silma peal ja oht rvraieks vheneb. Sest rvraiega vahelejmise korral on karistused kotka psielupaigas oluliselt karmimad.
Eestis ldiselt aktsepteeritakse kotkaid kui looduskaitse smboleid ja suurt vastuseisu nendega seotud piirangutele pole. Aga palju sltub jlle sellest, kuidas maaomanikuga suheldakse kui talle tuleb kki paber, mis keelab oma maal viibimise, siis loomulikult tekib vastuseis. Kui aga pesa leidmise korral pda maaomanikuga suhelda ja selgitada asja ning nidata kotkast lendamas siis on hoopis teine asi. Muidugi oleks ideaalne, et pesa kontrollimise ajal kutsutakse ka maaomanik kaasa, aga praktiliselt see eriti ei nnestu, sest pesade kontrollimise aeg on lhike ja selle aja jooksul tuleb lbi kia palju pesi. Peaaegu vimatu on ette planeerida, millal mingi pesa juurde juame. Tavaliselt kasutame ka varahommikust jahedamat aega, mil kellelegi helistamine pole just viisakas.
Igal ajal on olnud loodusest hoolivaid metsamehi ja ka hoolimatuid, erilisi muutusi pole vast selles isegi olnud. Nd tulevad seaduserikkumised vast paremini vlja.

Nii loodusespradele kui ka tooli klge aheldatud kontoriinimestele on juba mitu aastat olnud mnusaks vaatamiseks Looduskalendri kaamerad. Oled nende paigaldamise ja toimimisega tihedalt seotud. Lisaks meelirahustavale metsaelule oleme olnud tunnistajaks ka hetkedele, mille olemust on keeruline mista. Mletame niteks must-toonekure vanemat oma poega alla neelamas. Kui palju on need kaamerad tsist teadust aidanud?
Olen olnud seotud eelkige kotkaste ja must-toonekure kaameratega, natuke aitasin ka seakaamerat les seada. Aga must-toonekure kaamera oli esimene ja selle kimasaamine oli kige keerulisem ning huvitavam. Seal ei saanud ju kia kohapeal vigu parandamas. Aga tnu partneritele saime pris hsti hakkama ning teisel aastal (2008) visime juba elda, et meie striimi kvaliteedile pole vrdset sarnaste metsakaamerate seas maailmas. Pideva jlgimise vimalus ilma pesitsust hirimata on andnud mistagi palju uusi aspekte, mida saame kasutada nende liikide kaitse organiseerimisel. Pesakonna optimeerimine on ks asi, mis tundub olevat must-toonekure puhul sna tavaline nhtus, samuti see, et vrad isendid kivad pesadel kaklemas ja selle kigus lhutakse mune. Tenoliselt viitab see pesapaikade vhesusele, aga ka isaslindude suurele osakaalule populatsioonis. Saime ka teada, et pojad jetakse musttoonekure pesas sna viksena omapi ning et toitu tuleb poegadele tuua vga kaugelt 2030(40) km.
Merikotka pesa klastamise jrel tulevad vanalinnud alles jrgmisel peval pesale. Merikotka puhul toidavad poegi mlemad vanalinnud, mitte ainult emaslind, nagu varasem teave oli. Samuti vtab merikotka isaslind haudumisest mrkimisvrselt osa.
Konnakotka emaslind ei mune, kui isaslind ei too kevadel rohkelt saaki pessa.
Rongad on peaaegu alati lhedal ja kui vanalind pesalt aetakse, siis saavad nad tegutseda jne jne. Phjalikum teaduslik kaameramaterjali anals on veel tegemata, tsisema materjali saamiseks on vaja eri aastaid ja eri paare, aga kaamerassteemi lesseadmine pole ei odav ega ka kiire t Aga meil on le maailma psivaatlejaid, kes salvestavad samuti huvitavamad seigad ja postitavad looduskalendri foorumis (www.looduskalender.ee/ forum/) vastavate teemade all. Foorumi inimesed on algatanud ka info kogumise veebikaamerast vaadatava liigi kohta, kus igaks saab lisada uut infot ja phimtteliselt on vimalik foorumites salvestatu phjal teha ka uurimustid.

Rgi lhemalt kotka ja kurekaamerate elanike ja teiste sinu vaatluse all olevate lindude kekigust praegu. Kellel lheb paremini, kelle kekik teeb muret?
Keskeltlbi vib Kotkaklubi hoolealuste kekiku lugeda heaks, aga on ka raskemaid liike, kes ei taha meie pingutustele reageerida. Kaks rmust on merikotkas ja suur-konnakotkas. Merikotka olukord oli vljasuremise rel 1970ndate alguses, kui Eestis neljal aastal ei linud teadaolevatest pesadest lendu kski poeg. Sarnane oli seis mberkaudsetel aladel. Aga 1960ndate lpus keelustati paljudele rvlindudele probleeme tekitanud kloororgaaniliste hendite (n DDT) kasutamine putukatrjes ja kmnekonna aasta prast vis mrgata esimesi positiivseid tulemusi tasapisi hakkasid merikotkaste pesitsemised jlle nnestuma. Praegu lheb Eestis asuvatest pesadest aastas lendu ligi 200 noort merikotkast!
Suur-konnakotkas on suhteliselt raskelt mratav liik, sest sarnaneb vike-konnakotkaga. Tema arvukust varasematel aegadel on seetttu raske hinnata. Aga viimase 15 aasta jooksul on suur-konnakotka arvukus vhenenud vhemalt kaks korda ja seda pidurdada on vga keeruline, sest peamine probleem on ristumine vikekonnakotkaga ning aastatega vib suurkonnakotkas lihtsalt lahustuda viksema sugulase hulgas. Niisuguse probleemini on tenoliselt viinud varasem inimtegevus lodumetsade kuivendamise lbi ja luhaniitude vsastumise tttu. Olukord on tsine, sest vaid ks paar on tnavu Eestis teada, kus mlemad vanalinnud on suur-konnakotkad. Ka paljudele tuntud suur-konnakotkas Tnn on samast pesast prit (http://birdmap.5dvision.ee/).

Pea on suured pesad jlle thjad ja pojad manguvad toitu juba pesast kaugemal. Kuidas on sisustatud kotkameeste aasta kuni jrgmise pesitsuseni. Millal kisid viimati metsas ja mida tegemas?
Viimased konnakotkaste pesad on tnaseks le vaadatud ja viimati sai he vikekonnakotka juurde rngastamise kigus pandud ka rajakaamera, et hiljem piltide phjal vaadata, mis pesas toimus. Noortel konnakotkastel hakkab peagi nljutamise aeg (usutluse ajal oli kes heinakuu lpp toim). Vanalinnud ei too enam toitu pessa, vaid meelitavad poega lendama toidu saamiseks ja siis on teadmata territooriume hea leida poegade toidumangumise kaudu. Ligi kuu aega petavad vanalinnud poegi lendama ja toitu otsima.
Kui kotkaste pesitsemine lbi saab, on kotkameestel aruannete kirjutamise ja uute plaanide tegemise aeg. Igal sgisel toimub Kotkaklubi aastakoosolek, kus vetakse kokku suvised td ja nende tulemused ning pannakse paika jrgmise aasta plaanid.
Kui meie saatjatega linnud rndavad, saame neid jlgida virtuaalselt arvutiekraanilt. Aga kindlasti tuleb le vaadata ka kotkaste stmispaik ja veebikaamerad. Kui metsas raietid planeeritakse, siis leitakse ikka mni suurem pesa, mille le vaatame ja eksperthinnangu anname. Projektide kirjutamine toimub ka reeglina prast vlitid.



Mats Kangur
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet