4/2010



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

raamaturott
SOOVITAN RAAMATUT- Rebasetund

Fred Jssi
Tallinn, Valgus, 1981
152 lk

Raamat Eesti tuntumalt ja hinnatumalt loodusemehelt, kes temale omase hea ja ladusa jutustamisoskusega rgib meie looduse 27 loomaliigist nahkhiirtest (viksematest imetajatest) kuni pruunkaruni (meie kige suurema imetajani). Nende vahele mahuvad loomad sstemaatika jrgi mitmest seltsist. Nii putuktoidulisi kui (siil, mutt), nrilisi (orav, lendorav, rott, hiired), jneselisi (valge- ja halljnes) kui ka kik meie neli sralist (pder, hirv, metssiga ja metskits).
Rebasetunni raamatus kirjeldatud loomi vib veel jagada paarideks: kiskjad ja nende saakloomad. Metsnugis ja orav, rebane ja jnes, ilves ja metskits. Raamat rgib loomaliikide elupaikadest ja kitumisest, sealhulgas kiskjate mningatest jahivtetest. Sealjuures puudutab ta ka mnede liikide ajalugu (metssiga, hirv, kobras). Niteks kopra hvitamist 19. sajandil ja taasasutamist 1957. aastal Jrvamaale.
Teos kneleb ka vigadest, mis nukogude ajal suures looduse mberkujundamise kampaanias siin tehti toodi sisse vrliike. 1947 toodi ondatra Ameerikast ja 1950. aastal khrik Kalinini oblastist. Viimase asustamise lugu on heaks niteks inimese rumalusest. Niinimetatud vrtusliku karusnahaloomana pidi khrikust saama jahimajanduslikku kasu. Kahjuks andis khrik kasu ainult siis, kui nahk oli hinnas.
Nd ei maksa khrikunahk enam midagi. Kahju aga, mida liik meie loodusele teeb, on suur.
Autor kummutab mned vrarvamused, niteks ilvese ohtlikkusest inimesele vi hundi suurest sgiisust. Ta selgitab ka nahkhiirte salaprast oskust lennata tielikus pimeduses millegi vastu prkamata. Rahva uskumustes on kajalokalisatsiooni abil orienteeruvaid nahkhiiri peetud nialoomadeks just tnu nende salaprasele vimele.
Suure vrtusega on autori isiklikud thelepanekud mitmetest liikidest. Palju looduses rnnanud mehena on tal olnud nn viibida just igel ajal iges kohas. Ta on niteks ninud, kuidas pdralehm Tarvasje orus pelgas valget toonekurge ja pgenes linnu eest (lk 73). Vi kuidas Penijel nirgiema kaitses enda poegi inimese eest (lk 60). Nirgid olid teel, ema ees, umbes simeealised vnderdavate tagumikega lapsed jrel. Teemoona murtud mgrit vi vesirotti tassis ema. Hdaohtu mrganud, andis ema hire. Lapsed varjusid rohtu, nii hsti vi halvasti, kui see kellelgi nnestus. Jin seisma keset seltskonda. Ema jttis jahisaagi sinnapaika ja hakkas lapsi evakueerima: hammastega turjast kinni ja psasse, hammastega turjast kinni ja psasse! Ja need hled kummalised kuristavad ja suhisevad hled, mis seda psteoperatsiooni saatsid!
Kuid neil kohtumistel on ta mnikord teinud ka vigu kitunud valesti. Niteks kord Aegviidu metsateel mgraga kohtumisel ei haistnud loom teda (Fred Jssi oli allatuult). Et mgra ngemine on ka kehv, siis tuli ta inimesele pris juurde, pani nina pssiraudadeni. Edasi autori snadega: Selle asemel, et liikumatult paigale jda ja oodata, millega lugu lpeb, tonksasin pssiraudadega mgrale vastu nina. Ngin ainult, kuidas ta pkad vlkusid. Annaksin palju vimaluse eest seda kohtumist elus veel kord lbi elada. (lk 39). Tin tsitaadi seeprast, et annaksin ise palju, kui saaksin jlle kord lbi teha kohtumise noorte huntidega, mis oli mul 20. oktoobril 2001 Alam-Pedjal. Kituksin ka mina siis teisiti.
Kokkuvttes on Fred Jssi raamat Rebasetund (pealkiri tuleb tedremngus pikese tusu ajal esinevast poole kuni pooleteise tunni pikkusest mngupausist, mida on nimetatud ka kulli tunniks ) on vrtuslik looduseraamat meie neljajalgsetest igale loodusesbrale, noorele ja vanale.



Ilmar Rootsi, loodusesbrast jahimees
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet