4/2010



Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Loodusesõbrake
Riidest kotike ja kõik, mis sellest välja tuli

Sain ühelt loengult kingituseks kotikese. Sellise ilmetu, helepruunist kotiriidest väikese nutsu, milles miski puudutades krabises. Ütlesin viisakalt aitäh, kohe ma seda lahti ei teinud ja nii jäi see riiulile seisma ja tolmu koguma. Mõned päevad tagasi seadsin riiulis raamatuid sirgeks, kingitus hakkas silma ja otsustasin selle lahti teha. Kotis oli ilusasti pakitud taimetuust, mille lõhn tuletas mulle meelde eelmist suve, ja kiri soovitusega rohust teed teha. Jõin head teed, suhkur liikus kehas ringi, aju sai toitu ja hakkas mõtlema ...
Kotike oli ju parima tahtmise ja soovidega kingitud. Ja keegi oli selle hästi ja südamest pakkinud, sest head ja maavillast on lihtne, odav ja kerge valmistada. Kuid midagi jäi mulle meelde, midagi, mis tahaks edasi rääkimist.
Elame ühes väikeses riigis, kus räägitakse tehnikast, tehnoloogia arendamisest, loodushoiust, elamisest tasakaalus loodusega, harmooniast. Mõni peab tehnoloogia arengukiirust väheseks ja tahaks kõik kohad täita uute tehniliste saavutustega, teisele jälle meeldib lehmale kalli teha, rõõmsat piima juua ning omakasvatatud porgandit närida. Ühesõnaga, kõik on nii, nagu normaalselt asjad käivad.
Aga maailma ja maakera aeg ei oota, see muudkui tõttab edasi ja ühes sellega arenevad ka vastuolud. See tähendab, et kellelgi on liiga soe ja kusagil uputab ja osadel ei ole süüa ja mõnel inimesel jällegi pole puid söögi valmistamiseks. Võib-olla oleks parem, kui sellest kõigest me ei tea, elaks parem omaette vaikselt ja vagusi, pole meil teistega asja! Ja uusi asju pole meil ka vaja, aitab vanast telekast ka!
Niimoodi mõtelda ju võib, aga kui hakata sügavuti minema, siis selgub, et vana tehnika võib olla energiamahukas, -kulukas, väikese kasuteguriga ja keskkonda see ei säästaks.
Ehk siis pidev areng suunab meid järjest uute ja uute lahendusteni. Ülejäänud ilmamuutusest eraldumiseks seina meie ja „nende“ vahel pole ja kõik on üksteisega kuidagi seotud. See tähendab, et peame reageerima, mõtlema, arvama, tegutsema. Üks selline võimalus keskkonna muutustele vastata on vaba mõtlemine.
Laseme korraks fantaasia vabaks, siis... võiks arendada edasi uusi tehnoloogiaid nii, et kasutada ära kõikvõimalikud ökoloogilised niðid. Näiteks ei meeldi sulle sünteetiline nõudepesuvahend. Aga ole hea, mõtleme siis välja sellise meetodi, millega taldriku puhtaks saab. Talupojamõistus ütleb, et nühi heinatuustiga, siis puhas küll! Kuid veel võib insenerigeneetika abil aretada näiteks ühe bakteriliigi, mis sööb toidujäänused ära. Vaat see oleks alles puhas taldrik, kus poleks mitte väikest tükikestki eelmisest söögikorrast ja külalistele saaks nüüd pakkuda kooki ja kohvi ilusatelt läikivatelt tassidelt ja taldrikutelt. Ja bakteritel ka kõht täis.
Hea küll, fantaasia lendab kui tuul, aga tehnoloogiatega tutvumiseks ja info vahetamiseks on olemas üks hea võrgukülg: www.greendesign.com
Kui sa ise ei tea, millest alustada oma keskkonnasäästlikku leiutamist ja tehnoloogia arendamist, siis sealt saab esialgse pildi küll. Kõrgtehnoloogia, kasutegur, efektiivsus koos keskkonna monitooringu ja loodussõbralikkusega – need on sellele leheküljele koondatud teemade märksõnad.
Ehk siis „Roheline disain päästab maailma“, kui nii võib öelda. Roheline disain tähendab sedagi, orga niseerides ja arendades linnade ehitamist, lähtutakse väiksemast energiakulust majade kütmisel ehk jahutamisel või arendatakse välja ühistransport. Sel moel on võimalik vähendada kulusid ja seda veel nii, et inimesed ei tunneta elukvaliteedi langust. Näiteks on uurimustest selgunud, et jalgratastega liikumise esmaseks takistuseks on hirm nende varastamise ees, mitte teede puudumine. Seega tuleb tööd alustada rattapankade ehitamisest.
Igatahes tundub, et suur osa meie enda ideede puudumisest on tingitud sellest, et me ei tea, mida tegelikult tahetakse või milliste roheliste ideede-lahenduste eest ollakse maailmas nõus maksma. Siin osas võivad sellised võrguküljed anda väärtuslikku teavet. Ja ehk on meil varsti ette näidata näiteks kõrgtehnoloogilised rohutirtsud, kes aerofotosid klõpsivad.
Aga kui laseme tulevikufantaasial veelkord lennata, siis on ju sooviks kasutada loodust nii, et me ei muuda selle väljakujunenud tasakaalu. Seega tuleb kiirelt muutuda, muutudes muudame iseendid ja tekib uus „näiline tasakaal“. Näiteks ujud aeglaselt ookeanis, suur suu pärani ja muudkui neelad planktoni.
Hmm... kiireks muutuseks oleks vaja geeniinseneri, kes minust tehtud kloonile lõpused, uimed, saba ja kõik muu vajaliku lisaks. Ja mõned inimesed tahaksid kindlasti elada linnukesena, tiivakesed laiali, hõljuda avarustes, tõusta kõrgustesse ja söösta alla, tuul vihisemas sulgedes, näha kõike teraval kullipilgul ja mine sa tea, toituda savannis pühvlikorjustest... Stopp nüüd!



Aare Baumer
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?